Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega. Esmatasand, kus me kohtume stereotüüpe, on isiklik tasand. See on aktuaalne suhtlemise käigus ning tavaliselt puudutab meie (või teiste) isiklikke külge – käitumist, välimust, mõteviisi. Minu arust see on mõjukam stereotüüpide tase, kuna inimest pigem paneb muretsema ja reflekteerima just teda puudutav informatsioon. Teiseks tasandiks võib nimetada grupi (kollektiivi) tasandi. Siin üks oluline faktor on grupiliikmete mõju indiviidi arvamusele. Seega tihti juhtub, et inimene võtab omaks stereotüübi grupi tasandil, ilma isikliku arvamuseta. Ning hõlmav tasand on riigi või näiteks rahvuse tasand – antud juhul võib toimuda üldistamine ja samastumine. Kõik kolme tasandi stereotüübid mõjutavad
kõigi ja kõige suhtes. koolitaja Diskussioon Koolitatavad Koolitaja loob Koolitaja loob võimalused teemal ,,Kes ma õppimise olen?" räägivad rühmas väitluse õpisituatsiooni, toetamiseks -Suunab teineteisele ning koolitavad koolitatav juhib ise selle teooria reflekteerima endale väitlevad jäädes õppimise protsessi. aspektist Näitemäng tähendulikke "emotsionaalselt Koolitaja loob ,,Mina vs lugusid, intelligentseks" ülesande, mille sotsiaal- kuulajad loovad Koolitaja loob täitmiseks tuleb kultuuriline seoseid, takistusraja, mille leida rühma seast
Ülesanded peavad olema realistlikud, konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne kokkulepe, mitte konkurents. Õpikogemus peab: 1. Soodustama õppija aktiivsust; 2. Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke; 3. Rajanema õppija varasematel teadmistel; 4. Soodustama õppurite koostööd; 5. Soodustama mõtlemist avardavat dialoogi; 6. Olema kontekstiga seotud; 7. Ergutama õppijaid reflekteerima oma õppimise ja kasutatud õpistrateegiate üle. Õppimise lähtepunktikd õppija info töötlemise mõtestamine ning oma õppimise eest vastutamine. Varasemad teadmised: · Faktiteadmised aitab meenutada varem omandatud teadmisi, seostada neid uue teemaga, aitab leida puudujääke õpilaste teadmises. Nt. Mis on silinder? Mis kujuga silindri põhi? · Konseptuaalsed teadmised annab õpetajale aimu teadmistest põhimõistete kohta ning
1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitatatakse ülesannete ehk funktsioonide järgi (taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine). Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist- automatiseerumine (käimine- me ei mõtle kõndimise ajal,
õppimisele. Motiiv määrab ka ära strateegia läbi õppija personaalsete vajaduste. Selle käsitluse järgi on pinnapealse õppija motiivideks vältida ebaedu, teha võimalikult vähe tööd ning saavutada tasakaal töötegemise ja läbikukkumise vältimise vahel. Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima. (Triin Marandi, 2005) Õpistrateegiate kasutus on seotud õppijate: · motivatsiooniga, · kognitiivse stiiliga, · mitme keele õppimise kogemusega, · rahvusega, · kultuuritaustaga, · sooga, · vanusega jne. 1.Mälustrateegiad mõtteliste seoste loomine, kujutiste, piltide ja heli kasutamine,ülevaatlik kordamine, liikumise ja aistingute kasutamine. Meeldejätmise muudab jõukohaseks mõtteliste seoste loomine, st kõik uus, mis omandatakse,
erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Sellisel viisil me saame ideed, mis meil on näiteks valguse, kuumuse, mõru, kollase või külma (ja kõige muu kohta), mida me kutsume meeleliseks kvaliteediks. 4.) Teiseks ideede allikaks on reflektsioon (vaimu tegevused). Ideed tekivad meie sisemaailmast meie enda vaimu tegevuste tajumisel meie sees siis kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on. Kui hing hakkab neid kaaluma ja reflekteerima siis täitub aru hoopis teistsuguste ideedega, mida välistelt asjadelt ei oleks olnud võimalik saada. Sellisteks võivad olla näiteks tahtmine, arutlemine, uskumine, kahtlemine ja veel igasugu teised meie oma vaimu erinevad tegevused. Selline ideede allikas on igas inimeses sees ja kuigi see pole meel (pole pistmist väliste objektidega), on ta meelega väga sarnane ja teda võib pidada seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub vaid neid ideid, mida vaim saab reflekteerides enda tegevusi
3) Väliste asjade ideed tekivad asjaga kokkupuute tulemusel, millele järgneb nende tajumuste toimetamine vaimu. See erineb sõltuvalt objekti mõjutuse viisist(ehk mis meeleelundi kaudu need toimetatakse). Ehk teisisõnu, väline objekt tekitab tajumuse, mis toimetatakse vaimu. 4) Ideede teine allikas on nn vaimu tegevused ehk meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees kui me saame välistelt asjadelt mingid ideed, hakkame me neid sisemiselt analüüsima või edasi andma(reflekteerima). Selle protsessi tulemusena tekivad hoopis teist liiki ideed, nn seesmised ideed. Tegemist on omapärase seesmise tajumisega. Nendeks seesmisteks toiminguteks, mis ideid tekitavad, on mõtlemine, kahtlemine, uskumine jmt. Locke annab sõnale tegevused väga laia tähenduse, mis hõlmab nii vaimu toiminguid oma ideedega(mõtlemine, kahtlemine jmt) kui ka tundeid ja kirgi, mis mõtlemise tulemusel tekivad.
