Kuidas kontrollida rehvide kulumisastet. Rehvide rõhku ja kulumisastet peaks kontrollima vähemalt kord kuus, enne ja pärast pikemaid sõite. Selleks et selgitada välja üleliigse kulumise põhjus piisab kui vaadata kulumisjälgi rehvil, selleks aitab meie rehvide kulumistabel: Rehvi kulumine Põhjus Lahendus Kontrollige kas rehv lekib Mõlemad ääred Vähene rehvirõhk kulunud või lisage rehvirõhku Keskelt kulunud Liiga suur rehvirõhk Laske rehvi tühjemaks Laske rataste kokkujooksu Ühelt poolt kulunud Rataste kokkujooks on vale kontrollida sillastendis Ratas on tasakaalust väljas või Laske rattad tasakaalustada ning Ebaühtlasel kulunud
Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusindeks ja max lubatud koormus 2,5 barise rõhu korral: 88 ( 560 kg ) Karkassi ehitus: RADIAL Valmistamise aeg: Tehnoseisund (protektori jääksügavus, vigastused, rehvirõhk): sügavus 100 %, vigastused puuduvad, rehvirõhk 2,2 bar Velje põhitähis: 6J x 15 Velje nihutus: ET 45 Kinnitusvalem koos nõutud pingutusmomendi ja järjekorraga: kinnitus risti 103Nm 5. Rataste seadenurgad: Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots 6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m
· Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise jõul. Saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks. · Kesklukustus on küll ise paigaldatud aga selleski kasutatakse nii vaakumit kui õhurõhku. Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga. · Rehvid Kasutusel on enamjaolt õhk.On kasutusel ka lämmastik, kuna see on temperatuuri kõikumistele palju neutraalsem. Õhu miinuseks on see, et soojemas keskkonnas rehvirõhk tõuseb ja jahedas keskkonnas rehvirõhk väheneb. Seetõttu on meil ebaühtlane rehvi kulumine ja suurem keskkonna saastamine. Kasutatud kirjandus: · ,,Pneumaatika ja hüdraulika" konspekt · http://www.priidu.pri.ee/fiat/search.php?mode=results · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autoosad/roolivimendi.html · Fiat 127 .pdf
lihtsamaks muuta, tagada turvalisust. Lisaseadmete alla liigituvad mehaanilised seadmed nagu veokonks või siis keerulised juhiabisüsteemid nagu distantsi jälgiv püsikiirushoidja. Lisaseadmeid on väga palju, aga lisaseadmete tööpõhimõte on erinevatel tootjatel peaaegu sama. MILLISED LISASEADMED? Turvalisuslahendused Transpordilahendused Mugavuslahendused Meelelahutuslahendused TURVALISUS Juhiabisüsteemid Käivitustõkised Lukustusseadmed Kontrollseadmed (rehvirõhk) TRANSPORT Haakekonks Katuseboks Autokülmik Laste turvatool (isofix) MUGAVUS Võtmest käivitamine (starter) Elektriaknad, luugid Tulede automaatne kõrgus regulaator (xenon, led) Kliimaseade Hääljuhtimine Soojendus MEELELAHUTUS Raadio Navigatsioon Projektsioon
1. Sõida aeglasemalt! Sõida 90km/h õige kiirusega. 100 või 110 km/h sõites suureneb kütusekulu (olenevalt autost) märgatavalt. 2 2. Kontrolil rehvi rõhku! 10% liiga väike rehvirõhk põhjustab kütusekulu suurenemist ca 2%. 3 3. Kontrolli õhufiltrit! Must õhufilter takistab õhu pääsemist mootorisse, mis omakorda raskendab mootori tööd ja suurendab kütuse kulu. Kui käid auto regulaarselt hoolduses, siis ära filtri pärast muretse. Kui sul on aga vanem auto ja regulaarselt täishoolduses ei käi, siis tasub sellele tähelepanu pöörata.
