alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega testimise protseduur kujutab endast standardsete ülesannete lahendamist psühhodiagnostika eesmärgil. Test kui - eksperiment (hästi kontrollitud tingimustes, kõrged reliaabluse ja valiidsuse näitajad; sekkuvate muutujate näitajad tuleb hoida hästi kontrolli all) - kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga test parem kui uuritavate arv suur. - kui ‘tööriist’ (peab olema spetsialist) – test töötab hästi spetsialisti käes, kes teab testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks: 1) sõnastuse ühene arusaadavus, seega ühesugune tähendus täitjate jaoks;
teisendatuna näitab milline on indiviidi hälbe suhe teiste grupi liikmete tulemusse z = (X-x)/σx , kus:x , kus: 1) (X-x) on individuaalse skoori hälve grupi keskmise skoori suhtes; 2) σx , kus:x on grupi st.hälve. 3) z näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. - Korrelatsioon – näitab seoseid mitme mõõtmise (skooride kogum) vahel. Olulisim testide mõõtmisvõime kriteerium reliaabluse ja valiidsuse väljendamisel. Kõige sagedamini esitatud Pearsioni lineaarse koefitnsendina. Praktiline väljund on ennustamine (x tulemusest tuletame võimaliku Y väärtuse). Vahemik on -1 kuni +1. seos valimis uuruse ja seose usaldusväärsuse vahel - Regressioonanalüüs – muutujatevahelise seoste kasutamine tulemuste prognoosimiseks. Regressioonvõrand on lineaarvõrrand mis ennutab et Xi
). Eksperimentaalgrupp: esitatakse katses kasutatavad sõltumatud muutujad (kas kõik või mõned, sõltuvalt eksperimenditüübis) Nullresultaat: Sõltumatu muutuja ei kontrolli käitumist Eksperimendi väljund, kus sõltumatu muutuja ei mõjutanud sõltuvat muutujat Laeefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik maksimaalsed Põrandaefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik minimaalsed 19. Uuringu reliaablus: reliaabluse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Käitumise mõõtmise järjekindlus Liigid: Kordusmeetod tehakse sama testi kaks korda suhteliselt lühikese intervallide jooksul Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse
Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10
- testi läbiviimist ja tulemuse hindamist mõjutavad tegurid (nt testimise tingimused, läbiviija vildakus, instruktsiooni selgus) - juhuslikkus Uurimistöö meetodid- konspekt · Mõõtmise puhul ollakse tavaliselt huvitatud indiviidi püsivatest ja üldistest omadustest. · Süstemaatilised ja juhuslikud vead. · Küsimuste arv. Kokkuvõtteks reliaabluse kohta: Selleks, et mõõtmistulemust tõlgendada, peab mõõtmisvahend olema piisava reliaablusega. Kõrge reliaablus ei garanteeri häid tulemusi, kuid reliaabluse puudumine kindlasti takistab heade tulemuste saavutamist. Kui mõõtmisvahendi reliaablus on madal, siis ei saa sellega midagi mõõta. Kõrge reliaablusega mõõtmisvahend tõenäoliselt mõõdab midagi, kuid reliaablus ei ütle meile midagi selle kohta, mida see mõõdab. Selleks, et välja selgitada, mida see mõõdab, tuleks
uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja vaatlusprotokollidest. Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus. Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele struktureerimata intervjuudest. Valiidsuse ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu pälvinud mitte üksnes kvantitatiivse suunitlusega autorite poole, vaid on tõsiselt päevakorras ka kvalitatiivsete uuringute pooldajate endi käsitustes. Flick (2006: 367) tõdeb, et probleem, kuidas kvalitatiivset uurimust hinnata, pole veel lõpplikku lahendust leidnud. (Laherand 2008: 47-48). 2.3 Kvalitatiivsete uuringute tüübid Metodoloogiakirjandus on täis termineid, mis kirjeldavad kvalitatiivsete uuringute
esitatud, enam, kui uurija seda ise nö.sisse tõi. Seda probleemi kutsutaksegi``subject variable-subject variable confound``, mida defineeritakse ka kui potensiaalseid eksitulemusi, mis on omistatud tänu subjekti muutujate ühinemisele või segiajamisele. Antud juhul kasutati läbiviidava testi raames segiajamise välistamiseks alkojoobe mõõtmist alkomeetriga. Muudel juhtudel võiks mis iganes teste ja nende läbiviimist teostada reliaabluse huvides ka keskkonnas, kus ehk testides osalemine on tavapärane tegevus ega eelda mingeid kontekste, mille käigus võiks täheldada vastajate kallutatust anda ehk vastuseid oodatud moel. 10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja?? Keskkonnad, kus katse toimus, olid erinevad ning see võis mingi vähesel määral testitulemusi ka mõjutada, mis küll on väikese võimalusega
hinnang võrreldes etaloniga. Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb.
