Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul."- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast.
Organisatsiooni igapäevatöö tulemusena tekib hulgaliselt dokumente, mis sisaldavad informatsiooni ja mida tuleb töödelda ning hallata. Osa informatsioonist on oluline, osa mitte. On, mida hävitada ja on, mida säilitada. Aja möödudes on dokumendihalduse korralduse tähtsus kasvanud - meid ümbritseb info, andmed, mida tuleb hoida, säilitada. Info hoidmise ja säilitamisega kaasnevad riskid, mis toovad endaga kaasa vajaduse veel hoolikamalt antud valdkonda reglementeerida: määratleda vastutused, dokumentide loomise protsessid. Dokumendihalduse valdkonna korralduse eest vastutab sekretär - asjaajamise eest vastutav isik. Sõltumata ametinimetusest on asjaajaja töö muutunud - tehniline töö on asendunud sisulise infotööga, mis eeldab erialaseid oskusi, teadmisi. Asjaajaja roll organisatsioonis on mitmekesine. Nt: juhi/juhtide tegevuse toetamine; juhile ja büroole vajaliku töökeskkonna tagamine; nõustamine
W von Lauw- alustas pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi ja peeglite valmistamisega, hakates Põltamaal tootma koguni kallihinnalist portselani Katariina II- 1762. aasta suvel tõusis Venemaal troonile, valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ja ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus
hõlmikpuuliste ja vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. · Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) · Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) · Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) · Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta) · Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) · Hõimkond: Õistaimed ehk katteseemnetaimed (Magnoliophyta) · Hõimkond: Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Taimede süstemaatikat püüab soovituslikult reglementeerida Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri Koodeks (International Code of Botanical Nomenclature, ICBN), mille viimane versioon on St.Louisi Koodeks (St.Louis Code, 1999). Taimede ökoloogiast Tänu enamikul taimedest esinevale fotosünteesivõimele on taimed (koos fotosünteesivate bakteritega) peamised õhu süsihappegaasist orgaaniliste ainete tootjad ja õhu hapnikuga rikastajad. Seega asuvad taimed toitumisahelate alguses.
tehnoloogiliselt inimeste elude säilitamiseks ja nende heaolu tõstmiseks, kuid kui on olukord, kus on teada, et inimene ei parane enam, vaid tema seisund saab muutuda vaid halvemaks, siis patsiendi enda soovil peaks olema ka meditsiiniliselt moraalne tegu inimese piinadest vabastamine, kuna see oleks igastahes väärikam, kui oma viimased hetked vääritult piinelda. Seega võime järeldada, et inimväärikust ja väärtushinnanguid ei saa riiklikult reglementeerida, vaid need on individuaalsed. Eutanaasia legaliseerimisega arvatakse kaasnevalt hulga probleeme. Kõige suuremaks neist peetakse sotsiaalseid tagajärgi. Kardetakse patsientide ja meedikute omavahelise usalduse kadumist ja meditsiinifilosoofiliste väärtuste muutumist või kadumist. Inimesed, kellel pole jäänud kaua elada kustutatakse elavate nimekirjast ja arstid ei pea pikalt muretsema nende ravi pärast
Et kohalikke kaupmehi siiski kindlustada, anti neile kaupade üleostmiseks ainuõigus. EESTI XVIII SAJ TEISEL POOLEL Katariina II Balti poliitika: Katariina II võimule tulek tõi suuri muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus riigipea võimaldas piirimaade senise privileegide kaotamist ning ühtset piiramatule keisrivõimule allutamist. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai G. Browne, kes üritas reglementeerida kõiki eluvaldkondi. Ta üritas parandada ka eesti talurahva olukorda ning kooliharidust edendada. Katariin II ettevõtmisi toetas vene aadel. Keisrinna peamiseks eesmärgiks oli Baltikumi tihedalt liita Venemaaga. Asehalduskorra kehtestamine: Kuna Baltikumi haldusseaduste laiendamisel oli arvata baltisaksa aadli vastuseisu lubas Katariina II nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana
· Ülesanded: o Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel o Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut o Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kogu kohalik elu o Euroopa omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud, sätestab kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt. · Põltsu linnavalitsus- juhib 17 liikmeline volikogu, kõik erakonnad esindatud. o Raha tuleb- (aluseks eelarve) maksudest, saastetasudest. Muud tulud- müüakse vara, mida pole vaja. o Kulud- suurim haridusele. Veel maamajandus, energia ja sooja, teede korrashoid, turism,
erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse. Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord, mille eesmärgiks oli üleriigiliselt kehtiva valitsemiskorra laiendamine Balti kubermangudele ja nende tihedam liitmine ülejäänud Venemaa aladega. Muutused administratiivses jaotuses:
Ja kui nad tegid läbi koolituse koolituse lõpuosas on nende reaalset tööd puudutav arutelu , läksid neil silmad suureks, sest varasemast erinevalt võttis kõik aega kõigest poolt tundi. Kuue mõttemütsi meetodit võib kasutada kas üksi (keeruliste otsuste langetamise eel, raskele probleemile lahendust otsides) või rühmaarutelu reeglistikuna. Rühmaarutelu puhul võib mõnel juhul (nt kui osalejad esmakordset seda meetodit kasutavad) protsessi rangemalt reglementeerida: nt alustab õppejõud sinise mütsiga peas ja selgitab mängureeglid, seejärel kasutavad kõik osalejad valget mütsi, siis musta, seejärel kollast jne. Kogenumate osalejate puhul võib mütsi valiku vabaks jätta, kuid õppejõud/moderaator võiks jälgida, et keegi ainult ühe mütsi vangi ei jääks ja et iga sõnavõtt vastaks ikkagi hetkel kasutatava mütsi iseloomule. Üldjuhul on soovitav arutelu lõpuks jõuda (rohelise ja sinise mütsi abil) rühma sees
Gotthard Kettler-Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Garlieb Merkel-Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Georg Friedrich Parrot-Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse Gerhard Franz von Kgelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärit maalikunstnik
Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ning langes õigusteta pärisorja seisundisse. Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile.
· Eesti põlisrahva õigused suruti aadli piiramatu võimu kehtestamise tõttu alla · 1762 tõusis Katariina II Venemaa etteotsa, mis tõi kaasa muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes · Katariina taotles baltikumi seniste privileegide kaotamist ja impeeriumiga tihedamat liitmist · Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist) · 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad · Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad
vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) 5 Hõimkond: Õistaimed ehk katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Hõimkond: Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Taimede süstemaatikat püüab soovituslikult reglementeerida Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri Koodeks, mille viimane versioon on St. Louisi Koodeks (St. Louis Code, 1999). [Taim_System] 6 Taimestiku kujunemine Taimestik kujutab endast mingis piirkonnas kasvavate taimede kogumit. Eesti taimestik sai arenema hakata alles pärast mandrijää taandumist ja sulamist. Nii nagu kõrgemad taimed, sai vetikastik hakata kujunema samuti 13 000–12 000 aastat tagasi. Veelgi varasemad vetikad (enne viimast
Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e
Konfliktid ülema ja alluva vahel tekivad tihti seetõttu, et vastastikuse infovahetusega seotud ootusi ei sõnastata selgelt. Konflikti tulemused võivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Konflikt tekib tõenäoliselt juhi ja tema abi vajaduste ja väärtuste vastuolu puhul. Konflikt on edasiviiv, kui see suunab selgitama oma seisukohti, välja ütlema ootusi ja analüüsima koostöö parandamise võimalusi. Koostöö põhilistes reeglites saab kokku leppida, ent kõike reglementeerida on võimatu. 11 Hea koostöö vajab nii harjumist kui ka harjutamist. Vastastikune kohanemine võtab enamasti aega üks kuni kaks aastat. Koostöö käigus õpivad inimesed üksteist tundma. Õpitakse individuaalseid erinevusi austama ning kummagi panust tunnustama. Ideaalse koostöö korral loodab juht, et abi mõistab teda mitte ainult poolelt sõnalt, vaid lausa vaikideski
1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga oli seega Liivimaa kubermangu osas 5 maakonda. George Browne Riia kindralkuberner. Ue Balti poliitika elluviija. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüd kergendada ka eesti ralurahva olukorda, samuti kooliharidust edendada. Browne positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. 1765. aprillis. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võisid nad turustada. Kindlad piirid mõisakoormistele. Talupoegadel õigus mõisnikke, kes kaitseseadse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata.
nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Lübecki õiguse järgi mõistis linnas kohut kohtufoogt oma abiliste – alamfoogti ja kohtuteenritega. Peamine karistuseliik oli trahv. Mis aga puudutab üleüldist linnaõiguse sisu, siis Lübecki linnaõiguse ülesanne oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist ning anda alus varanduslikele tehingutele, järgides seejuures rangelt kogukonna kui terviku huve. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Lübecki õiguse linnad jäid valdavalt Läänemere rannikualadele. Vana-Liivimaal kehtis Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas. Mõlema linna puhul ei mainitud siiski otseselt Lübecki
Maaomavalitsuste liit valla/linna volikogude liikmete hulgast. Regioonide komitee on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist. Näiteks sätestab Euroopa Omavalitsuse Harta, millega ka Eesti on ühinenud, kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt. Sarnast ideed rõhutab ka Euroopa Liidu lähimuspõhimõte, mis nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal (st kohalikul tasandil). 30 Valitsemine ja avalik haldus 8. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus Euroopa Liit on maailmas ainulaadne rahvusvahelise koostöö vorm. Esimest korda ajaloos on
vastutuse 4. Etapid (+ sisuline täpsustus) ja lisaks plokkskeem. 5. Dokumendid, mis protseduuris osalevad (+näidised lisas) 6. Täitmiseks kulutatud aeg 7. Kulutused, finantsallikad 8. Sanktsioonid halvastitäitmise või täitmatajätmise osas. 9. Kehtestamine, kinnitamine, kooskõlastamine 10. Tagasiside või haldamine Protseduuri kehtestamine: 1. Juhtkonna tasandil peab olema kirjalik kokkulepe, millised protseduurid on vaja reglementeerida 2. Protseduuri kehtestamise pöhimötted ja kord võetakse juhtkonnas kirjaliku kokkuleppena vastu, kehtib kôigi protseduuride kohta ja on kohustuslik köigile /kui ei tehta pôhjendatud erandit/ 2. Kôigi kokkulepitud protseduuride kohta sônastatakse protseduurireeglid, mis kinnitatakse käskkirjaga. Protseduuri valmimine täitjate ja asjatundjate koostöös: Aeg: millise aja jooksul Osalejad: kes osaleb, millises rollis? Koordinaator?
Reeglina anti uuele linnale õigus mõne vanema linna eeskujul. Tekkisid õiguslikud perekonnad. Mõne emalinna tütarlinn võis uuele linnale emalinnaks olla, nt Tallinna õigus Lüübekist ja Narva õigus Tallinnast. Õigust modifitseeriti vastavalt kohalikele oludele ja maahärra tahtele. Kui keegi astub kodanikuks antakse vanne, põhiliselt lubadus kehtivast õigusest kinnipidada. 14. - 15. sajandil vapustused, katk, sõjad, ülestõusud, mis tingisid vajaduse linnaelu rohkem reglementeerida, et säiliks kord ning meenutaks rohkem vanaaega. Et kõigile oleks tagatud seisusekohane äraelamine, mitte jõukamalt ja mitte vaesemalt. Korporatsiooni (vennaskonda) kuulumine. Kogukond tagas inimesele sotsiaalse kindlustunde, koha ühiskonnas. Kes on üksi, see lindprii, sest pole oma kogukonda ega seotust ühegi õigusega. Oluline, kes on kodanik ja kes pole, privileegid ennekõike kodanikele ja alles siis linnaelanikele. Osad linnad, kus kodanikuks saamisele ei tehtud takistusi.
olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12.sajandi lõpul.Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas ka enne linnaõiguste saamist.Õiguslik määratlus: (läänes) Linn kui vabade kodanike kogukond, mis ise end reguleerib, on olemas juriidilisedõigused, organid, mis seda juhivad.Ülesandeks oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist, tagada selle piirkonna elanike õiguslik kaitsening anda alus varanduslikele tehingutele.Iseloomustus: Seisuslikkus, ilmalikkus, konstitutsioonilisus, kirjalikkus (peaaegu algusest peale kirjalik), suuremsüstematiseeritust, koosneb vabadest kodanikest, kes on koond unud erinevatesse kommuunidesse (osaleblinnaelus kommuuni liikmena), vandekaaslus, arenguvõimelisus.Linnaõigused kasvavad perekondadena N: Lübeck, Magdeburg, Frankfut, Achen, Viin
tugevnes absolutismi ajal ja sai eriti ulatuslikuks impeeriumi ajal (miljonid ametnikud). Tavaliselt saavutab bürokraatia suhteliselt suure sõltumatuse valitsevast klassist ja kogu ühiskonnast. Tal on kindlad eesõigused, paljudel juhtudel ka välised hierarhilise kuuluvuse tunnused (munder, auastme vastavad eraldusmärgid jms). Bürokraatiat iseloomustavad konformism (`moe' järgimine), tegevuse sisu allutamine vormile, püüd reglementeerida (määrustada, kindlale eeskirjale allutada) üksikasjalikult kõik ühiskonna ja isiku eluavaldused ning valvata pidevalt nende järele. Korruptsioon. Üsna oluline samm oli korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmine 1995. aastal. Ehkki seadus kehtib juba 7 aastat, ei saa võitlust korruptsiooniga pidada kuigi edu- 18 kaks
ette valmistada Vm revolutsiooni. Arvatakse, et mingi osa oli ka Netsajevil, kes on Pjotri prototüüp. D saab asjadest teada ajalehtedest. Netsajevi protsessist kirjutatakse ka ajalehtedes ja tuuakse ära ka katekismus. ,,Rahva kättemaks" ühendus, mille lõi Netsajev. See kujutas endast viieliikmelist ringi. Vt eespool. See ühendus jälgis ,,Revolutsionääri katekismuse reegleid". Dokument on hästi läbimõeldud. Pjotr püüab väga rangelt reglementeerida tema juhatatavate käitumist, kõik on väga täpselt paika pandud. Mõned mõtted sealt dokumendist: 1. § - revolutsionääri suhtumine iseendasse revolutsionäär on hukka määratud inimene. Tal ei ole isiklikke huvisid, pole emotsioone, kiindumusi, eraomandit, pole isegi nime. 17 2. § - revolutsionäär on purustanud kõik sidemed ühiskonnaga seadustega, etiketiga, moraaliga
raidkirjalisi seadusekatkeid, varasem pärineb 7 saj II poolest, kõige esinduslikum pärineb Lõuna- kreetalt Gortyni linnast, Gortyni koodeks, pärineb 5 saj I pool või keskpaik, põhineb varasemal seaduste juurtele. Nende erinevate tekstide põhjal on võimalik visandada millest need seadused rääkisid ja reglementeerisid, poliitilist struktuuri, tähistasid kindlaid funktsioone, see poliitiline protsetuur oli vaidlusobjekt, seda oli vaja reglementeerida, oli suuline ja sellepärast tõlgenduslik.Samas ei ole mingit märki et need varased seadused oleks kirja pannud linnriikide konstitutsiooni, tervikpilti ei olnud esitatud, vaid pigem üksikud küsimused. Üks kellele omistati põhimõttelist konstitutsiooni muutust oli Solon. Teine asi mida reglementeeriti olid omandisuhted , abielusuhted , pärandussuhted(Gortynis), konflikti aldis probleem , valdkondi mis tekitavad ühiskonnas konflikti.
annaabi.ee 