4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m
Juhtimisseadmed ja veermik Iseseiseev töö Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata auto puhul 3 30´+/-30´. Pöördtelje pikikallet saame muuta, paigutades ümber õõtshardi kinnituspoltide vahele käivaid seibe
pingutatakse5 esitatud järjekorras momendiga 600Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta põiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja tõukeid ebatasasel teel sõitmisel. Mantle (välimuskummi) mustrilistpealiskihti nimetatakse protektoris ehk turviseks. Selle all paikneb venitamatu vahevöö nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest kaardikihist, mis ei lase kummit välja venitada ega katkeda. Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja suurem kulumine sisehõõrdumisearvel.
madal Veose kinnitamine: Kinnitan veose horisontaalselt sidumisvahenditega ja ette panen puulatid, vältimaks libisemist. Sidumisvahendid tuleb pingutada korralikul. 6. Kuidas muutub autorongi raskuskeskme asukoht selle koormamisel Autorongi raskuskese tõuseb ülesse poole 5 moodust kuidas vähendada kütusekulu (keskkonnasaastet) · I-See süsteem · Õige rehvirõhk · Õige rehvitüüp · Õige sõidustiil · Ühtlaselt jaotatud veos · Õige marsruut · Sõita kõrgeima võimaliku käiguga Kasutatud kirjandus: 1. Schmitz Cargobull. Platvorm poolhaagis. [WWW] http://www.autotrailer.ee/web_downloads/20120829024405_SPL-Flatbed_Semitrailer.pdf (11.04.2013) 2. Volvo trucks Estonia. Jõuülekanne. [WWW] http://www.volvotrucks.com/trucks/estonia-
etteande katkestaks ja seetõttu tarbivad nad mootoriga pidurdades umbes sama palju kütust kui tühikäigul töötades. Sellegipoolest aitab gaasipedaali varajane vabastamine vältida järske pidurdusi ning säästab seega pidureid. Üksteis põhilist kütusesäästmise nippi Sõida aeglasemalt! Sõida 90km/h õige kiirusega. 100 või 110 km/h sõites suureneb kütusekulu (olenevalt autost) märgatavalt. Kontrolil rehvi rõhku! 10% liiga väike rehvirõhk põhjustab kütusekulu suurenemist ca 2%. Kontrolli õhufiltrit! Must õhufilter takistab õhu pääsemist mootorisse, mis omakorda raskendab mootori tööd ja suurendab kütuse kulu. Kui käid auto regulaarselt hoolduses, siis ära filtri pärast muretse. Kui sul on aga vanem auto ja regulaarselt täis-hoolduses ei käi, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. Lülita välja mittevajalikud lisaseadmed! Näiteks osadel autodel on konditsioneer automaatselt sisse
- 3 mm talve rehv Veoautod (C - kat.) -1,6 mm Bussid ; trollid (D - kat.) - 3,0 mm Mootorrattad (A-kat.) - 0,8 mm Radiaal ja diagonnaal rehvil sisehõõrdumise vahe u. 25 % . · Mõnedel rehvidel on pöörlemis suuna märgis . Keskmine rehvirõhk 2,0 kG/cm piires . · Rehvid , mis on taastatud ja puudub taastaja firma märk on lubatud kasutada kuni 50 km/h. · Ühel teljel peavad olema ühtemoodi rehvid (erinevus võib olla esi -ja taga telje vahel). · Talverehvide kasutamine on kohustuslik 01.12. - 01.03. Talvel eelistada naastrejve , võib 01.10 - 01.05. · Rehvide kuluvust suurendab madal siserõhk ; ülekoormus ; kiire sõit; blokeeritud ratastega pidurdamine , esiratastel · valed seadenurgad (kokkujooks ; külgkalle) .
5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU • Võtta kasutusele veduk Euro 6 klassi mootoreid – Euro 1 kuni 6 on Euroopa Liidu poolt seatud heitgaaside lubatud norm alandamise projekt, mis võeti kasutusele 1992 aastal. Euro 6 selle projekti on 2013 aasta alguses jõustunud kuues etapp, millega on viidud heitgaaside normid minimaalseks, et vähem saastata keskkonda. • Garanteerida auto tehniline korras oleks :õige rehvitüüp ja rehvirõhk, õigeaegne õlivahetus, piduritekontroll jne. • Õige planeeritud sõidu marsruut – punktist A punkti B on tavaliselt võimalik sõita erinevaid teid mõõda. Hästi planeeritud marsruudiga saab kokku hoida kütusekulu ning vähenda üleüldist masina kulumist. Marsruudi optimaalne planeerimine on eriti oluline, kui on vaja teha ka lisa peatusi kauba laadimiseks algus- ja lõpppunkti vahel.
