(sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need rohkem otsustusõigust anti
süstemaatilist protsessi, mis aitab füüsiliste, vaimsete, arengu, kognitiivsete ja emotsionaalsete puuetega inimestel saavutada isiklikke, ametialaseid ja sõltumatu elamise eesmärke võimalikult integreeritud tingimustes, nõustamise protsessis aktiivse osalemise kaudu. 1.2 Rehabilitatsiooni protsess Anthony et al (2002) kirjeldavad rehabilitatsiooni kui puudega inimese toetamist ja oskuste arendamist toimetulekuks tema enda valitud keskkonnas. Sotsiaalse rehabiliteerimise keskkonnad on elamine, õppimine, sotsialiseerumine ja töötamine ning nendes valdkondades kutsutakse esile muutus rehabiliteerimise käigus, et puudega inimese sooritus ja osalemise võimalused avarduksid. Kooskõlas rehabilitatsiooni väärtuste ja põhimõtetega on rehabilitatsiooni missiooniks aidata inimestel vastata nii keskkonna nõudmistele (saavutada edu) kui ka indiviidi vajadustele (rahulolu). Rehabilitatsiooniprotsess on jaotatav kolme faasi: diagnoosimine, planeerimine ja
koormusega. Nägemispuudega inimeste tööga hõivatuseks vajalikud komponendid on: nägemispuudelised, kes tahavad ja on võimelised töötama; töökohad; tingimus, et puudega inimesed ja tööandja tahaksid luua vastastikust suhet. Nimetatud tegurid sõltuvad makrotasandil riigi kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest taustast. Konkreetse isiku tasandil on toodud tingimusi võimalik mõjutada tööalase rehabiliteerimise abil. Nägemispuudega inimeste süstemaatilise tööalase rehabilitatsiooni võimalused Eestis on paraku siiski piiratud. Tööeluks ettevalmistamiseks, tööturule sisenemiseks ning seal püsimiseks vajalikud tugisüsteemid on ebapiisavad. Riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid võib käsitleda osana tugisüsteemist, kuid nende maht jääb liiga väikeseks. Seda kinnitab ka Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonirühma kogemus. Nägemispuudele spetsiifilisi
tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ja rehabiliteerimise näol, mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi. Stagnatsioon-Stagnatsioon on seisak, Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust 1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 7
mis aitab füüsiliste, vaimsete, arengu, kognitiivsete ja emotsionaalsete puuetega inimestel saavutada isiklikke, ametialaseid ja sõltumatu elamise eesmärke võimalikult integreeritud tingimustes, nõustamise protsessis aktiivse osalemise kaudu. 2. Rehabilitatsiooni protsess Anthony et al (2002) kirjeldavad rehabilitatsiooni kui puudega inimese toetamist ja oskuste arendamist toimetulekuks tema enda valitud keskkonnas. Sotsiaalse rehabiliteerimise keskkonnad on elamine, õppimine, sotsialiseerumine ja töötamine ning nendes valdkondades kutsutakse esile muutus rehabiliteerimise käigus, et puudega inimese sooritus ja osalemise võimalused avarduksid. Kooskõlas rehabilitatsiooni väärtuste ja põhimõtetega on rehabilitatsiooni missiooniks aidata inimestel vastata nii keskkonna nõudmistele (saavutada edu) kui ka indiviidi vajadustele (rahulolu). Rehabilitatsiooniprotsess on
Elmar Kits). 1947 Sügissemester Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud J ohannes Võerahansu ja Lepo Mikko). 20.11.1949 Arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. 14.06.1950 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega määrati karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagris. 1956 Vabastati ennetähtaegselt vangilaagrist. 6.12.1956 Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsus rehabiliteerimise kohta. 1956 Abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Esther Raudsepaga (neiupõlvenimi). 1956-1959 Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1957 Sündis tütar Hanna. 1959 Alustas esinemist näitustel. 1959-1960 Töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1960 Sündis tütar Liina. 1964 Võeti ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964-1974 Valdavalt vabakunstniku staatuses, töötas aeg-ajalt Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. 25.12.1974 Henn Roode suri maovähki.