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus
- Kodeerimine lõpeb siis, kui edasine kodeerimine, kategooriate rikastamine (saturatsioon) ei anna uut teadmist Mitte terve intervjuu, aga kodeeritud osa peab olema piisavalt representatiivne. Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine 15.05.12 Valiidsus ja reliaablus. Üldistatavus! · Valiidsus ja reliaablus on traditsioonilised teaduslikkusenõuded, s.t nende alusel hinnatakse uurimuse teaduslikku adekvaatsust · Valiidsuse ja reliaabluse hindamisel taotletakse uuritava objekti/fenomeni objektiivset esitamist uurimuses · Mõisted on välja töötatud loodusteadusliku uurimuse hindamiseks. Mis on uurimisobjekt? Sotsiaalses uurimuses uurimisobjekt, mis on sotsiaalteaduses uurimisobjekt? Näiteks sooline võrdõiguslikkus, sugu kui selline; kommunikatsioon; vaesus; kuritegevus; perekond; religioon; igasugused institutsioonid.. Kuidas, kuidas need asetsevad? Kus asetseb ühiskond iseenesest
1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -
1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -
Sünteesi korral moodustatakse uuritava objekti, nähtuse, omaduse ja suhte mõttelistest osadest, mis tekkisid analüüsi käigus, ühtne tervik. Süntees jaotub kolmeks alaliigiks: tervikliku suulise või kirjaliku sõnumi koostamine; tervikliku plaani kavandamine; abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine. 20. Meetodi ja metoodika viga mõiste, milles seisneb, kust vead tulevad, vigade liigitus. Reliaabluse ja valiidsuse olemus. Vigade vältimine. Meetodi viga iseloomustab ebatäpsuse suurust. Meetodi viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel)
• Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) … EETIKANÕUDED • http://www.apa.org/ethics/code2002.html • Uuringu läbiviimisel: tegutsemine oma kompetentsi piires, informeeritud nõusolek, uuritava isiku ja tema privaatsuse austamine, huvide konflikti vältimine, isikliku sõltuvuse vältimine …
avaldamine ning nende heakskiidu otsimine. - Omandi-iha [Geldgeiz] – raha jm väärtuslike asjade ihaldamine Need kalduvused iseloomustavad mingil määral kõiki inimesi; üks nendest kalduvustest on alati domineeriv; ülejäänud (mitte-domineerivate) kalduvuste proportsioon on ka oluline. Kõige tugevama kalduvuse väärtuseks on 60 punkti, kõige nõrgemal 5 (või mõnikord rohkem); ülejäänud on nende 2 vahel Thomasius tuli välja ka reliaabluse ideega. “Matemaatikas on kõige parem viis kontrollida oma arvutuste korrektsust on korrata seda 2-3 korda leidmaks, kas tulemus on sama. See on parim viis ka teadmiste täpsuse kontrollimiseks teistes teadusvaldkondades. Robert S. Woodworth Personal Data Sheet (1917); eesmärgiks sõjaneuroosi ennustamine. 116 jah/ei küsimust, nt Kas tunned end tavaliselt hästi ja tugevana? Kas su pere on sind alati õiglaselt kohelnud? Kas sa mõnikord tahad, et sa ei oleks sündinudki
Latentsete tunnuste hindamine ankeedi abil tõstatab alati küsimuse tulemuste adekvaatsusest ehk küsimustiku kui mõõtmisvahendi valiidsusest ja reliaablusest. Valiidsus (validity) tähistab metoodika (mõõtmisvahendi) paikapidavust, kehtivust või Andmetöötlus sotsiaalteadustes 6 adekvaatsust. Valiidsus näitab, missugusel määral mõõdab metoodika seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Reliaabluse (reliability) all mõistetakse kasutatava metoodika (mõõtmisvahendi) stabiilsust, järjekindlust, kooskõla või töökindlust. Reliaablust hinnatakse nii ühe metoodika korduval kasutamisel ühe uurija poolt kui ka ühe metoodika ühekordsel kasutamisel erinevate uurijate poolt. Seega on üliõpilase jaoks uue küsimustiku või testi koostamine alati seotud probleemiga, kas loodud mõõtmisvahend on valiidne ja reliaabne. Sellele küsimusele vastamine
· Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ..
