Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reis maakera südamesse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
professor, paberil, harry, sisemusse, jules, verne, tegevusaeg, teadlane, osanud, ööd, segased, laused, toast, vaatas, palav, tuult, tagurpidi, teadnud, arneReis maakera südamesse Jules Verne Raamatus kirjutatakse ,kuidas professor Otto läheb oma vennapojaga maakera südamesse seiklema. Algul nad uurisid vanu raamatuid kust kukkus välja paberi tükk ,millel oli kirjas midagi sellist, mida nad ei oskanud seletada ja nad murdsid pead selle üle mitu ööd ja päeva. Vennapojal hakkas palav ja lehvitas endale tuult ,kui nägi, .et tähed andsid tagurpidi vastuse kätte. Seal paberi peal rääkis märksõnadest ,mis aitavad minna maa sisemusse.Lõpuks asusid mehed teele Islandi saarele ,sealt sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu
SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli kadunud. Tead-küll-kes põgenes ja teda ei nähtud enam
haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega väravat. Möödamineja kandis ridva otsas sama silti, mida Harry oli otsinud. Harry tahtis temaga kõnelda, kuid tollel oli kiire ning ulatas talle kähku raamatu ja kadus minema. Koju jõudes süvenes Harry raamatusse, mis kandis pealkirja: ,,Traktaat Stepihundist. Mitte igaühele". Traktaat Stepihundist. Ainult hulludele.
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2
Harry Potter ja segavereline prints" on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. J. K. Rowling kirjeldab Harry Potteri seiklusi kuuendal kooliaastal võrratute üksikasjade ja huumoriga, tegevus on tempokas ja hoogne, sundides lugejat hingetult selle keerdkäike jälgima. SisuHarry Potter peab jällekord veetma suvevaheaja Dursleyde juures. Tal on aga küllalt mõtlemisainet -- armastatud ristiisa Sirius Blacki surm, hirmutav surmasööjate eest põgenemine võlukunstiministeeriumis ning pingeline professor Dumbledore'i ja Lord Voldemorti kahevõitlus, mille tunnistajaks ta oli
mõisa sillani kõndida. Vahepeal läksid ilmad ilusamaks ja Junkru-Olga jalutas nukuga väljas. Ja muidugi ei puudunud ka Ain sellest seltsist. Kuid ükskord sai Ain kokku Helene noorema venna Adelberdiga, kes hakkas Aini käest iga suguseid küsimusi küsima kust ta elab , kes ta isa on ja kes ema ja mis tal Olgaga asja on? Lõpetuseks küsis ta Aini käest kas ta lugeda oskab Ain ütles et oskab aga seda kirja mida Adelberg tal lugeda käskis seda ta ei osanud. Seepeale küsis Adelberg kas ta tahab seda õppida. Ain oli sellega nõus ja ta ema ka. Sest saadik käis poiss iga päev mõne tunni linna elementaar koolis kuid kevadel ühel ilusal päeval jäi Aini ema haigeks ja suri. Ain jäi vaeslapseks. Adelberg võttis ta enda hoole alla. Aastad läksid mööda. Väikesest arast talupojast sai aegamööda peenike noorhärra. Peet jäi samaks talupojaks. Antonil nõnda kõlab Aini peenem nimi vahepeal oli möödunud mardipäev
ta hakkas elatist hankima muul viisil. Praegu on ta kaamlimees. Ühel õhtul aga kui poiss ja Inglane lõkke ääres istusid, tuli kaamelimees nende juurde ja ütles, ta oli kuulnud, et hõimude vahel käib sõda. Ja kes kõrbesse tuleb, sel tagasiteed enam pole. Ja kuna tagasiteed pole tuleb mõelda, kuidas edasi minna. Ta lõpetaas oma jutu sõnaga: "Maktub". Nüüd hakkasid nad edasi liikuma palju kiiremini. Nüüd möödusid ka ööd vaikuses. Enam ei tohitud isegi lõket süüdata, et märkamatuks jääda. Nad magasid loomade keskel, kuna loomad hoidsid sooja. Ühel ööl ei saanud Inglane und ja nad läksid poisiga jalutama. Poiss rääkis talle oma eluloo. Inglasele meeldis eriti see kristallipoe osa. Ja poiss hakkas rääkima, et ta on vaadanud karavani kui ta kõrbes liigub, karavad ja kõrb räägivad ühte keelt ja sellepärast kõrb lubabki endast üle minna
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased
1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud)
külavõõrastemajast kümne ljöö kaugusel. Venta: üks kõige viletsmaid. Suur ruum oli ühteaegu köök, söögi ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast, õigemini moodustas pilve, mis hõljus põrandast mõne jala kõrgusel. Seina äärde oli maha laotud viis-kuus vana muulatekki-need olid mõeldud reisijate asemeks. 3. Ülevaade sündmustikust-Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda.