Kultuurirevolutsioon viis Hiina Rahvavabariigi paari aastaga praktiliselt kodusõja äärele, andis suure hoobi haridussüsteemile, mõjus halvasti rahvusvähemustele ning kommunismi tingimustes niigi piiratud inimõigustele. Kultuurirevolutsioon lõppes 1976.aastal, mil Mao Zedong suri. Deng Xiaopingi ajastu Järgneva nelja aasta jooksul tegutses ta aktiivselt kultuurirevolutsiooni ohvrite rehabiliteerimise nimel. Dengi peaeesmärgiks oli majanduspoliitika põhjalik muutmine. Põllumajanduses tähendas see kollektiviseerimisest loobumist ja turumajandusele üleminemist. Talupoegi julgustati kasutama maksimaalselt oma individuaalmaad ja müüma põllumajandussaadusi vabaturul. 1981 ,,Vastutava tootmise süsteem". Ehkki maa ühisomand jäeti alles, võisid üksikpered nüüd sõlmida lepinguid teatud
vägivalla vähendamise arengukava, milles tuuakse välja strateegilised eesmärgid inimkaubanduse vastases võitluses ja määratletakse nende eesmärkide saavutamiseks peamised meetmed ja tegevused aastatel 2010-2014. Antud arengukavale eelnes inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava aastateks 2006-2009. 2006.-2008. aastal viiakse Põhja- ja Baltimaades läbi projekt seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil kaubitsetud naiste toetamise, kaitsmise, turvalise kojupöördumise ja rehabiliteerimise võrgustiku loomiseks. Üks projekti põhiülesandeid on luua regionaalne Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mis ühendaks avaliku sektori institutsioone ja kodanikeühendusi, kes töötavad naistekaubitsemise 6 ohvritega, tegelevad nende toetamise ning rehabiliteerimisega. Regionaalse võrgustiku eesmärgiks on arendada välja programm ohvrite turvalisuse tagamiseks ja
Viis välja selleni, et Stalin, kes tolle ajani oli lebanud mauseleumis Lenini kõrval, viidi öösel ära ning maeti Kremli müüri äärde. Seda tehti siis sellepärast, et 1961. aastaks oli Hrustsovi populaarsus ühiskonnas langema hakanud. Kõik suured üritused, millega ta välja oli tulnud, olid 60ndate aastate alguses selgelt ebaõnnestumise märgil. Jõulise kritiseerimisega lootis Hrustsov oma positsioone parandada. Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine
..............9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi olemus ja ülesehitus ................18 3.1. Rehabiliteeriva nõustamise eesmärgid......................................................................20 3.2. Psühholoogilise rehabiliteerimise sihtgrupid............................................................22 3.3. Liikluspsühholoogilise nõustamise võimalik protseduur..........................................23 3.4. Nõuded liikluspsühholoogia alal nõustajale .............................................................24 3.5. Liikluspsühholoogia alal nõustajate vajaduse planeerimine.....................................25 3.6. Nõustamisprotseduuride hinnakujunduse põhimõtted.............