Liikleja, nende hulgas ka juht ei tohi : * saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega * kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed või selle kaitseala (riigimaanteel 50 m mõlemale poole tee telge) * visata või paigutada prahti kohta, mis ei ole selleks ette nähtud. Kütuse kulu jagunemine. Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril, tahhomeetri osuti rohelisel alal ja rehvirõhk normis. Hoolda õigeaegselt mootori toitesüsteem (vahetada mootori ummistunud õhufilter ja kõrvaldada lekked toitesüsteemist), jahutussüsteem (radiaatori tolmust puhastamine) ja määrimissüsteem (õli ja õlifiltri vahetus). A Tee olukord, ilmastik , hasartne (sportlik) sõidustiil suurendab kütusekulu B Õhutakistus suurendab kütusekulu C Veeretakistus suurendab kütusekulu Mootori väliskarakteristik
tekkida ka külglibisemine ( on kadunud ka külgsuunaline haardumine). Või kui nõiteks kurvis pidurdada, kulutatakse osa haardejõust pidurdamisele ja külgsuunaliseks haardumiseks jääb liiga vähe haardejõudu ja algabki külglibisemine. Seetõttu tuleb auto kiirust vähendada (pidurdada) enne kurvi, kui auto liigub veel otse, kurvis mitte pidurdada. Kurvi lõpus, kui auto rattad on juba otsesuunda keeratud, on soovitav tasahaaval kiirust suurendada. Külglibisemist soodustavad veel erinev rehvirõhk ühe telje ratastel ja mittetöötavad amortisaatorid. Auto ümberpaiskumine tekib suure külgjõu mõjul, kui auto raskuskese on suhteliselt kõrgel. Raskuskeskme asukoha viivad kõrgeks auto konstruktsioon (suured rattad, kõrge pealisehitus jms) või katusele paigutatud koorem. Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul. Auto juhitavus
6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi.
Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist. Künni asendamise eelised kobestamisega on kütuse- ja ajakulu vähenemine. Aja ja kütuse rahaline kokkuhoid sõ ltub sellest, kui kiiresti ning kui laialt tööd tehakse. Mulla tihenemine sõltub ratta asukohast künnil. Mulla tihedust suurendavad nii liigniiske kui ka väga kuiva mulla harimine. Künnivaos sõitmine eeldab kitsamat rehvi. Lisaks, mida kuivem on muld, seda väiksem on selle tihenemine. Kui traktori rehvirõhk on vale, siis muld tiheneb tugevasti, künniga kobestatakse ning halveneb mulla struktuur. Lisaks tiheneb künnikihi alus. Mulla kapillaarid on peenikesed torud, mis viivad vihma vee maa sisse, et see vagudesse ei koguks. Kui on päikseline ilm, siis läbi nende hakkab põhjavesi välja aurama niisutades maapinda ühtlaselt. Talivili reageerib taime/vilja vigastamisele ülihästi. 1 3. VÄETAMINE
• kombineeritud rullid- rullid millega on võimalik tihendata eri rullide omadusi saavutades. 31. Vibrorullide töötamise põhimõte, muudetvad suurused tööprotsessis. Sees on eksentriline raskus, kui raskus jõuab alla tekib vibro löök, muudetavad suurused on sagedus ja amplituud. 32. Pinnase tihendamine pneumorullidega. Rulli massi mehhaanilise suurendamisele saab pneumorulli tihendavat efekti täiendavalt tõsta rehvirõhu tõstmisega - mida suurem on rulli rehvirõhk, seda suurem on rehvi kontaktsurve pinnasele ja seda suurem on ka rulli tihendamisvõime. 33. Pinnase tihendamine tapp-rullidega Tapp-rulle on efektiivne kasutada siduvate pinnaste tihendamiseks. Tapprull tihendab pinnasekihti selle allosast ülespoole.Tapprull võib tekitada nelja tihendusjõudu: staatiline koormus, ümberpaigutamine, dünaamiline impulss ja vibratsioon. 34.Pinnase tihendamisvõimalused vibrorulliga Vibrorull võib olla sile või tappvaltsiga