Nad puudutasid korraks Kristiina ja Erlendi teemat, siis aga jäi Laurits sügavalt mõttesse. Ta mõtles, et tema pole iial saanud tunda säärast armastust. Tema pidi meheks minema juba siis, kui ta oli alles poisike ja veel naisele, kes oli temast vanem. Naine oli tahtnud temalt seda, mida mees ei tahtnud anda, kuid siiski andis. Mõne aja pärast tunnistas Ragnfrid, et ka tema polnud neitsi, kui ta Lauritsale mehele läks. Laurits ei osanud midagi öelda. Ta oli löödud sellest, et tema pidi poisikesena juba tegema mehe asju. Ja veel hullem tema ei saanud iial kogeda seda, mis tunne on olla koos oma armastatuga. Ragnfridi ja Lauritsa jutust tuli veel välja, et ka nende esimene poeg polnud Lauritsa oma. Lauritsa küsimusele, miks Ragnfrid varem sellest ei rääkinud, ütles Ragnfrid, et tal oli häbi ning veel enam ta ju nägi, kuidas Laurits suhtus Erlendisse
ei söönud kala, tegeles kalapüügiga, et kaladele kätte maksta, soovis juba lapsena saada linnaehitajaks, otsis kõiges täiust, jättis ebavajalikud tegevused kõrvale - Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste vanake ja uputab linna ära - Laura, 30-aastane, töötas telefonivõrgus, tema televiisor läks katki, ent ise ta seda parandada ei osanud, kutsus töökaaslase appi, nägi esimest korda teleri sisemusse, parandaja seletas kuidas asi töötab, sai teleri korda, elas koos pojaga, ilma meheta - üksikema, enamusajast vaatas õhtuti telerit, filme ja seriaale ja jõi likööri/serrit ning sõi kompvekke, julge naine, ei mõelnud üldse maailma peale, sest ei teadnud sellest suurt midagi - Laura ja ta poja isa Sveni viis kokku laula endine kavaler, Sven võttis Lauralt süütuse, tehes ta ka samal ööl rasedaks, lubas jääda aumeheks ja Lauraga abielluda, lavatööline
avarii, kuid midagi erilist ei juhtunud, kui teine õnnetuses osalenu naist üle vaatama tuli, sõitis see minema ja haigla juurde jõudes minestas ära - õde ja arst tulid vaatama, mis juhtunud on, kuid Valencia oli sisse hinganud heitgaasi ja suri veidi hiljem - Billy ei teadnud naisega juhtunust midagi, sest ise taastus alles opist - oli ühes palatis Harvardi ajalooprofessoriga, kes oli haiglas jalaluu murru tõttu, haiglas oli ka professori naine Lily, kes kartis Billyt, sest ta sonis - professor luges Hiroshima pommitamise kohta ajaviiteks, naine tõi ka Dresdeni pommitamise kohta teoseid - Billy rändas jälle ajas, ärkas Vermonti haiglas oma poja Roberti kõrval, kes nüüd oli täiskasvanud - Billy Valencia matustel olla ei saanud, sest oli selleks liiga haige - ajalooprofessor arutles palatis oma naisega Dresdeni pommitamisest, ka Billy mainis, et osales selles, professor teda ei uskunud, pidas teda vaimuhaigeks
ta uuesti jooma. Komisjon käis Laura kodus nuhkimas (otsiti meest). Sven heitis Laurale kohtus ette, et tollel on õhtune töö, kuigi tal isegi oli. 5 (Theo) Räägib pmst Theost ja naistest. Theo kirjutas hommikuti raamatut (raamatus oli esimene pool psühholoogilised probleemid ja teine seksuoloogilised probleemid). Oli tulnud kahe naisega koju, kuid ei mäleta, kas nad olid vahekorras olnud v mitte (see vihastas teda sest ta ei osanud midagi päevikusse kanda). Need kaks naist olid ta nimekirjas nr 234 (Valli) ja 235 (Anja). Ta hammas valutas ja ta pani sellele mingit tsüklodadadad peale (valutas ja igemed veritsesid). 6 (Peeter) Toa kirjeldus. Peeter mõtles, kuidas ta saaks toast pääseda, kui sissetungijad tuleksid. Peeter uuris oma ümbrust väga palju ja pani palju tähele. Äike 1 (Eero) Räägib sellest, et Eero oli üritanud uut kurgisorti luua, käinud ilmalike matustel jms. Siis oli aadressiks rahvas