totalitarismi ning süsteemi enesehävitamiseni. Mida demokraatlikum on süsteem ja mida rohkem on informatsiooni, teadmisi, seda enam aktsepteeritakse ja väärtustatakse individuaalsust, erilisust, erivajadusi ning kasvab tolerantsus erinevuste suhtes. Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et rehabiliteerimise, sotsiaalhoolekande ja eripedagoogika osas saadi minevikust päranduseks tugev institutsionaalne struktuur, mis pole alati osutunud piisavalt muutuste altiks ja paindlikuks ja millel polnud mingit seotust sallivuse ja tolerantsusega. Inimõigustest ja vabadustest siis ei räägitud. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki. Täna on muidugi teine aeg ja teine tõde. Täna ei eita enam keegi, et puuetega inimesed on meie riigis olemas
tarbekaupade defitsiit, korruptsioon, sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tsernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatsov 1985-91 Sulaaeg- 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol aga see ei hoidnud ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi, keskenduti vajadusele arendada subjektivismi ja voluntarismi, külma sõja poliitikalt võeti üle kurss rahumeelse kooseksisteermise poliitikale, mis ei välistanud sõjalisi vastaseise, kultuuri üritati hoida sama moodi kontrolli all nagu varemgi. NLKP peasekretärid: 1953-64 Nikita Hrustsov Seltsimees Stalini kõne on meie seniste võitude kokkuvõte ning uute võitude programm. Postimees. 1946. 15
Fiske jaoks on populaarse kultuuri väärtus see, et ta on inimeste oma ja inimeste võimust .sõltuv Popkultuur peab olema oluline ja vastama vajadustele või see kukub läbi, edu turul testib .kõige paremini, kas kultuur täidab mõlemat tingimust :Vastamata küsimused üks rehabiliteerimise argumentide raskusi on see, et uued kultuuriuuringud ignoreerivad suures osas jätkuvalt semiootilist ebavõrdsust, mille tõttu parema haridusega ja paremal järjel .olev vähemus omab juurdepääsu popkultuurile ja mittepopkultuurile Traditsioonilised kultuurilised erinevused olid sageli klassivahede surrogaadid ja kultuuriline .väärtus tulenes mitte sisemisest esteetilisest väärtusest, vaid sotsiaalse eliidi heakskiidust
1944-53 – NKVD (SARK) ja NKGB 1953-54 – MVD (SM) Alates 1954 – KGB (RJK) – Hršutšov lõi organisatsiooni, et nõrgestada julgeoleku organisatsioon NSVLis. Ta tahtis allutada julgeolek veelgi tugevamalt parteilise kontrolli alla. Esialgu julgeoleku positsioon nõukogude ühiskonnas nõrgenes. Hävituspataljonid. KGB. Võõrarmee kohalolek. Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus. Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine. Nõukoguliku rehabiliteerimise olemus. Ei toonud kaasas endise olukorra 100% taastamist. Seotud nende inimeste rehabiliteerimisega, keda võim oli represseerinud. Tuleb päevakorrale suhteliselt kohe peale Stalini surma. Murrangumomendid: Märtsiamnestia – 1953. a: allakirjutanud Vorošilov, kuid tegelikult tal sellega sisulist sidet ei olnud. Initsiatiiv ikka Berialt. Eesmärgiks kiiresti GULAGi süsteemi lammutada. 1953. a kevadel oli vangilaagris ca 2 500 000 inimest
Annaalide koolkond. 4-10 saj oli tõesti pime ja arengut pidurdav aeg, Hoiduti autoriteetide taha ning oldi vastu uuendustele. Tolleaegne keskaeg oli irratsionaalne, inimesi ei huvitanud muu, kui vahekord Jumalaga. Irratsionaalne on ka see, et usuti maailmalõpu saabumist. Keskajal valitses nostalgia antiigi vastu, hävitati teadlikult Rooma kõrgkultuuri, meditsiin oli nõrk(haigused, nälg), kihistumine, indulgentside müük, ketserite põletamine, konservatiivsus, kirjaoskamatus jne. Rehabiliteerimise eesmärgiks oli maine taastamine, et polnud ta midagi nii hull. * Keskaja rehabiliteerimine Mingil hetkel tekkis õhtumaade ajalooteaduses laine, kus hakati huvi tundma keskaja vastu ja otsima argumente keskaja poolt. Tekkis ajalooteadustes fundamentaalne muutus annaalide koolkond, mis muutis arusaama, mida otsida ajaloost, kuidas ajaloole läheneda. Annaalide ajaloo käsitlemise printsiip lähtub kaasaegse inimese küsimusest. Sellest sõltub, kuidas ajalugu uurida
