Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms.
kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged.
põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused.) · Rehielamu Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. · Kihelkond Haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad. ( 13.saj. Eestis 45 ) · Maakond Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist
ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4). Lõpetas Tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. Aastatel 19501994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning
Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. (2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20- 30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. (3) Keskaegse kaubanduse areng Lääne- ja Põhjamere piirkonnas on tihedalt seotud Hansa Liiduga. Hansa kaupmehed jõudsid juba varakult järeldusele, et kindla ja kiire kaubanduse edendamiseks on vajalik kasutada meretransporti ning kasutusele võeti koged. Koge on
ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Kihelkond- haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad.(13.saj.Eestis 45) Maakond- haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad.(13.saj.oli.Eestis 8 mk.-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Animism- uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elavat ja eluta loodust hingestatuna NIMED Pulli asula- asub Sindi lähedal Pärnu jõe ääres. On kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Pärineb 8
Kändude vahel vabaks saanud maa kisti seaninaga üles, külvati seeme peale ja äestati karuäkkega üle. Karuäkkega oli hea äestada, sest ta ei jäänud kändude taha kinni. Pikad ja painduvad pulgad libisesid hõlpsasti kändudest ja kividest üle. Tol ajal külvati naerist, otra, rukist ja nisu. Kui suvi hakkas lõppema, algas vilja- koristamine, mil tarvitati vikatit ja sirpi. Kui vili lõigatud, kuivatati see rehes. Terad peksti vartadega peadest välja ja jahvatati käsikivil. See oli igavaim töö, sest jahvatamine läks väga aeglaselt. seanina Osa vilja pandi hästivarjatud koobastesse, mis olid kaetud seestpoolt õlgede ja kasetohuga. Seda tehti selleks, et vili vaenlase kätte ei langeks. Usina töö tõttu kasvasid põllumaad ja viljasaak ning rahvas elas jõukalt. Rikkaid inimesi
mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi
püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa." Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu.
ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. HANSA LIIDU KAUPMEHED KASUTASID LAIALDASELT KOGET, MILLE PÄRAST SEDA SAGELI NIMETATAKSE HANSA KOGEKS
haiglas, kus katk oma õgardlikku nälga kustutas...Jah, õnnetuses on osake abstraktsiooni ja ebatõelisust. Aga kui abstraktsioon hakkab ähvardama teie elu, siis tuleb selle abstraktsiooniga tegemist teha. Aga seal, kus ühed nägid abstraktsiooni, nägid teised tõde. Isa Paneloux:"Kui katk teid täna puudutab, siis tähendab see, et on tulnud aeg järele mõtelda. Õiged ei pruugi seda karta, aga kurjadel on pühjust väriseda. Universumi mõõtmatus rehes peksab issand nuhtluse halastamatu koot inimlikku nisu, kuni kõlkad on ivadest eraldatud...Liiga kaua on see maailm kurjaga sobimuses olnud. --- Ilma jumala valguseta oleme me nüüd juba kaua katku pimeduses." See oli tõepoolest niisugune aeg, kus armastatu kõige elavamalt meenus. Enne kella nelja hommikul ei tee inimesed enamasti midagi ja magavad, isegi kui öö on olnud reetmise öö. Jah, selle ajani
Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise
Eriti tulemusrikas oli rahva üleskutsumine Juuru kiriku juures. Pastor Berg kohtus vahepeal rahvaga ja lubas isegi karistuseta jätmist, kui kuuletutakse. Sõda 2. juuni varahommikul koguneti Atla-Eeru kõrtsi, siit mindi läbi Mahtra edasi Raba kõrtsi ja sealt suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada
- Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks - Hõbe üldtunnustatud vahetuväärtuseks - Varalinnalised asulad kesksed linnused, asulad, kus teed ristusid, kaubitsemiskohad nt Tartu Elamud ja külad - Elati valdavalt maal - Elamu palkidest hoone, ahjuga köetav tuba koda, vilja kuivatati ahjuga toas e rehes hakkas kujunema universaalne rehielamu ( nii elu- kui ka tootmishoone) - Moodustusid külad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti sumbkülad (talud keset põldu tihedalt koos), Ida-Eestis ridakülad (talud ridamisi), Lõuna-Eestis hajakülad (talud üksteisest kaugel) Kihelkonnad ja maakonnad - Ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna (tähtsaim haldusüksus) - 45 kihelkonda
Eriti tulemusrikas oli rahva üleskutsumine Juuru kiriku juures. Pastor Berg kohtus vahepeal rahvaga ja lubas isegi karistuseta jätmist, kui kuuletutakse. 2. juuni Varahommikul koguneti AtlaEeru kõrtsi, siit mindi läbi Mahtra edasi Raba kõrtsi ja sealt suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha
Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal kesaks(väli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist) •loomapidamine- veis, hobune, lammas, kits, siga, kana •küttimine ja kalapüük sisevetel •metsmesindus-mesi ainus magusaine,vahale suur nõudlus Lääne- Euroopas •käsitöö alad (raua tootmine ja töötlemine). •Tegeldi vahetuskaubandusega, vahenduskaubandusega.
