TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2
Sotsiaaltöötaja akuutravi üksuses. Sissejuhatus 1. Sotsiaaltöö akuutravi üksuses Kaasaegne meditsiin liigub suurema kättesaadavuse ja tehniliste lahenduste aktiivse kasutamise poole. Sellisteks märkideks on kindlasti internetiapteegid, perearsti nõuande telefonid, võimalus konsulteerida teiste arstidega interneti vahendusel. Lisame veel edusammud infotehnoloogia arengus, mis tagab järjepideva teabe ja mõningatele juhtudel ka järelevalve krooniliste probleemidega patsientidele. Sellised teenused vähendavad akuutravi üksuste koormust aga sellest hoolimata jääb akuutravi üksus esimeseks tervishoiuprobleemide lahendajaks. Siiski on alati neid isikuid, kelle probleemid ei sobi ,,kena teenuse" kategooriasse, kes on valesti hinnanud oma vajadusi ja kes lõpuks satuvad hooldusasutustes. Nemadki vajavad kedagi, kes kuulaks nende lugu, kes aitaks neil oma situatsiooni näha perspektiivis ja juhiks neid õiges suunas. Kõikidel eespool kirjel...
ISESEISEV TÖÖ KKSB.03.033. Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis (2AP) 2008/09 S Nimi, eesnimi Karmen Puidak Kuupäev 15. jaanuar 2009 a. Teema: Kinesioteraapia parema Achilleuse kõõluse osalise rebendi korral erinevatel haiguste etappidel 1. etapp. Akuutne periood (10 päeva pärast traumat) 2. etapp. Post-akuutne periood (11-30 päeva pärast traumat) 3. etapp. Taastav periood (1-3 kuud pärast traumat) Ülesanne: Koostada harjutuste näidiskava täiskasvanud inimesele
TARTU ÜLIKOOL xxx kolledz xxx osakond KUIDAS LUUA EFEKTIIVNE MEESKOND REHABILITATSIOONIS (MEESKONNA ROLLID REHABILITATSIOONIS) Kava aines xxx Juhendaja: xxx Xxx xxxx 1. Teema aktuaalsus Põhjuseid, miks autorile teema huvi pakub, on palju. Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides.
· analüüsida tulemusi ja esitada järeldused, ettepanekud. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvutakse erialase kirjandusega, läbiviidud rahvusvaheliste projektide materjalidega, uuringute, teadusartiklite, varem kaitstud asjakohaste lõputöödega ja internetiallikatega. 2 3.TEOREETILINE TAGAPÕHI JA METODOLOOGIA. Praegusel ajajärgul on uimastisõltlaste rehabilitatsioonis esikohal teoreetikud ja praktikud Ameerikast. Lühidalt on kogu Ameerika Ühendriikide kogemus kokkuvõetud William L. White raamatus : Slaying the Dragon, The History of Addiction Treatment and Recovery in America. 2014. Autor tahab leida paralleele ja sobivaid ideid võrreldes kogemusi. Eestlased on praegu autori arvates samas seisus oma väärtushinnangutes ja lahendustes uimastisõltlaste rehabilitatsioonis nagu Ameerikas oldi 60-ndatel.
Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus.............................................................................................................. 3 2.Harjutuste programm.............................................................................................. 4 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine.............
Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust
aidates püsida õigel teel Meeskonna toimimiseks on vaja kindlat toimismissüsteemi, mille järgi töödatakse Meeskonda tuleb panna tööle vastavalt võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas: http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-m otildeiste-tunnused-ja-tulemuslikkus.html kasutamise kuupäev: 16.11.2016
Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis ning mitmes muus valdkonnas. Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, mis põhineb muusika teaduslikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine raviotstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud. 4 2. Muusikaterapeud 2.1 Kes on muusikaterapeud?
elule otsivad siiski võimalusi kuidas nii ennast kui teisi motiveerida ja julgustada ning tuua välja ennast masendusest, mis on tingitud kohutavatest seikadest varasemas elus. On oluline, et sellistel inimestel oleks keegi, kes on neist tugevam ja suudab nendesse süstida elurõõmu nagu on seda antud artiklis mainitud sotsioloog ja tantsuaktivist Sohini Chakraborty. Täna tema uurimustöös tehtud avastusele, et tants on võimas abivahend psühholoogilis-sotsiaalses rehabilitatsioonis on ta aidanud mitmeid inimesi just tantsuteraapiaga. Tantsuteraapia on liikumise ja tantsu kasutamine psühhoteraapilistel eesmärkidel, mille kaudu saab inimene loovalt pühendud emotsionaalse, käitumusliku, füüsilise ja sotsiaalse ühtsuse arendamisele iseendas. Samuti aitab see lõõgastuda ning mõtteid igasugustelt haiget tegevatelt meenutustelt mujale viia. Tantsides langeb inimene justkui transsi mõeldes ainult õigetele liigutustele ning süvenedes täielikult sellesse, mida teeb.