Indrek pani tähele isa konksus näppusid ja selga, millest ta hiljem ka emale rääkis. Sellepeale oskas ema vastata ainult seda , et sa alles nüüd märkasid. Indreku noorem vend Ants vihastasoma jutuga Indreku välja ja Indrek lahkus. Mööda jõge minnes kohtus Indrek Tiiu ja Kadriga, kes hakkasid Indrekult tema hariduse kohta pärima, kuid hiljem pettusid selles. Soos kõndides nägi Indrek Pearut ja läks teda tervitama ja ka Pearu võttis ta naeratusega vastu. Kuid nad ei osanud midagi erilist rääkida. Kuid Indrek kohtas Pearut hiljem veel baaris, kus Pearu rääkis, et kuidas ta pidas Indrekut ennem hobusevargaks, kuid enam ei pea, kuna too oli teda ,, teise pere isa"-ks kutsunud. Indrek jõudis veel kohtuda ka ristiisa Tiiduga, kes tahtis temaga poliitikast ja isamaalisusest rääkida, kuid põhiliseks rääkijaks jäi Tiit ise. XIX Indrek jõudis õhtupoolikul,enne päikese loojangutkoju. Siis juhtus ka ema teda nägema ja
- Indrek rääkis Maurusele, et murdis tassikõrvad kodus, ema ütles, et need on õnnekõrvad ja andis talle kaasa, Maurus jäi uskuma - Ollino vaatles kõrvu, uuris Indrekult, et kas need on nagu talismanid talle, peale seda hakati Indrekut Tallismaniks kutsuma - Laane asjade seast leiti taskuraamat: „Vargused“, millest võis leida erinevaid varguseid ja mida lugedes Maurus asjad taas üles leidis, sest raamatus oli kõik täpselt kirjas, poiss visati koolist välja XVI - sure professor Köler, kes oli Mauruse arvates oluline isamaaline tegelane, käskis kõigil oma pansionis elavatel õpilastel tema mälestamisele minna - Indreku jaoks oli sündmuse vaatepilt nii kurb, et pisarad kippusid silma, kuid ta ei julgenud nutta, sest häbenes teisi kaasõpilasi ja Ramildat - Indrek mõtiskleb selle üle, et kõik, mis on ilmas suur ja ilus on surnud või keelatud - Indrek vestleb hiljem Ramildaga, neiu uurib, kas Indrek ka nuttis ja räägib poisile, kuidas ta
olgu külas kes tahes. Kiri Kaarlilt. Margi peal oli sinine meri, palmid, palmi taga piilus keegi. Kiskusid margi natuke servast lahti, et piiluda. Läksid selle kaudu Aafrikasse. Lõvid seal, Tripp õpetas trikke. Lõvid tahtsid ära süüa, kavaldasid üle. Põgenesid tagasi.kessu sai pahandada, et marki on niimoodi inetult rebitud lahti. Kessu enam ümbrikult marke ei rebi. Tripp ja Kessu mängisid poodi. Tripp oli ostja ja Kessu müüja. Tripp väga ei osanud, siis hakkas ostjana väga kisulikult käituma.TULEB OSATA KA OSTA, ei tohi kauplusetädil närve süüa. Sääsk oli toas, istus kõrgel. Viskasid pesukäsnaga, käsn märg, jättis veepleki (2 tükki); Tripp proovis läbi makaroni maasikamoosiga, jäi poosi plekk. Sõid ka moosi peaaegu tühjaks. Sääske ei näinud enam. Kessu seletas nagu tavaliselt, et Tripiga tegi jne. Pesid veega pleki puhtaks. Kessu ja Tripp käisid pilvega sõitmas. Teised olid hämmastunud
vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö
2 nädalaks. Madrused nende päevade eest nõudsid aga iga päeva eest 30 krooni. Ema ei suutnud oma tütart ümber veenda ja nii ta siis läkski tagasi linna ilma Eljenita. Sügis oli siiski veel kaugel, missest et rukis oli juba lõigatud, pekstud ja kuivatatud. Selle aasta saak oli väga kehv. Naised muretsesid, et mis saab talvel: Mida söövad nad ise ja mida annavad nad loomadele? Katrina, Matt Ruhvi naine tegid tööd ööd ja päevad nii et ta ei saanud mahti isegi magada . Varsti lähenesid Katrina ja Matti pulmad, Katrinal oli palju teha, et ta ikkagi oma uhkust saaks välja näidata kuid siiski pidi ta abi paluma Epp Loonalt. Matt Ruhve tegi Katrinale tema asjade jaoks kasti ning palus terve küla meestelt abi, et nood talle nõu annaksid, mis värvi küll kastid värvida, et need Katrinale ikkagi väärilised oleksid. Epp Loone oli selline naine, kel oli kuus last ja iga laps oli erineva mehe oma
nüüd kaasa lüüa, kuid keeldus seda maskita tegemast, niisiis otsis tüdruk temalegi miskit näokatteks (hall kaabu marlilooriga) ja jätkati koos tegevust - järgmisena otsustas tüdruk kuke katusele visata, et teda vihaseks ajada ja teda lendamas näha, seda ta ka tegi, kuid kukk keeldus lendamast, vaid ainult kires ja jalutas mööda katust - siis otsustasid tüdrukud tuppa minna ja Aime asus minategelase raha lugema, kuna neiu seda ise ei osanud teha, seejärel võeti välja grammofon ja riietati koeri ning tantsiti nendega - Aime tahtis koju minna, kuid minategelane käsutas, et ta seda ei teeks, et tema on vanem ja Aime peab vanema sõna kuulama seni kuni ta ema tagasi tuleb, mispeale Aime minema jooksis ja lagendikul nutma hakkas, minategelane läks ta juurde ja nõustus teda koju saatma, kuna Aime ise ei julgenud üksi läbi kuusiku minna - koduteel kuuldi läheduses lehma, kes oli ketis, minategelane arvas, et peab minema lehma
puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed. Edasi läheb jutustus tegeliku peategelase juurde , kelleks on noor Margus-Magnus Tamm. Magnuse nimi tuli sellest , et inglased ei osanud Margus öelda , kui ta ennast esimest korda tutvustas. Noor Magnus oli just minemas laevukesele koos kapteni ja ühe lihunikuga , et Eestist Nõukogude võimu eest Rootsi sõita. Selle oli organiseerinud tema isa , kes oli kaubalaeva kaptenina eiranud Nõukogude Liidu käsku kõikidel Eesti lipu all seilavatel laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala
laboratooriums, et isandat rahuldada, kuigi ta väga midagi aru ei saanud. Nõidus on ainult silmapete- nii nagu kullakübemed Prokopiuse töökojas otsekohe tuhaks muutusid neid puudutades. Johannes avastas, et leida tee kullani, tuleb õppida selgeks mateeria erivormid, nagu ka arstiteaduses tuleb teada keha ehitust ja töötamisviisi. See oli suur töö, mis tõmbas Johanneselt mitmeks ööks une. VITRIOL Visita interiora terrae; rectificando invenies occultum lapidem mine maa sisemusse, seda puhastades leiad peidetud kivi. X Teine põhjus, miks Dandolini oli Johannese palganud, oli et tooks talle elu eliksiiri tarkade kivi. Ta tahtis elada kaua, sest talle oli jäänud veel väga vähe aega. Johannes töötas selle kallal, kuid sellest midagi suurt ei sündinud. Ühel päeval kõndis Johannes linna peal ringi, kui tema juurde astus üks meremees, kes küsis teed. Hiljem aga pakkus ta Johannesele kahe seki eest mingit pulbrit, mis pidi suurendama mehejõudu. Johannes
