Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "REIS SINIMÄGEDELE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaivara, läksime, sõitsime, kõigepealt, erinevade, ümbrus, kõndida, tegime, väljasõit, saime, väsinudreisikava puudus. Kõik otsustati hommikul kohapeal, mis edasi saab. Mõni päev ei teadnud enne pimeduse saabumist, kus öö veedame. Pakkisime asjad juba eelmisel päeval ja pidime sõitma hakkama Tallinna lennujaama poole umbes kell 5 hommikul. Kui jõudsime Tallinnasse, siis viisime auto Imre(isa) sõbra töö juurde, kaubalennukite ümberlaadimise parklasse. Meil oli juba sügis, nii ei jõudnud kuidagi ära oodata soojemasse kohta jõudmist. Kui olime lennujaama saabunud, läksime check in `i järjekorda ootama. Kui meie kord käes oli, pidime enda piletid ette näitama ja oma kohvrid lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis
Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti eriti aru ei saanud aga
vaateplatvormilt avanes vaade ilusale tuledes Pariisile. Pilet ühele inimesele Eiffeli torni maksis 7.50 eurot. Torni ümbruses oli liikumas palju rahvast, ning ka suveniirimüüjaid, kes proovisid meile müüa väikseid Eiffeli torni kujukesi. Eiffeli tornist jalutasime hotelli ööbima. Teine päev Pariisis Järgmisel hommikul sõitsime me metrooga Seine'i jõe äärde, kus vaatasime Seine´l sõitvaid ja seisvaid laevu. Sealt edasi võtsime suuna Orsay kunstimuuseumisse. Alguses oli muuseumi asemel rongijaam. Hiljem ehitati see ümber muuseumiks. Orsay´s nägin ma ka kuulsate kunstnike maale, mida ma varem olin ainult õpikutest ja raamatutest näinud näiteks Claude Monet, Edouard Manet, Edgar Degas ja Vincent van Gogh maale, kui nimetada ainult mõned
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem.
VÄLILAAGER Kell 8.15 me sõitsime Jõhvi bataljonisse, kus meile anti välja sõduri riided ja mud varustus, et sõita edasi metsa. Kui me tulime Jõhvisse meid jagati kolmeks rühmaks jai gas rühmas oli veel 3 jagu. Kui me tulime Jõhvist metsa esimene, mida me tegime oli telgi ehitamine. Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus söömine, kogunemine, võimlemine jne
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime
Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 1882 . *Suhtles Koidulaga ja julgustas teda kirjutama ning oli ise suur kirjanik. Käisime veel Estonia pardal hukkud Võru linnavalitsuse liikmete mälestus sammast vaatamas.
ja vestlesime kõigiga, kes meilt midagi küsisid. Esialgu tundsin mina end pisut hullumeelsena, kuna teadsin et oleme ju kabinetis vaid 3-kesi ja need kellega rääkisime ,olid televiisorid. Üsna pea aga harjusin ja tundsin end vabalt. See oli unustamatu kogemus. Tunni lõpus suudles õpetaja meid põskedele ja me jooksime vahetundi. Algamas oli kolmas tund ja mulle teatati, et kuna nende koolis on reegel, et alates 25. soojakraadist on vaid õuetunnid, siis läksime meiegi välja ootama oma bioloogiaõpetajat. Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga koolimaja ette ja me läksime kõik peale. Seest nägi see sõiduk välja nagu limusiin, suured peeglid ja snäkid. Kinnitasime turvavööd ja sõit võis alata. Bioloogiaõpetaja ütles, et täna tutvume Eesti salajase loodusega. Kui olime alevikust välja sõitnud, lasi ta bussi katuse alla ja see muutus kabriolettbussiks. Sõitsime väga kiiresti ja uskumatult mägistel maastikel
Kirde Eesti õppekäik. Kirde Eesti õppekäik oli kindlasti üks väsitavaim. Sõit algas juba kell 8 hommikul ja tagasi koju saime õhtul 10 ajal. Hoolimata kõigest oli siiski tore, eriti minul, sest ma polnud kunagi kaevanduses käinud. Meie reis viiski meid Kohtla kaevandus park-muuseumisse (teel sinna külastasime ka Iisaku vaatetorni). Õpetajad ostsid piletid välja ning siis võttis meid vastu meie giid, kes oli ka ise pärit Lõuna - Eestist, Vanakoiolast. Meie teejuht oli väga lõbus (vana)mees, kel kaevanduses töötades on täis juba 40 aastat. Enne kaevandusse minemist saime maapeal väikese ülevaate