meeli mõjutavad, toimetavad meeled mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi meie arusse. Sedasi me saamegi ideed, mis meil on värvide, temperatuuri või näiteks magusa kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks. 3. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Locke ütleb, et teine allikas on enda vaimu tegevuste tajumine meie sees. Kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on, ja kui hing hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma, siis täidavad nad aru teistlaadi ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast. Locke ütleb ka, et kuigi see ei ole meel, sest tal ei ole mingitki pistmist väliste objektidega, siis ometigi on ta meelega väga sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult
iseendast. Sellesse suhtesse kuuluvad teised inimesed, seksuaalsed suhted, usk, väärtushinnangud, kultuurilised eripärad, teadus ja kunst, poliitika, soolised erinevused, teguviisid, hoiak ja veel mustmiljon detaili, mis ei kasva tervikuks sekundiga. Inimese kujunemine algab sünniga ja lõpeb surmaga, kuid põhiliseks identiteedi kujundamise ajaks jääb siiski kooliiga. 2. küsimus: Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle? Õpetaja kutse-eetika kätkeb endas suuremat väljakutset, kui tavaametite esindajatel. Ta peab olema eeskujuks, nende käitumine ja tehtud otsused peavad olema eeskujuks. Proffessionaalsuse aluseks ei saa olla lihtsalt koodeksite lugemine vaid sisemiselt omaks võetud hoiakud. Iga õpetaja kujundab õpilase väärtushoiakuid kas siis teadlikult või vähem teadliklult.
ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused)
lausete ja ideede järjestusel; fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted; sageli vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel. Lähilugemine ei võimalda näha metsa puude taga, st kirjanduse kogupilti mingil ajaperioodil või kultuuriruumis. Kauglugemine on vastand lähilugemisele. 7. Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiast ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima. Päripäeva lugemine (reading with the grain) tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute,
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Kauglugemine tähendab tööd sekundaar- ja tertsiaarkirjandusega: arvustuste, ülevaadete, bibliograafiate ja raamatustatistikaga, ja see võimaldab keskenduda tekstist väiksematele või suurematele elementidele – ühelt poolt nähtustele nagu võtted, teemad ja troobid, teisalt žanrid ja süsteemid. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Poeetiline keel - kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline
konspekt. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis määratleb ennast metodoloogiana ja on võimeline metodoloogiate üle reflekteerima ja problematiseerima (õige, mittekvaliteetne tõlgendus, millal iroonia ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva lugemine tõlgendab teost lähtuvalt tekstist. Vastukarva lugemine tõlgendab teksti kooskõlata teksti ideede ja väärtustega (Gatsby väärtuste kriitika vs. väärtuste ülistamine).