kõrge staatusega inimestele) mulje avaldamine ning nende heakskiidu otsimine. - Omandi-iha [Geldgeiz] raha jm väärtuslike asjade ihaldamine Need kalduvused iseloomustavad mingil määral kõiki inimesi; üks nendest kalduvustest on alati domineeriv; ülejäänud (mitte-domineerivate) kalduvuste proportsioon on ka oluline. Kõige tugevama kalduvuse väärtuseks on 60 punkti, kõige nõrgemal 5 (või mõnikord rohkem); ülejäänud on nende 2 vahel Thomasius tuli välja ka reliaabluse ideega. "Matemaatikas on kõige parem viis kontrollida oma arvutuste korrektsust on korrata seda 2-3 korda leidmaks, kas tulemus on sama. See on parim viis ka teadmiste täpsuse kontrollimiseks teistes teadusvaldkondades. Robert S. Woodworth Personal Data Sheet (1917); eesmärgiks sõjaneuroosi ennustamine. 116 jah/ei küsimust, nt Kas tunned end tavaliselt hästi ja tugevana? Kas su pere on sind alati õiglaselt kohelnud? Kas sa mõnikord tahad, et sa ei oleks sündinudki?
testimise eesmärgipärasus adekvaatne (st meetodist lähtuv) tõlgendamine usaldusväärne ja kontrollitud mõõtevahend testimine – vaid üks osa hindamisprotseduurist Isiksuse testid – nagu intelligentsuse testis peaksid olema karakteristikud: *kõrge reliaablus, *kõrge valiidsus, *standartisatsioon Reliaablus - Mõõdiku järjekindlus skooride omistamisel objektile või nähtusele. Mõõdik pole kunagi täiesti järjekindel, reliaabluse teooria hindab ebajärjekindluse efekti mõõtmise täpsusele. Reliaabluse hindamine- 1. Korduvtesti meetod ehk reprodutseeritavuse hindamine. Mõõtmiste teostamine kahel korral teatava ajavahega. Esimese skoori korreleerimine teise skooriga. Idee: kui uuritav tunnus pole muutunud, on skooride erinevus tingitud ainuüksi mõõtmisveast. Puudus: tunnuse muutumatuses ei saa kindel olla. 2
psühhopaatilisus). ISIKSUSE OMADUSTE MÕÕTMINE Vaatlus Biograafiline meetod Tegevuse/loomingu produktide analüüs Vestlus/intervjuu- võimaldab konkreetse inimese arvamuste, eelistuste, mõttekäikudega tutvuda. CV Testimine- põhimeetod Testidele esitatavad põhinõuded: 1. valiidsus- test mõõdab just seda omadust, mille jaoks ta on koostatud, 2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse näitaja- kas testi eri küsimused annavad lähedased tulemused- tulemustevahelise korrelatsiooni mõõtmine. populatsioon, normid. Võrdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standardiseeritud ülesannete täitmine (sõnalised, visuaalsed, füüsilised). Võimete t., küsimustikud, projektiivtestid, 2 põhirühma a. Vaimsed võimed, b. Isiksus.