Konfliktiks areneb lahkaarvamus siis, kui üks arvab, et tema arvamus on õigem ning hakkab enda arvamust teisele peale suruma ning teine saab selle peale pahaseks. Konflikti võidakse lahendada nii, et üritatakse leida kõigile osapooltele rahuldust pakkuv lahendus. Ja konflikti võidakse lahendada ka puhtalt emotsioonide baasil, vältides tegelikku situatsiooni. Konfliktid kliendisuhtluses 1)Ostsime poest lööktrelli. Nädal aega saime sellega töötada, kuni see läks katki. Viisime poodi tagasi. Võtsid trelli parandusse. Mõne aja pärast helistati poest, et trell on korras ja polegi katki olnud. Vale ekspertiisi eest pidime maksma 8.40eurot. Mõne päeva pärast oli sama situatsioon, trell jälle ei töötanud. Viisime poodi, toppisime juhtme pistikusse ja näitasime, et trell ei ole töökorras. Keegi vastu ei vaielnud. Mõne päeva pärast võeti
Saaremaa reis Meie Saaremaa reis algas 10. septembri hommikul. Sõit kestis kusagil 5-6 tundi, kuid see aeg tundus kui igavik. Saaremaale jõudes oli kerge leevendus, ning oli hea ennast natuke sirutada. Kohe saadeti meid ka sööma, toidud olid terve reisi vältel üsnagi maitsvad. Kui toit oli söödud läksime enda asju lahti pakkima ja lihtsalt aega laiaks lööma. Õhtupoole käisime ka kogu klassiga rabas. Olin lausa unustanud kui hea ja vaikne rabas olla võib, tundus nagu aeg oleks peatunud. Sealt tagasi tulles oligi aeg õhtusöögi jaoks. Õhtul käisime ka tähti vaatamas mis oli väga huvitav ja me kõik saime tähtkujudest väga palju rohkem teada ja see aspekt muutsus palju selgemaks, miks inimesed enda horoskoope vaatavad. Kuid juba järgmisel hommikul läksimegi lasteaeda lammutama
Esmane ülevaade tehtud, viidi meid lattu kus anti meile kätte meie varustus. Meid pani imestama see, et kõik toimus palju kiiremini ja kuskil laos ei olnud näha ühtegi hingelist. Süsteem toimis väga lihtsalt, tuli sisestada oma nimi ning juba tuli robot vajalike asjadega kohale. Asjad käes, viidi meid kasarmusse. Sel hetkel ei teadnud me veel keegi mis tegelikult toimumas oli. Käisime rühmaga söömas ja jäime uut päeva ootama. Hommikul aeti meid varakult üles. Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad
Esmane ülevaade tehtud, viidi meid lattu kus anti meile kätte meie varustus. Meid pani imestama see, et kõik toimus palju kiiremini ja kuskil laos ei olnud näha ühtegi hingelist. Süsteem toimis väga lihtsalt, tuli sisestada oma nimi ning juba tuli robot vajalike asjadega kohale. Asjad käes, viidi meid kasarmusse. Sel hetkel ei teadnud me veel keegi mis tegelikult toimumas oli. Käisime rühmaga söömas ja jäime uut päeva ootama. Hommikul aeti meid varakult üles. Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad
Mõned aastad hiljem olin ma lasteaia viimases rühmas. Kõikides rühmades oli meil olemas üks poiss, kelle nimi oli Raimond. Ta sattus väga tihti pahandustesse nig tegi asju, mida keegi teine ei julgenud teha või ei tahtnud teha. Näiteks kui meil oli uneaeg, hiilis tema välja ning hakkas seal karjuma täisest kõrist. Uneajast võin ma veel niipalju rääkida, et tegelikult ei maganud meist kunagi mitte keegi ning vahetevahel hiilisime meiegi voodist välja ning läksime kuulama pealt kasvatajaid. Ühel korral justus veel nii, et minu lasteaiakaaslane oli hüppanud voodi peal mitu korda, niiet voodi oli praksatanud ja pooleks läinud. Ise ta oli naernud väga pikka aega selle üle. Lasteaias oli meil ka üks eriline 1999-st aastast pärist arvuri, mis oli üks suur valge kast. Selle peal oli meil üks mäng, mida me kõik tahtsime alati mängida. See koosnest ühest seiklejast kes proovis loomadega rääkida ning neid päästa ohtude eest
Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud. Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas.
" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
PRAKTIKAKÄIK Tööohutus Esmalt tutvusime tööohutusega Tallinki kontoris, kus meile anti lugeda tööohutuseeskirju. Tööohutus eeskirjad olid meiel väga tuttavad ja arusaadavad, sest seda oleme ka koolis õppinud. Tööohutusega sai ka tutvuda laeval. Laeval olevas töötajatele mõeldud puhkekohas olid olemas tööohutus eeskirjad ja ka üldised ohutus nõuded mida pidi järgima. Laeva ohutuseeskirjades leidus ka häire korral vajalikud nõuded, mida saime ka rakendada praktikas. Laevas toimusid õppehäired meeskonnale. Õppehäire korral pidime kogunema kogunemiskohta, kus pidime ütlema oma häirenumbrid. Kui kõik olid jõudnud kogunemiskohta liikusime koos juhiga välistekile, kus kõok panid selga päästevestid. Välistekil kontrolliti ka veel kõikide kohalolemist, pärast seda kuulutati õppehäire lõppenuks ja meeskond pidi kogunema ettenähtud kogunemiskohas. Seal rääkis laeva kapten kuidas
Nagu õhtusöögi söömine kindlalt laua taga. Vaid selline mis ei tundu kohustus ja kui keegi on puudu ei panda seda eriti tähelegi. Kuid sa tead, et teda ei ole ja tunne ei ole õige." Üks vendadest tõstab pilgu telekalt ja vaatab otse rahvasse. Tüdruk aga vaatab ikka veel üle rahva kaugustesse. Vend1: ,, ükskord kui me väiksemad olime vaatasime kõik neljakesi siin sama moodi telekat. Ma ei mäleta enam mis filmiga tegu oli aga kuid kindlalt ma mäletan ,et tegu oli kurva lõpuga. Ja kõigepealt alustas nutmist Veroonika. Peagi ühines temaga ka ema. Meie vennaga üritasime olla tugevad ja mitte nutta kuid murdusime. Tegu võis olla muusikas või juba nii ema kui õe nutmise või siis hoopis vaimuslimas olevast isast kes tundus sellel õhtul väga lähedal. (Ta vaatab hetkeks oma õe, venna ja ema poole) Nimadi me seal siis kõik neljakesi koos nutsime. Me hoidsime kõik kõigist kinni aga ema
kui sõbraliku klienditeenindusega. Selline käitumine ei ole kindlasti kõige meeldivam kliendile, kuid me arvasime, et ehk tõesti oli hetkel kiire ja ta tegeleb meiega koheselt peale laudade puhastamist. Võtsime istet endale sobivas kohas ning jäime ootama, kuid teenindajat ei tulnud. Mõtlesime, et võib-olla polegi siin lauateenindust, et tellitakse eespool oleva leti äärest ning seejärel tuuakse tellitud asjad lauda. Järgnevaks läksime leti äärde ning avastasime menüü. Kuna teenindajat seal ei olnud, pidime ise menüüd võtma ning lauda tagasi suunduma. Vaadates menüüd märkasime, et hinnad olid suhteliselt kallid ning otsustasime tellida kaks kohvi. Selle jaoks pidime taaskord leti äärde minema. Teenindaja, kes vestles oma tuttavaga, oli muidu tasane, teretas ning küsis, mida soovime. Vastu teretades palusime kahte kohvi. Meie üllatuseks tehti meile
Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel
Otseülekanne Ida-Virumaalt Oleme jõudnud täna Ida-Virumaale. Oleme siin juba varemgi käinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Kohe hakkame sisenema kaevandusse, mis asub maa all. Selga sain just endale puhta kaevuri kiivri ja mantli, sellistega tegid vanasti kõik kaevurid rasket tööd. Tööd me täna tegema ei hakka, kuid vaatame, kuidas see kõik käis ja millised tingimused olid kaevuritel. Siseneme esimesse käiku, need käigud kuhu meid lubatakse on kõik turvalised ja puhtad. Algus tundub olevat väga lootustandev ja põnev. Kohe alguses lubatakse juba maa all rongisõitu. Kõik ootavad seda väga, mõned meist tahavad küll siit ära minna, kuid pole hullu. Giid tundub olevat väga lahe sell, seda rääkis ka meie keemia õpetaja. Vaikselt hakkame lõpetama maaalust ringkäiku, jäänud on vaid kõige viimane ja kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastakse rongi peal