Annaalide koolkond. 4-10 saj oli tõesti pime ja arengut pidurdav aeg, Hoiduti autoriteetide taha ning oldi vastu uuendustele. Tolleaegne keskaeg oli irratsionaalne, inimesi ei huvitanud muu, kui vahekord Jumalaga. Irratsionaalne on ka see, et usuti maailmalõpu saabumist. Keskajal valitses nostalgia antiigi vastu, hävitati teadlikult Rooma kõrgkultuuri, meditsiin oli nõrk(haigused, nälg), kihistumine, indulgentside müük, ketserite põletamine, konservatiivsus, kirjaoskamatus jne. Rehabiliteerimise eesmärgiks oli maine taastamine, et polnud ta midagi nii hull. * Keskaja rehabiliteerimine Mingil hetkel tekkis õhtumaade ajalooteaduses laine, kus hakati huvi tundma keskaja vastu ja otsima argumente keskaja poolt. Tekkis ajalooteadustes fundamentaalne muutus – annaalide koolkond, mis muutis arusaama, mida otsida ajaloost, kuidas ajaloole läheneda. Annaalide ajaloo käsitlemise printsiip lähtub kaasaegse inimese küsimusest. Sellest sõltub, kuidas ajalugu uurida. Annaalid
taandareng ning sotsiaalse olukorra kehvenemine. See viib edasi piirkonna lagunemiseni. Mida liberaalsem majandus riigil on, seda vähem sekkub riik majandusse. On märgatud, et viimaste aastakümnete jooksul on lääne linnades toimunud vaesema elanikkonna ning töölisklassiga asustatud vana kesklinna lähedal olevate piirkondade konverteerimine sotsiaalselt ja majanduslikult kõrgema klassi eramupiirkonnaks. Selline muutus on toimunud väljaehitatud keskkonns renoveerimise ja rehabiliteerimise käigus. Seda kesklinnale omast arengut nim ka gentrifikatsiooniks, piirkonna taastamitsükliks, sotsiaalse ja füüsilise kvaliteedi tõstmiseks või linna renessansiks. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi, mille tõttu gentrifikatsioon erineb suuremahulistest renoveerimis- ja taaskasutusprojektidest. Sellest hoolimata võib ka suuremahulistes renoveerimise ja taaskasutuse projektides esineda gentrifikatsiooni. Maa
· Järjepidev toetamine: kliendi järjepidev toetamne vastavalt tema vajadustele. · Kliendi oskuste ja pakutava toetuse tasakaal: kliendile oskuste õpetamine ja toetuse pakkumine peab olema omavahel tasakaalus Seadusandluse areng. · 2000. aastal jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja sotsiaalministri määrus nr 43 (28.06.2000) mis oli aluseks riiklikult koordineeritud rehabilitatsioonisüsteemi loomisele. · Rehabiliteerimise teenust osutati isikutele, kellel on raske ja/või pika-ajaline psüühikahäire või kellel on psüühikahäire tõttu diagnoositud raske või sügav puue; 22 · Rehabilitatsiooniplaane koostati keskmise, raske või sügava puudega lastele. · 2000. aastal oli luba rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 10 asutusel (Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, Astangu
} Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4.
öeldud, et NSV riikliku julgeolekuorganid eksisid arstide süüasja kokku panemisel. See oli ka tavainimese jaoks samasugune ootamatus kui jaanuari teate avaldamine. Kunagi varem polnud avalikult ajalehe vahendusel tunnistatud, et NSVL julgeolekuorganid eksisid. Oli selge märk sellest, et teatud muutused on toimunud. Repressioonidest osaliselt loobumine tõi kaasa paljude varasemate kõrgete parteitegelaste kiirkorras rehabiliteerimise, kes veel elus olid. Lazar Kaganovitši vend Mihhail lasti Suure Terrori ajal maha, nüüd kiirkorras rehabiliteeriti. Kes elus olid, toodi vangilaagritest ära, anti normaalne töökoht, võeti jälle nomeklatuuri tagasi. Uus kurss repressiivpoliitikas tähendas ka ametlikult piinamise keelustamist ülekuulamistel. Beria käskkiri 4.apr 1953 piinamise kohta. Tõi kaasa kohapeal väga suure segaduse, tublid tšekistid pärast käskkirja kätte saamist olid masenduses.
rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite keskmine intelligentsus jäi allapoole ühe föderaalvangla asukate tasemest.Teised võrdlused üle terve riigi näitasid, et kurjategijad pole vähem intelligentsed kui populatsioon keskmiselt. Rehabiliteerimise asemel soovitas Murchison karme karistusi, probatsiooni ja tingimisi karistamise kaotamist, kohustuslikku surmanuhtlust kolmanda raske kuriteo korral ja muid karme meetmeid.Teine probleem tekkis normidega, mis täpsustusid alles I maailmasõja ajal pärast umbes 2 miljoni Ameerika noorsõduri intelligentsuse testimist.Kui alguses oli peetud nõrgamõistuslikkuse piiriks alla 12-aastast vaimset vanust, siis ilmnes, et umbes 1/3 noorsõdureist jäid sellele tasemele
1980. aastate lõpuks oldi ühiskonnas punkaritega harjunud ning neid võeti kui igapäevast nähtust, mistõttu kadus punkarite võime ühiskonda šokeerida. Võib öelda, et ENSV punkliikumine langes suuresti selle ohvriks, mille see ise algatanud oli. 1980. aastate esimeses pooles oli punkliikumine põrandaalune, keelatud ning tänu sellele elujõuline – kuna pungi näol on tegu kontrakultuuriga, on sel vaja midagi suurt ja tugevat, millele vastanduda. Läbi punkkultuuri rehabiliteerimise 1980. aastate lõpul suutsid võimud anda (kas tahtlikult või tahtmatult) punkaritele äärmiselt tõhusa vastulöögi: lubatud olemine tähendas ametlikku heakskiitu ning sisuliselt kadus see, mille vastu oldi kogu aeg võideldud. Lisaks mängis punkliikumise varjusurma langemisele 1990. aastate algul kaasa tulihingeliste punkarite pettumine liikumises ja teatava anoomia tekkimine – NSVL varises kokku, endine
need vangid kes on madalamatel astmetel, näitavad paranemist, siis saavad kõrgematesse , parematesse astmetesse. c. Püüti loobuda tähtajalisest karistusest. Vabanemise aeg pandi sõltuvusse kurjategija käitumisega. Kommuuni mudel reintegreerumise idee. Jäi kõrvale rehabilitatsiooni idee, isiksusliku defekti ravimine. Reintegreerumise idee ei näe konflikti taga isiksuslikku probleemi, vaid kuidas kujundada kurjategija seaduskuulekaks kodanikuks. Teiseks eraldati rehabiliteerimise idee tähtajatutest karistustest. Kolmandaks ei tohi asutuses kasutav interventsioon olla vastuolus karistusasutuse üldiste nõuetega ega alandada osalejaid. Kommuuni mudeli põhisisu kuritegevust põhjustab osade indiviidide võimetus saavutada oma eesmärke legaalsete vahenditega, seda tuleb neile õpetada. 13. Vanglakaristus tänapäeval (maailmas, Eestis). Vangistuse täideviimist Eestis reguleerib vangistusseadus, mille järgi on vangistuse eesmärk
Õiguskantsler leidis sarnaselt kohtutele, et pagulasseisundi konventsiooni artikli 31 lõikes 1 sätestatud tunnuste esinemist saab käsitleda õigusvastasust välistava asjaoluna. Kui ilmneb õigusvastasust välistav asjaolu, siis tuleb vastavalt kriminaalmenetlus kas jätta alustamata või juba alustatud kriminaalmenetlus lõpetada. Vastuolu põhiseadusega kinnitust ei leidnud. (3) Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb: 1) kahtlustatav või süüdistatav käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel; 2) surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul; 3) kahtlustatav, süüdistatav või tema esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul. § 201. Materjalide saatmine alaealiste komisjonile
annaabi.ee 
