Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Viisakusest meie koolis. Kallid klassikaaslased ja õpetaja ! Igas koolis on oma koolikord ja käitumisreeglid. Iseenesest mõistetav on kooli tulles puhtad riided selga panna, kuigi kui aus olla siis paljudel pole need riided nii puhtad . ei tea kas neil pole vett või nad lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu. Kui kooli uksest sisse tullakse siis võiks viisakusest tere öelda Õpetajale ja õpilastele . õpetajale tuleb ´´tere´´ eriti selgelt öelda, sest kui pobised nina alla siis õpetaja vaatab sind põlgava pilguga ja vaata ette et ta sind
Kogu saadaolev õppematerjal, mille järgi seda ainet õpetada, on kokku pandud selles samas koolis - Sisekaitseakadeemias, kust tulevad need teoreetiliselt valmis politseinikud. Probleemiks selle juures on, et kuidas ma suudaksin leida need väljundid, et õpilased, kes on läbinud valikainena sisekaitselise eelkutseõppe kursuse, oleksid pigem praktikud kui teoreetikud. Teisalt saan ma ka aru, et paljuski valitakse valikaine just seetõttu, et koolikord seda nõuab ja sada praktilist kasu õpilane niiväga ei ootagi. Kuidas seda olukorda siis lahendada? Olen enese jaoks läinud siin võib-olla veidi lihtsamat teed, kuid samas proovin õpilastele anda võimalikult laiapõhjalist õpet. Sealjuures ei eelda ma, et peale selle kursuse lõpetamist on õpilasest saanudki isik, kes teab läbi ja lõhki politseivaldkonda. Minu eesmärk anda võimalikult palju tegelikkusele vastav pilt sellest, kes või mis see politsei üldse on
Vestigentorius ütles Matthisele, et loodab salajas, et Andrese vanematest saavad Matthisele uued vanemad. Nii lähebki ja mõne aja pärast kolib Matthis koos oma rebasega Andrese vanemate juurde. Veidi peale seda otsustab ta rebasele vabaduse kinkida ja viib rebase Kopli taha metsa, et ta vabadusse lasta. Arvamus: Väga huvitav ja südamlik lugu. Huvitav sellepoolest, et jutustusest saab teada, missugune oli koolielu 16. sajandil Tallinnas, missugune oli koolikord ja mis aineid õpetati. Praegune kool on tolleaegsest koolist absoluutselt erinev. Väga hästi kirjeldatakse ka üldist eluolu. Enamus inimesi olid vaesed ja õpilaste jaoks oli raha suur haruldus. Isegi liha ja suhkur, mis tänapäeval on nii tavalised, olid sel ajal enamikule inimestele kättesaamatud. Mulle meeldis väga peategelane Matthis. Ta oli hea poiss, kellel oli kurb ja üksildane elu, kuni õpetaja Vestigentorius ta avastas. Tänu oma andele ja
Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulma ja katekismust tundma. Nees kes olid aga kodus juba lugemise selgeks saanud ja ka katekismuse tekstid pähe jätnud, said koolist vabastuse ja pidid ainult aeg ajalt koolmeistrile enda teadmisi näitamas käima. Võib öelda, et sel ajal toimis mingil määral ka juba kohustuslik koolikord. Puudujate uste taga ei käinud küll sotsiaaltöötajad, vaid vanemad pidid maksma mõned kopikad trahvi kui koolipoiss päeva puudus. Kihelkonnakooli astumiseks ei olnud nõue see, et sa oled käinud eelnevalt külakoolis vaid hinnati taibukust ja lugemisoskust. Eesmärk oli külakoolis saadud teadmiste täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon k...
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