võtta. Kohviku lahtioleku kellaajad on E-N 8.00-21.00, R 8.00-24.00, L 9.00-24.00, P 9.00-21.00. Teiseks kohaks valisime C. F. Hahn Pubi (Carl Friedrich Hahn), mis asub Pärnus aadressil Riia mnt 129. Pubis on lisaks väga mitmekesisele toidu- ja joogivalikule võimalus kuulata nädalavahetustel ka erinevaid esinejaid, tänu millele on pubil rohkesti külastajaid. Pubi lahtioleku kellaajad on P-N 11.00-24.00, R-L 11.00-02.00. Korduvate külastuste põhjal tegime järeldused mõlema ettevõtte teeninduskultuuri kohta ning hindasime nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi teenindamise protsessis. 5 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS Esimeseks külastuskorraks valisime Supelsaksad, mis on küllaltki uus kohvik Pärnu linnas ning kus me veel ei olnud käinud. Külastasime kohvikut pühapäeva hommikul sooviga süüa kerge hommikusöök enne kooli minemist. Jõudsime kohviku ukse taha täpselt kell 09
Oli raskusi kõige ära söömisega. Toit oli mitu korda parem kui see mida koolis pakutakse ja seda oli ka oma 3 korda rohkem kui koolis saab. Lõpus tuli välja et isegi kartsas saab korralikumat sööki kui koolis. Peale söömist asusime ringkäigule. Peatusime takistusraja juures, aga sinna meid ei lastud kuna oli märg ja libe. Margus Isotamm rääkis et nende pataljoni rekord on natuke alla 3 minuti, aga maaimarekord enam vähem 2 minutit. Edasi läksime masinaparki vaatama ja sai isegi masinatesse sisse astuda. Nendel sõduritel kes sõjaväkke suvel kutsutakse on võimalik sõjaväes riigi kulul teha erinevate sõiduvahendite lubasid. Nt veoauto, mootorratas, buss jne. Hakkas vihma sadama ja läksime sõjaväelaste õpperuume vaatama. Jällegi oli õppehoone uus ja korralik. Klassid panid lausa kadestama. Kõik klassid olid viimast tehnikat täis, isegi toolid olid pehmed ja mugavad. Natuke
kasutamise kohta. Tuleohutusmeetmed Laeva ruumid ja autotekk on varustatud suitsu- ja temperatuuriandurite ning sprinkleritega. Selleks eraldi väljaõppe saanud töötajad teostavad laevas valveringkäike ööpäev läbi. Informatsioon Ohutus- ja turvalisusalane teave on olemas kajutites, koridorides ja laeva infolauas. Igal väljumisel antakse turvalisuse kohta teavet ka raadio teel. Turvalisuse kohta saab lisainfot laeva personalilt. ÕPPUSED Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel: · Õppehäire- Kuuldes häirekella, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast signaalist pidime kogunema ettenähtud kogunemispunkti. Kogunemispunktis kirjutati üles meie häirenumbrid, seejärel ootasime. Mõne aja möödudes liikusime koos rühma juhiga välistekile, kus kõik pidid selga panema päästevestid. Välistekil ootasime olenevalt häirest 10 min kuni 1h
Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei, mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele jätta või aega tagasi keerata, ma ei elaks seda üle kui me ei suhlteks enam iial!" lausus Rando.
selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus. 6 3 PAIDE KAUBAMAJA Olime sõbrannaga Paide kaubamajas, olin seal, et endale riideid osta ning poes ringi vaadata. Läksime siis vaatama poes müüdavaid kaupu ning märkasin, et müüja käis meil pidevalt järgi ning lõpuks küsis, kas saab meid aidata või soovitada riideid. Ma vastasin, et ei ole abi vaja, peale seda ei lõpetanud ta siiski seda järgikäimist, ta enam küll ei küsinud, et kas saab aidata aga pidevalt jälgis meid ja käis siiski järgi veel nagu tahaksime me midagi poest varastada. Analüüs: See klienditeenindaja tahtis küll abivalmis olla kuid minuarust on selline
Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, bioloogilised relvad, tuumarelvad ja tööstuskemikaalid. Kompassiga saab orienteeruda ning sellega saab luubi abil tuld tekitada. 21.11.2015 Topograafia- harjutused kaardi ja kompassiga metsas Laupäeva hommikul, 21. Novembril käisime klassiga metsas orienteerumas kaarti ja kompassiga. Alustasime sõitu Kose Vallamaja eest. Võtsime enne teele asumist kaasa relvad ja laskemoonad. Istusime kogu klassiga autosse ja sõitsime Kose- Risti karjääri. Seal, kõige tagumises otsas, on Kaitseliidu välilasketiir. Seal jagati meid paaridesse, ühed saadeti metsa ja teised jäid relvast laskma. Olenemata sellest, et ilm oli halb ja tuiskas lörtsi, oli minul ja mu paarilisel tore olla metsas. Me pidime käima läbi mõned punktid ja siis nende koordinaatidega leidma üles järgmise punkti. Olles leidnud üles kaks esimest puntki, ei leidnud me kolmandat ja läksime valesti. Me kõndisime umbes 2km kaugusele alguse kohast
" "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku...,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt
Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saabusid kaks giidi, kes pidid meile tutvustama Estonia teatrit ja rääkima selle ajaloost. Jagunesime kaheks grupiks, 8.a klass ja 8.b klass eraldi. 8.b giidiks oli väga kena naisterahvas Lydia Roos. Lydia järel läksime fuajee trepist ülesse Valgesse saali. Valges saalis näitas giid meile skulptuuri “Koit ja Hämarik” ning rääkis, et Valge saal oli olnud algselt teatri restoran. Giidi juhatusel liikusime läbi paljude korruste, koridoride ja ruumide. Lydia rääkis meile käigupealt teatri asutamisest ja selle ajaloost ning saime temaga vestelda ja temalt erinevaid küsimusi küsida. Lydia ütles, et me käitusime väga hästi ning et oleme tublid, kuna oskasime paljudele tema küsimustele vastata
Töötajate arv avamisel oli 600, nüüd on 200 , millest 6 töötab seal avamisest saati. Hotelli tegevusaladeks on enamasti inimeste majutamine. Hotellis saab veel rentida konverentsisaale ning einestada restoranis ja kovikus.Nüüdses hotellis on pesu ja minibaarid renditud. Korraldus Praktikale võeti vastu meid väga sõbralikult ning koheldi meid nagu me ei oleks praktikandid vaid olekski läinudki hotelli tööle. Esialgul läksime personalijuhi ruumi, kus me andisme oma dokumendid,mis olid vaja allkirjastada, nende poolt anti meile mapid, kus olid kirjas tööohutus ja käitumine hotellis, selle läbi lugemisel pidime panema raamatusse ka oma allkirjad,et me oleme selle läbi lugenud. Peale seda anti meile maja uksekaardid ning garderoobi võti. Maja kaardiga saime tulla tööle ja sellega ka töölt lahkuda, see registeeris meie tuleku ja mineku aega. Selle kaardiga saime ka bistroos süüa, mille peale oli kuus 28
Issi pani raadio tööle. Sealt tuli üks naljakas laul ja me hakkasime Lerruga naerma. Isa pani raadio tagasi kinni. Ma ei saa aru miks. Me ju ei naernudki tema üle. Kõik oli jälle vaikne. Mõne aja pärast küsis issi" Lerru kuule,"."Jah" vastas Lerru. ,,Kuidas sul koolis läheb. Ah unusta ära." Me vaatasime imelikult üksteisele otsa. Lerruga loomulikult. Ning ülejäänud aeg olid ka kõik vait. Lõpuks jõudsime me pooleteist tunni pärast kohale. Mõned olid jub a kohal. Läksime laagri ülema juurde ning ütlesime, et me oleme kohal ja et me tahaks kahest tuba. Me saime mis tahtsime. Lehvitasime Lerruga minu isale ning jooksime ruttu majja. Meie toa number oli 7. See on ka minu õnnenumber. Laager oli nagu tavaliseltki, väga lahe ja isegi super lahe. Kahjuks on kõik see nüüdseks läbi. Ma ootasin juba pool tundi oma isa, aga teda ei tulnud. Lerru oli ka juba raudselt kodus ja puhkas. Lõpuks laenasin ma ühelt laagri poisilt telefoni isale helistamiseks
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud
annaabi.ee 