Kognitiivne moonutus e süstemaatiline järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatmõtte vahel. Eemärgiks on kogn. moonutused lahti harutada, et kujuneksid uued hindamisviisid. Nõustamise protsessis kasutatavad tehnikad: · Katastroofilise mõtlemise vähendamise tehnika: mis siis saab kui? · Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne. Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad
keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased? Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid
vaimu selle, mis tekitab seal need tajumused. Seda suurt allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub täielikult meie meeltest, ja mis meelte poolt viiakse arusse, nimetan ma AISTIMISEKS [SENSATION]. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Teiseks allikaks, millest kogemus ammutab ideed, millega ta aru täidab, on meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees, kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on; ja kui hing [soul] hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma [consider], täidavad nad aru teist laadi ideedega, mida poleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Ja need on tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine, arutlemine, teadmine, tahtmine, ja kõik meie oma vaimu erinevad toimingud [actings]; ja olles neist teadlikud ning vaadeldes neid iseenda sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi
Põhikooli lõpus võtavad nad end kokku ja pingutavad, et saaksid vähemalt eksamid tehtud. Mingi eksamivorm peab ikka jääma, et näha, millised teadmised noortel on. Aga pingeread on mõistlik koostamata jätta, see tekitab asjatut stressi. Kokkuvõte/ Enesereflektsioon Antud ainega soovin avada kasvatust ja haridust kui nähtust enese jaoks, tutvudes lähemalt nende probleemiasetusega. Õpin tundma kasvatuse valdkonnaga seotud põhimõisteid, teooriaid ja problemaatikat.Soovin õppida reflekteerima omaenese lähenemisnurka kasvatusproblemaatikas ja teada saada teadmisi hilismineviku kasvatuse mõtteloost.Soovin suuta määratleda enese rolli tulevase kasvatajategelikkuse mõjutajana. Arvan, et kõige sellega tulin toime, sain teada palju uusi ja põnevaid teadmisi.Leidsin interneti avarustest palju erialaseid ja huvipakkuvaid artikleid.Muret tekitab korraliku väljaõppinud personali leidmine tulevikus alushariduse vallas. Nende koolituse võimalused on mingil
ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Et luua tõhusaid õppesituatsioone, peaksime mõistma, kuidas inimesed kogemusi omandavad. David Kolbi õpitsükkel: tsükkel algab kui õppijal on konkreetne kogemus, mida mis paneb teda tähelepanekut märkama, analüüsima ja reflekteerima. Järgneb teoretiseeriv staadium, et mõista ja seletada juhtunut ja järgneb staadium, kus seda teooriat proovitakse praktikas, mis viib uue konkreetse kogemuseni. Areng Organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea.
olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub tema psüühikas, ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Inimene versus loom: · asjade omaduste eristamine (tegelikkuse oluliste omaduste eristamine) · eesmärgilisus (tulevik versus "siin ja nüüd") · kogemused (ühiskondlik-ajalooliste kogemuste akumuleerimine, omandamine, edasiandmine, suuline ja kirjalik keel) · Mida uurisid strukturalistid? Nimeta üks strukturalist.
Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust? Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased? Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid?
- vältida tähelepanu hajumist - oodata enne, kui vastata - partneri poolt öeldu ümbersõnastamine - pidevalt mõttes peegeldada, mida partner tahtis öelda - olla valmis vastama siis, kui õige aeg on. Küsitlemise oskus Küsitlemise eesmärgid: Küsimused, mille eesmärgiks on koguda, täpsustada, üle kontrollida, korrata teadmisi, fakte, infot; -NT: Millised on psühholoogia erialale sisseastumise tingimused? Küsimused, mille eesmärgiks on suunata vestluspartnerit reflekteerima informatsioon (leidmaks seletusi, tagajärgi, põhjusi jne) ning õppima oma kogemusest. - NT: Missugused suhtlemisolukorrad on Sinu jaoks keerulised? Küsimused, mille eesmärgiks on vestluse protsessi juhtimine. -NT: Nii, ja mis siis edasi sai? Küsimuste tüübid: - Kinnised vs avatud küsimused - Kas sa kohvi tahad? VS Mida sa juua tahad? - Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused - Kuidas sa täna kooli tulid?
Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust? Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased?
Goffman näeb temas sotsiaalse rolli etendajat. Sotsiaalne etendus (performance) on: ,,antud osaleja kogu tegevus mingi sündmuse käigus, mille eesmärgiks on mõjutada mis tahes viisil mis tahes teist osalejat" (26). Sotsiaalne interaktsionism osutab niisiis sellele, et inimesed loovad kujundavad oma sotsiaalseid rolle (nt lapsevanem, ülemus, klient) vastastikuse sotsiaalse suhtluse käigus teistega. Inimene on oma sotsiaalse rolli aktiivne looja ja võimeline selle üle reflekteerima. Sellega on seotud ka rollidistantsi (role distance) mõiste inimesed valivad, mida nad oma rolli lülitavad ja mida mitte, mis on sotsiaalselt aktsetepteeritav ja annab soovitava tulemuse. Siit omakorda tuleneb muljekorralduse (impression management) mõiste soov kujundada teiste muljet meist endast. Goffmani teooriat on nimetatud ka dramaturgiliseks lähenemiseks sotsioloogias ja sellest on välja kasvanud terve nn dramaturgiline KK. Miks?
annaabi.ee 