Põdra tallu. Hiljem oli kirjaniku isapoolne suguvõsa elanud veel Boose karjamõisale kuulunud Käärike talus, kust Andres Kangro vanaisa Ruusa Tulp talumaade mõisastamise aegu välja tõsteti (Kruus, 2003: 11). Aga kõige reljeefsemalt Bernard Kangro esivanematest jäi mitte ainult lapse, vaid ka hiljem kirjaniku meelde vanaisa Jaan. Kes oli olnud metsavaht Litsmetsas ja hiljem oma elupäevade lõpul Lustimõisa rehepapp. Ta elu lõpp oli olnud traagiline ta hukkus põlevas rehes, ja hiljem räägiti, et ainult ta süda oli leitud tervena tuhast (Ristikivi, 1967: 6). Seda müütilist juhtumit on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati mälestusraamatus ,,Kipitai" 1992. aastal. Ning sellele motiivile on ta rajanud ka poeemi ,,Süda ei põle ära", mille esmatrükk ilmusluuletuskogus ,,Varjumaa" 1966. aastal. Kirjanduslikult töödelduna mõjub lugu poeetilisena, kuigi tegelikult tõukas see sündmus Kangro pere vaesusesse (Kruus, 2003: 12).
Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis
pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis
"PASSI LÖÖMINE" (jõulumäng) I variant Mängimiseks valmistatakse õlest nuudid. Üks lastest heidab õlgedele pikali ja tõstab kiiresti jalgu üles ja alla. Teised lapsed katsuvad talle õles nuutidega vastu tagumikku lüüa. II variant Lapsed valmistavad õlest nuudid või palmikud, millega teineteist lüüa püüavad. Nuutidega üksteise löömist nimetatakse passi löömiseks. Arvati, et sellise tegevuse tulemusena tuleb hea viljaaasta ja rehes on vilja, mida peksta. III variant Otepääl kuulus passilöömise mängu juurde ka kahekõne. Kaks noort astuvad jõuluõlgedel teineteise vastu, õlest passid käes. Üks mängija küsib teiselt: "Tere, tere! Kus käisid?" Teine mängija vastab: "Tallinnas käisin." Esimene mängija: "Mida Tallinnas kuulda, näha?" Vastaja: "Seda Tallinnas kuulda, näha, et igaühel peab pass olema." Esimene mängija: "Kas Sul pass on?" Vastaja: "On." Esimene mängija: "Näita siia!"
*Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Maa suurust mõõdeti adramaades. *Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel. Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa,
Ajapikku tekkis aga selge tööjõupuudus. Murrang talurahva eluolus- Talurahva eluasemeks oli traditsiooniline rehielamuolnud sajandeid, 19 saj toimusid aga muudatused- esialgu hakati olemasolevaid rehielamuid ümber tegema- tehti tulekoldele korsten juurde, teiseks hakati rehielamu siseselt ehitama uusi kambreid (need siis reeglina juba klaasakendega), ehitati ka köök ning hakati ka laudpõrandaid rajama. Eriti 19 sajandi teisel poolel hakati ehitama omaette elumajasid, mis seisid eraldi rehes. Viimastel kümnenditel mutuus eriti populaarseks see. Oluline muudatus ka 1860-70 oli petrooliumilampide kasutuselevõtt- see oli revolutsiooniline. Toimus ka üldine üleminek taluelamute sisustuses, lähenes rohkem linnamajade omale, igast mööblit ja värkki hakati panema, samuti raamaturiiuleid jne. Tööristades märksõnaks järjest suurem raua kasutamine (vakrite juures jne)- see kõik töstis tööviljakust ja saagi suurust jne.
tarbeks vaid ka edasimüügiks. See andis head tulu, seda näitad maasse peidetud höbemöndid. o Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi. o Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn) o Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu. o Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla. o Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. o Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. o Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal.
annaabi.ee 