sisenduste näol, vaid sageli kasutatakse psühhoteraapias erinevaid vahendeid ja meetodeid, mis avaldavad soodsat toimet inimese psüühikale ning aitavad kaasa sümptomite vähenemisele ja vaimse tervisetaastumisele. See ei ole ühe kordne protsess ja teraapia käigus tegeldakse nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga. Kiirest areneb skisofreeniahaigete pereteraapia, mis lülitatakse kiiresti raviskeemi juba esimese haigushoo ajal. Rehabilitatsioonis kasutatakse enam käitumis- ja loovteraapiat. Psühhoteraapia võib toimuda individuaalselt või ka grupis, kus muudele võtetele lisandub ka analoogsete probleemidega kaaslaste toetus. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon ja ravi on teineteist täiendavad meetodid skisofreeniahaigete taastumisprotsessis. Nad võivad toimida nii samaaegselt, kui ka järgneda teineteisele. Eestis
Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al., 2009). 2. Harjutuste programm Kodune harjutuste programm esimese aasta jooksul peale insulti aitab märkimisväärselt parandada patsiendi toimetulekut igapäevategevustega ning vähendavad igapäevategevustega
diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia, -vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uuemad Soome uurimused on näidanud, et lihaste nõrk töövõime on märkimisväärne probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis. Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja mitmekülgset, eelkõige puusapiirkonda ja lülisammast 2014 Rakvere Ametikool koormavat kehalist tegevust. Luude tugevuse säilitamiseks täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut.
tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Inimesed, kes tegelevad tiheda käimisega esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähendab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. Jooksmine Jooksmisel on kindlasti on väga popuraalne ja tuntud ning palju harrastatud tervisespordia. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja mugavaid jooksujalatseid. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel
pdf; Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö, 2012) Millised sotsiaalmajanduslikud probleemid sihtgrupil võivad ilmneda kui nad ei saa rehabilitatsiooni. Mõjud isiku toimetulekule, pere funktsioneerimisele, töötamisele E. Programmi peamised põhimõtted Programmi peamised põhimõtted peavad sisaldama järgmist infot: milliseid rehabilitatsioonimeetodeid programmi käigus kasutatakse ning miks; Rehabilitatsioonis kasutatatakse arvutipõhist programmi COGPACK. Programm treenib tähelepanu, kognitiivseid oskusi, konsentratsiooni, reaktsiooni ja mälu. Kasutatakse keele, intellektuaalsete ja professionaalsete oskuste parenadamiseks. Käitumis- ja motivatsoonihäired, psühhootilised häired ja orgaanilise aju sündroomid. Rehabilitatsioonis: prognoosid ja treening, ajutöö ja vaimse toimetuleku parandamiseks. (ka peale puukentsefaliiti), insult, peatrauma. (http://www
diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia, -vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uuemad Soome uurimused on näidanud, et lihaste nõrk töövõime on märkimisväärne probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis. Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja mitmekülgset, eelkõige puusapiirkonda ja lülisammast koormavat kehalist tegevust. Luude tugevuse säilitamiseks täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut. Tervise seisukohast on tähtsad - glükoositaluvuse ja insuliinitundlikkuse paranemine, - seerumi triglütseriidide sisalduse langus ja
· Süsteemid võivad inimese elus puududa. · Inimesed ei pruugi nendest süsteemidest teadlikud olla või ei soovi neid kasutada. · Süsteemi poliitika võib tekitada kasutajale uusi probleeme. · Süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda. (Payne, 1995, 112) Rehabilitatsiooni ja sotsiaaltöö ülesanded süsteemiteooriast lähtudes Väga oluline rehabilitatsioonis, isiku vajaduste hindamisel inimene koos pere ja sotsiaalse keskkonnaga, süsteemide omavahelised mõjutused jm. 10 · Aidata inimestel mõista, millistes süsteemides võib olla probleem; · Aidata inimesel kasutada ja parandada enda võimeid süsteeme muuta/kohandada, probleeme lahendada. · Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel. · Edendada interaktisiooni inimeste ja teiste süsteemide vahel.