mõistetavalt peab reliaabel kontrollvahend olema valiidne. Üldjuhul iseloomustatakse testide ja teiste kontrollvahendite reliaablust kindlates tingimustes korduval kasutamisel saadud tulemuste stabiilsusega. Täieliku kontrollitulemuste kokkulangevust on suurema arvu testiküsimuste korral peaaegu võimatu saavutada. Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt formuleeritud küsimused, õpilaste testi sooritamise oskused, õpimotivatsiooni varieeruvus jne. Praktikas saab testi reliaabluse üle otsustada selle põhjal, kuivõrd langevad kokku esialgsed ja väikese ajalise intervalli järel saadud kordustesti tulemused või siis iseloomustavat testi sisult ja ülesehituselt kopeeriva kontrollivahendiga saadud tulemused. Suurte lahkuminekute puhul ei saa pidada kasutatavat kontrollivahendit reliaabliks ning õpetajal tuleb välja selgtada, milles on põhjused. Kui õpetaja vastavaid
4. Areng ja vaimsed võimed. Piaget, Võgotski Staadiumid, „dünaamiline“ testimine. Piaget - Kognitiivne areng on see, mis määrab ära võimekuse. Võgotski – uuris illusioone. Dünaamiline võimekus – erinevatel astmetel arengutes lahendatakse erinevaid tüüpi kognitiivseid ehk vaimseid ülesandeid ja neid ei saa testidega mõõta. 5. Bioloogiline lähenemine. Aju anatoomia ja füsioloogia. INTELLIGENTSUSTESTIDE RELIAABLUSE PROBLEEM: 1. Testide reliaablus. IQ ja vanuselised muutused (kuni 18punkti). Madal korrelatsioon (keskmine r=.36) 2. Testide ennustav valiidsus – IQ test peaks ennustama teatud akadeemilist/abstraktset võimekust. Akadeemiline edukus eeldab, et on olemas kõrge IQ. IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r=.50) IQ ja hariduse kestvus (keskmine r=.55). Mida pikem haridustee, seda kõrgem IQ. IQ ja vanemate SES. Vanemate sotsiaalne staatus. Kas vaeste
.. 54 Näiteks Bayley arenguskaala III: lapse võimed on erinevas vanuses kvalitatiivselt erinevad (eri ülesanded). Mitme valdkonna arengu kirjeldamine: kognitiivne areng, kõne, motoorika, sotsiaal-emotsionaalne areng, kohanemisvõime. 1-42 k laste arengu hindamiseks. Arengutestide puudused. Individuaalsuse eiramine (arenguseisakud); kultuurierinevuste eiramine; valiiduse ja reliaabluse küsimus; teoreetiline põhjendatus; kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega). Arengutestid ja hilisem IQ. Ennustatav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike: DQ ja IQ mõõdavad erinevaid asju; DQ ja IQ ajas muutuvad, areng pole stabiilne; oluline DQ erinevus ennustab hilisemat IQ. Seos hilisema kooliedukusega tulemused vastuolulised. Intelligentsuse mõõtmisest: erinevad arusaamad. Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente
tähtsust ei tohi korpusuurimuses alahinnata, ning et uurimus ei ole põhjendatud vaid korpuse ja arvandmete olemasoluga (Baker 2004). Susanne Göpferich ja Riitta Jääskeläinen analüüsisid oma tõlkimisprotsessi ja tõlkija kompetentsust puudutavas ülevaateartiklis (2009) ka senistes uurimustes kasutatud uurimismeetodeid. Nad leidsid esiteks, et hetkel on selles valdkonnas peamiseks puuduseks erinevate andmekogumismeetodite reliaabluse ja valiidsuse süstemaatiliste uurin- gute puudus. Valiidsus tuleb tõlkimisprotsessi uurimisel päevakorda eelkõige eksperimendi puhul, st kas lõpuks ikkagi uuriti seda, mida asuti uurima; reliaablus puudutab eelkõige neid meetodeid, kus uurijal on vähe kontrolli, näiteks küsimustikke ja intervjuusid, mida võivad mõjutada inimeste kalduvus püüda näidata end paremas valguses või anda uurijale sellised andmeid, mida arvatakse uurijat tahtvat. (Göpferich ja Jääskeläinen 2009)
annaabi.ee 
