agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva- Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 1957-1962 EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala. · Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 1966-1971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 1992-1993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Loomingud · "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967)
02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastatel 1907-1908 kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma ,,Peterburi Teatajat". 1910 aastal istus Päts 9 kuud vangistuses, sest siis kui talle surmaotsus määrata, põgenes tema
ametlikus korras ja seegi traditsioonide pärast. Suvel on puuvillaga kimonod (yukatad) endiselt väga populaarsed: nii kodus, puhkekohtades kui ka suvel festivalidel. Traditsioonilised jalatsid on sandaalid (Zori) või puidust puukingad (Geta) koos nahkrihmadega, mis lähevad suure varba ja teise varba vahelt läbi. Enamik jaapanlasi kannavad tänapäeval igapäevaseks kasutamiseks Lääne-stiilis rõivaid. Teksad on populaarsed noorte seas. Haridustee Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil. Suvel on mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on 2 nädalat vaheaega. Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis, sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne
Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga ...
Carl Robert Jakobson Koostas: Kevin Pommer Sündis 26. juuli 1841 Tartus ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haridus C.R.Jakobson õppis: *Noorpõlves sai hariduse Tormas kihelkonnakoolis *18561859 Valgas Cimze seminaris *1865 õppis ära saksa keele ning kirjanduse alal gümnaasiumi ülemõpetaja kutse Töökohad *18591862 oli ta Torma kihelkonna õpetaja 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt *1864 töötas ta Peterburis kooli ja koduõpetajana *Alates 1865 saatis Eesti Postimehele artikleid * 1872187...
augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena
Tartu Forseliuse Gümnaasium REIN RANNAP Referaat Koostas: _________ Juhendaja: Liis Haagen Tartu 2011 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Rein Rannap.................................................................................................................................3-4 Pildid...............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. o...
Anton Hansen Tammsaare (30.jaanuar 1878-1.märts 1940) Taust · Sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. · Isa oli taluperemees. · Peres oli 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Haridustee · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis (1886). · Hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · V...
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli j...
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebasta...
Curriculum Vitae Carl Robert Jakobson Sünniaeg -ja koht :26.07.1841 Tartus Vanemad ja nende tegevusalad : isa oli Adam Jako- bson,kes pidas koolmeistri ametit . Õed ja vennad : Natalie Auguste Johanson-Pärna oli Tema õde ning ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend .. . Haridustee : alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Karjäär : Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul
oleks võinud ikka omal ajal koolis käia korralikult ja midagi edasi õppida, pingutada". 2. Raske on tänapäeva maailmas ilma ,,diplomita" hakkama saada, tööd napib. Kuid eksperte on puudu. 3. Majanduskriis on üheks näiteks ilma hariduseta inimeste seas töötuid on jube palju, tavaliselt ilma hariduseta (ei ole midagi edasi õpitud, eriala saadud või ei ole end elu jooksul täiendatud). 4. Inimesed ei mõista, et haridustee kestab tegelikult terve elu, elu jooksul on end kogu aeg võimalik täiendada (koolitused, seminarid, projektid jne) Kokkuvõte 1. Haridus on esialgu ühiskonna poolt muudetud kohustuseks. Seepärast, et noorena ei saada veel aru hariduse tähtsusest ja mida haridus üldse elu jaoks annab/võimaldab. 2. Hariduse tähtsust hakatakse mõistma hiljem, tihtilugu karmi/rasket elu tunda saades (tehes rasket tööd ja vireledes keskseisus nii materiaalselt kui ka vaimselt). 3
Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. Liisa ja Adam abiellusid Tartus 25. septembril 1840. aastal. Adami rätsepaamet aga suutis vaevaliselt kasvavat perekonda toita. Õed ja vennad : Carl Robert Jakobson oli üks vend oma kuuelapselisest perekonnast. Nende peres oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Õed oli Natalie Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855). Pojad olid lisaks Carl Robert Jakobsonile ka Friedrich Cornelius(1845) ja Eduard Magnus(1847). Haridustee : Juba 9-aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest palju noorem. Esialgu õppis eesti keeles, kuid üsna pea suundus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures. Isa valmistas oma poega ette gümnaasiumi astumiseks.1856. aastal astus Jakobson Valgas asuvasse köstrite ja
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Franz (Ferenc) Liszt Janet Kes ta on? Click to edit Master text styles Ta on 19. sajandi Ungari Second level helilooja ja pianist Third level Ta oli oma aja üks osavamaid Fourth level klaverivirtuoose Fifth level Ta kuulub romantikute hulka Põhiandmed Click to edit Master text styles Ta sündis 22. oktoobril 1811 Second level Ta sündis Doborjáni Third level külas, Soproni linna lähedal, Fourth level Ungaris ...