et loomad teda kuulavad, ainult putukad ei mõistnud ussisõnu, neil oli liiga väike aju selleks - juba 9-aastaselt sisistas Leemet ussisõnu hästi ja onu oli temaga rahul, ta sai kitse lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud
kui hävitav tuul teoks saama ei peaks, ohverdavad rändurid oma elud, nad said need 3 päeva - poiss muretses, et erinevalt Alkeemikust, ei oska tema tuuleks muutuda, tundis suurt hirmu, käes oli 3. päev, mil ta end tõestama pidi, kõneles arusaamatus keeles kõrbega, seejärel tuulega, tuul soovitas abi paluda taevalt ja keerutas end nii tugevalt üles, et Santiagol oleks võimalik taevasse vaadata ilma, et päike teda pimestaks, seejärel rääkis ta päiksega, ka päike ei osanud poissi tuuleks muuta - vahepeal kõrbemehed tundsid kõhedust ja hakkasid kõhklema, et ehk tuleks asi lõpetada, pealik polnud nõus - päike käskis poisil rääkida käega, tuul puhus veel kõvemini, nii et juba telgid maast lahti rebitud olid, oli meeletu torm, kui see vaibuma hakkas, polnud poiss enam omal kohal vaid laagri teises otsas, kõik olid jahmunud, nad lasti vabaks ja anti kaasa ka teesaatjad
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu
sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A
pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel Tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda
Tembu tagajärg oli see, et kogu klass pidi kaks nädalat iga päev 2 tundi pärast tunde istuma ning õppima pähe kodanikuõpetuse raamatu esimesed 50 lehekülge. Kellel need pähe ei jäänud, ei saanud lõpetada ka keskkooli. Kuueteistkümnes peatükk Koolilõpetamine oli silmapiiril ning klassil oli vaja otsustada, milline lõpumärk tehakse. Tehti palju kavandeid lõpuks valiti Sirkli ja Joodiku vahel. Sirkel oli oma tööga koos isa abiga näinud pool ööd vaeva ning oskas kenasti põhjendada, miks just selline märk .Joodikul polnud aga oma märgi kaitseks ühtegi argumenti välja mõeldud. Nii valitigi Sirkli märk. Lisaks oli vaja veel ära otsustada, mis kuupäev märgi taha graveeritakse kuupäev, millal esimene kokkutulek toimuma pidi. Pika arutelu peale otsustati 1943.a. võidupühal. Järgmine küsimus oli, millistele õpetajatele märgid antakse. Selle üle käis klassis pikk vaidlus osadele tuli
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku
Katsus kodu ust, see oli lukus. Ta murdis ukse maha ja nägi sulast aknast välja ronimas. Tahtis talle järele joosta, kuid aknaava oli tema jaoks liiga väike. Siis läks suure vihaga Lisete käest aru pärima, kuid Lisete vastas, et tema ei kuulnud midagi ja aken oli lahti, et jahedam magada oleks. Jürka rahunes ja ütles, et kui ta sulase veel toast leiab, lööb ta maha. Parandas siis ukse ära ja läks tagasi Antsu juurde. Kui ööd juba pikemad olid, läks Jürka taas öösel Põrgupõhjale. Ta läks majja, kuid Lisetet polnud seal. Läks siis sulast lakka tema asemelt otsima, kuid sulast polnud seal. Jürka hüüdis kannatamatult. Lõpuks tuli nurga tagant Lisete. Jürkale meenus eemal asuv heinaküün, kust suunast Lisetegi tulnud oli ja võttis sammud sinnapoole, samas kui Lisete teda taksitada püüdis. Sellest polnud abi, sest Jürka jõudis just siis küüni juurde, kui sulane sealt põgenedatahtis
annaabi.ee 