õhustatus, veelöbilaskuvus. Taimedele: juurte arengu pidurdumine, saaagikuse vähenemine. Põhjused? Vihmapiiskade mõju Künnitihes künnikihi all Masinate liikumine põllul Viljavahelduse vähenemine Kindlaks tegemine? Rattajäljed, vesi mulla pinnal, taimed hõredad või heledamad. Vähendamine? Mitte liikuda põllul kui muld on märg, vähenda ülesõite põllult, teljekoormus alla 5t, loomade liikumise piiramine märgadel aladel ja rehvirõhk väiksem ja topeltrehvid. Üleujutused- Maalihked- Ehitudegradatsioon- maa katmine. Viljaka mulla kadu ehituse, rajatiste alla. Maa vähenemine põllumajanduslikuks otstarbeks. Vähendamine/vältimine. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus:
Vähendada mehaanilisi tõukeid ja traktori hüplemist eesmisi ja tagumisi rehve. Kontrollige rehvirõhku Valige õige lisaraskus: kergem lisaraskus Vale rehvirõhk võib vähendada veojõudu, jõuvõtuvõlli rakendamiseks ja veotöödeks suurendada rehvide kulumist ja pinnase ning raskem optimaalse jõudluse tallamist; vaadake kasutusjuhendist tagamiseks põllul ning raskemateks
1. rooli pööramine kerge 2. halb rooli tundlikkus 3. aeglase toiminguga 4.sobib raskeele maasitu masinatele 5.sobib aeglasematele masinatele Ülekande arv väheneb pööramise: 1. Väikese pöörde nurga all kerge pööramine 2. kiire toimimine 3. suure pöördenurga korral raske Ülekande arv suureneb pööramisel: 1. hea rooli tundlikkus(suurtel kiirustel) 2. kerge pööramine suure pööramisnurga all. Rooli pööramise raskust mõjutavad tegurid: 1. esiteljele mõjuv koormus 2. väike rehvirõhk 3. rehvi libisemine teepinnal 4. rehvi laius 5. külgjõust tingitud ratast tagastav moment pööramisel 6. rooli väike ülekande arv 7. rooliseadistus ja laagrite suur haaede tegur 8. väike rooliratas Mehaanilised rooli seadised peavad olema: 1. väikese hõõrde teguriga 2. reageerima väiksemalegi rooliratta liikumisele 3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav 4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3
kabiinist, juhtimissüsteemist. Mida suurem on rulli joonkoormus, seda suurem on ka rulli tihendamisvõime. 50. Pneumorullide ehitus, tihendamisvõime reguleerimisvõimalused. Kujutab endast kahe telje vahele asetatud nn. konteinerit või platvormi. Tagateljel on tavaliselt 3-5 ratast, esiteljel vastavalt 2-4 ratast. Rattad on nihutatud nii, et esiratta jälg satuks tagarataste vahele. Tihendavat effekti saab tõsta rehvi rõhu tõstmisega- mida suurem rehvirõhk, seda suurem on kontaktsurve pinnasele ja seda suurem tihendamisvõime. 51. Tapp- rullide ehitus, töötsükli iseloomustus. 1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Tapprull tihendab pinnasekihti allosast ülespoole. Max tihendatav kihi paksus tihedas olekus on 15 cm. Peale seda kui tapprull on oma tihendamisvõime ammendanud ei tungi rulli tapid enam
· See on ainus testimisseade, mis keskendub just amortisaatorite omaduste testimisele tänu eksklusiivsele CAP (Coefficient d'Amortissement de KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA Phase) meetodile. · Madal reguleeritav mõõtepink. · Kiire, täpne ja lihtne kasutada. · Rehvirõhk või koormus ei mõjuta tulemusi. · Vedrustus testitakse kolme minutiga ja selgelt arusaadavad tulemused Monroe® ,,Expert" vedrustuse testimisseade prinditakse välja. · Analüüsitakse amortisaatori reageerimist resonantssagedusele
mis valgustab sõiduki VIN koodi. Mis võib tekitada ohtu? Parkivad sõidukid, mis pole nõuetekohaselt tõkestatud iseenesliku liikumahakkamise vastu. Liiga suur olukorrakiirus. Päevatulede kasutamine lähitulede asemel valge ajal. Kas mootorsõidukiga tohib sõita kõnniteel, kui pole tegemist tööülesande täitmisega? Jah Ei Kuidas on võimalik vähendada rehvide kulumisest tulenevat keskkonna saastamist? Vältida suure kiirusega sõitmist. Hoida rehvirõhk vastavuses auto kasutusjuhendiga. Suvel sõita talverehvidega. Liiklusummikus aeglaselt sõites näete tahavaatepeeglist, kuidas mootorrattur sagedaste ümberreastumistega autode vahelt läbi "nõelub". Kuidas käitute? Lasen tal mööduda. Püüan tema möödumist takistada. Kus ei tohi parkida? Kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Milline märk näitab kohustuslikku sõidusuunda ristmikul? A. B. C.