Püsivaks loetakse sissetulekut, mida isik saab vähemalt talle määratud töötutoetuse maksmise ajavahemiku lõpuni. 3.4.2 Stipendium Töötul on õigus saada erinevate tegevuste eest stipendiumi. Õigus saada stipendiumi on: 1) töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud töötukassa ; 2) töötul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud töötukassa; 3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud töötukassa; 4) töötul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis. Tööharjutuse stipendiumi arvutatakse iga tööharjutuses osaletud tunni eest tööharjutuse läbiviija esitatud andmete alusel. Tööharjutuse stipendiumi suurus arvutatakse stipendiumi poole tunnimäära alusel. Stipendiumi arvutab Töötukassa. 11 Stipendiumi makstakse kord kuus vastavalt töötu soovile tema pangakontole või teise isiku pangakontole või posti teel. Stipendiumi tunnimäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega
käimisele tuleks harrastada ka teisi tervisespordialasid. Mida käimine arendab? Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. Jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga
Edaspidi tehakse uuringuid enamikke preparaatidega.(Slik, 2000). Puuduliku sisemise pidurdusega psühhopaatidele on näidustatud rahustavaid vahendeid Tõhusa toimega on broomi pikaaegne manustamine. Sobivad ka anksiolüütikumid (meprobomaat, trioksasiin, jne) ning sedatiivse toimega neuroleptikumid (melleriil, neuleptiil, teraleen jne) väikestes annustes. Psühhostimulaatoritega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad kergesti intensiivistada ülepiirilist pidurdust. Psühhopaatia rehabilitatsioonis on oluline roll perekondlikul miljööl ja tööl, neid tuleb kooskõlastada psühhopaadi iseärasustega. (Saarma, 1980). Kokkuvõte Referaadis selgus, et psühhopaatia on raskekujuline isiksushäire, millega kaasneb ühiskonnavastane käitumine, seega kuulub ta antisotsiaalsete isiksushäirete juurde. Raskekujuliseks teeb just see, et see algab juba lapsepõlves, haigusnähud on väga raskeloomulised ning lõplik paranemine on ilmselgelt võimatu. Psühhopaatia vorme on
Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad 8 kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur
ning võtta osa tervisespordiüritustest. 4.5. Mida käimine arendab Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. 4.6. Millised on sagedasemad vigastused · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega . · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad
diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, jõu, energia, vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uued Soome uurimused näitavad, et lihaste nõrk töövõime on üha kasvav probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on oluline samuti ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja eelkõige mitmekülgset, puusapiirkonda ja lülisammast koormavat füüsilist tegevust. Täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, et säilitada luude tugevus. Lihasmassi suurendamine nõuab vastupidiselt spetsiaalset jõutreeningut (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). 1
Seanss lõppeb enamasti füüsilise rahunemise/lõdvestumisega ja kokkuvõttega seansist. Sageli kasutatakse tantsu – ja liikumisteraapias ka erinevaid loovat protsessi ja eneseväljendust toetavaid vahendeid, näiteks salle, erinevaid palle, venivaid kangaid, samuti rütmi ja muusikat. Tantsu– ja liikumisteraapia sobib igas vanuses inimestele ning on rakendatav individuaal-, pere/paari- ja grupiteraapiana. Tantsu- ja liikumisteraapiat rakendatakse rehabilitatsioonis (nt ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus jne), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse tervisega seotud valdkondades (depression, skisofreenia, ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired jne). Heaolu ja toimetulekut edendava teraapiavormina on ta kasutusel hooldekodudes, päevakeskustes, päevakeskustes, haiguste preventsioonis ja tervist
247. 53. Ross, R. R., & Ross, R. D. (toim.) (1998). 64. Welsh, B. C, & Farrington, D. P. (2005). Evidence-Based Prosotsiaalse kompe-tentsuse edendamine: kognitiiv- Crime Prevention: Conclusions and Directions for a Safer kaitumuslik suund kriminaalpreventsioonis ja Society. Canadian Journal of Criminology and Criminal kurjategijate rehabilitatsioonis. James W. Hilborn. Justice, 47(2), 337-355. 54. Qiunn, M., M., Jannasch-Pennell, A., & Rutherford, R. B. (1995). Using peers as social skills training agents for students with antisocial behavior. Preventing School Failure, 39(4), 26-32. 55. Schneioder, B. H. (1992). Didactic methods for enhanching children^ peer relations: A quantitative review. Clinical Psychology Review, 12, 363-382. 56
koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. 8.7.1. Tööturukoolitus ja õppestipendium Töötul on õigus saada erinevate tegevuste eest stipendium. Õigus saada stipendiumi on: 1) töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud töötukassa ; 2) töötul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud töötukassa; 3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud töötukassa; 4) töötul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis. Tööharjutuse stipendiumi arvutatakse iga tööharjutuses osaletud tunni eest tööharjutuse läbiviija esitatud andmete alusel. Tööharjutuse stipendiumi suurus arvutatakse stipendiumi poole tunnimäära alusel. Stipendiumi arvutab Töötukassa. Stipendiumi makstakse kord kuus vastavalt töötu soovile tema pangakontole või teise isiku pangakontole või posti teel. Stipendiumi tunnimäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 8.7.2. Toetus töötule ettevõtluse alustamiseks
annaabi.ee 