roomikud, rataste liikumine erinevas jäljes jne) - minimeeritud mullaharimine- teeme vähem jälgi põllule - tehnorajad - controlled traffic farming- kõik liikumised käivad samu jälgi pidi - kombineeritud mullaharimisriistad (mitu operatsiooni ühe tööriistaga) - haardelaiuse suurendamine - laiem rehv - spetsiaalne ader - paralleelsõiduseadmed 22. Rehvirõhu seadistamine, millal, milliseid eeliseid annab. Rehvirõhk peaks olema normaalsest natuke väiksem. Selleks, et kombainidel ja traktoritel oleks võimalik rehvirõhku muuta (kompressorid küljes), lastakse põllule jõudes rehvid pooltühjaks, et vähendada põllu tihendamist. 23. Abinõud mullatihenemise kõrvaldamiseks mehaanilised ja bioloogilised võtted (lisaseadmed adrale, künnikihi alunekobestamine, sügavkobestamine). Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks Mõju piirkond Abinõu Mõju suund
Al, Mn. P uhutakse mullast välja. Eestis on kindlaks tehtud, et suurel põllul (üle 10 ha) tuleb 1 ha kohta 2...3 ha jälgi, põlluotstel aga 1 ha kohta 7...8 ha jälgi. Eestis on muldadest tallamise suhtes tundlikumad liivsavi ja savimullad. Vastupidavamad on liivad ja kivised mullad. Vältimiseks: 1. Kergemad traktorid, roomiktraktorid tallavad vähem. 2. Masina surve vähendamine lindid, topeltrattad, väiksem rehvirõhk. 3. Ülesõitude vähendamine põimagregaadid, otsekülv. 4. Agrotehnika viljavaheldus, sügavkobestamine, orgaanilised väetised, sügava juurekavaga taimede kasvatamine. Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Üheks saasteallikaks on tehaste st. tööstuse heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda. Keemiliste reaktsioonide tulemusena muutuvad mulla omadused pH, Hu, toitained.
See- kas piduripedaali ning -lingi vabakäigud on normaalsed. tõttu ei ole otstarbekas kirjeldada vahe- ja põhihooldusel Peatusel, pikemate sõitude puhul, vaadakem samuti tehtavaid töid iga masinamargi järgi. Piirdume vaid vahe- masin üle. Kontrolligem kinnituskohti ja rehvide seisu- j-a põhihooldustööde üldloeteluga, kusjuures iga masina- korda. Sõidul tekkinud kuumenemisest võib rehvirõhk margi või -mudeli puhul tuleb hooldustööde aluseks võtta olla ettenähtust tunduvalt kõrgem. Kuid õhku ei tohi välja tehasejuhend. Mitmesugused hooldustööd on järgnevalt lasta, vaid sõiduk tuleb viia varju, kus rehvid kiiremini rühmitatud: määrinus- ja reguleerimistööd, rikete kind- jahtuvad. Kontrolligem ka, kas käigukast ja rattarummud lakstegemine ja kõrvaldamine jne. See annab töödest üle- pole liiga kuumad
Muutuvkulud on otseselt seotud sõiduki liikumise ja veotööga. • Kütusekulu Veoauto kütusekulu sõltub paljudest teguritest, nagu kaal, sildade arv, koorma kaal, ilmastikuolud, tee liik ja seisukord (veeretakistus), rehvirõhk, mootori seadistused ja korrasolek ning juhi sõidu- maneer jms. Tüüpiliselt jääb kaubikute kütusekulu vahemikku 10–18 l/100 km, kergetel ja keskmis- tel veoautodel 18–30 l/100 km ja rasketel veoautodel ning raskevedukitel 30–45 l/100 km. Poolhaagist vedava raskeveduki kütusekulu on tavaliselt vahemikus 30–35 l/100 km.
annaabi.ee 