Kujundas ajalehe ,,Sakala" ning selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja 1884 kolis ta Riiga ja rajas seal kliseetöökoja o Rosalie Friedrike (30. oktoober 1858 189?) o Ida Alvine Jakobson (1. märts 1855 19?) 6. Haridustee o 1850-1856 omandas alghariduse Torma kihelkonnakoolis o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja o 1865-1871 Peterburis saksa keele ja kirjanduse alane gümnaasiumi ülemkooliõpetaja o 1865-1871 ,,Eesti Postimehe" kaastööline o 1872-1874 Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja
Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem...
Ramul oli rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogia ajaloo uurija Ramul oli ka filosoofiateaduskonna dekaan Didaktilis-metoodilise seminari juhataja Akadeemilise Filosoofilise Seltsi ning NL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna (1960) asutajaid ja esimees ning «Eesti entsüklopeedia» filosoofiaosakonna toimetaja. Ramul uuris psühholoogia üldteoreetilisi probleeme, teaduste kokkupuutepunkte, lapse- ja loomapsühholoogiat ja psühholoogia ajalugu Haridustee Kooliteed alustas ta Kuressaare kreiskoolis, jätkas saksa õppekeelega gümnaasiumis. Ta jätkas õpinguid Riia vaimulikus koolis ja seminaris, mille lõpetas 1901. aastal. Õppis Peterburi ülikoolis filosoofiat, psühholoogiat ja vanu keeli. Ta täiendas ennast mitmes Lääne-Euroopa tuntud ülikoolis. Pärast Peterburi ülikooli lõpetamist töötas ta humanitaarala õpetajana Peterburis, Orshas, Vilkomiris ja Tallinnas. Teosed "Loomapsühholoogia"
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õ...
targemaks saada, võid kulutada asjatult mitu aastat, palju nooruslikku huvidele, võimetele ja püsiomadustele. Samas on kasulik teada, et varem energiat ja sind toetavate inimeste raha, seejuures head tulemust ikkagi või hiljem satud töömaailma, mis nõuab inimestelt üha rohkem häid saavutamata, sobivat karjääritee algust või väljundit tööturule leidmata. teadmisi ja oskusi. Sellepärast tuleks oma edasine haridustee sihtida Seepärast ei maksa edasiõppimise tuhinas unustada vajadust ees- elukutsevaliku suunas, viia edasiõppimise plaan kooskõlla enda kutse- märgistada oma õpitegevus ehk kindlaks määrata, mis mõttes soovid suundumusega, mis peaks selguma karjääriõppe käigus või vastavates targemaks saada, kuhu tahad pärast ühes või teises koolis õpituga välja keskustes toimuva kutsenõustamise tulemusel. jõuda, milliseid karjäärivõimalusi leida
1) Riigi julgeolek on kindlustatud. 2) Sõjaväeline väljaõpe võib anda eeldusi elukutselise kaitseväe teenistuse ametikäiguks. 3) Õpetab käituma erinevatele olukordadele vastavalt ja aitab võtta vastu õigeid otsuseid. 4) Õpetab kasutama sõjatehnikat ja relvi. 5) Kasvatab poisikestest mehed. 5 vastu argumenti kohustuslikule sõjaväeteenistusele: 1) Paljud noored võivad kaotada tänu kohustuslikule ajateenistusele töökoha või jätta poolikuks haridustee. 2) Kohustuslik sõjaväeteenistus tuleks asendada palgalise sõjaväega. 3) 9 kuud ei ole piisav aeg õppimaks, kuidas sõjas tegelikult hakkama saada. 4) Tänastel ajateenijatel ei ole kord sõjaväes selline nagu võiks olla (range distsipliin kehtib vaid esimesel kuul) 5) Mees (kellel on pere ja lapsed) peab minema kohustuslikku ajateenistusse, siis ta perel puudub majanduslik kindlustus, kuna riigi toetus on väga minimaalne. Eliis Mets Kuressaare Gümnaasium 9a klass
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust · Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne.
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. • Õppis aastail 1913– 1915 vabakuulajana Riia Polütehnikumis. HARIDUSTEE Õppis 1916–1918 Petrogradi Ülikooli füüsika- matemaatikateadusko nnas, mille lõpetas 1. järgu diplomiga . HARIDUSTEE Hiljem täiendas end mitmel välisreisil tutvumaks koolikorraldusega: • Berliinis (1926), ...
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse. · 1879a lõppes Amandus Heinrich Adamsoni haridustee.
Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 15 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Rohuneeme tee 150, 74001 Harjumaa, Eesti Telefon +372 555 96621 E-post [email protected] Haridustee 2000.2009 Püünsi Kool Töökogemus Juuli- September 2006 Õpilasmalev Keeled Eesti keel- emakeel Inglise keel- hea Vene keel rahuldav Arvutioskus Microsoft Word, Excel, Internet Explorer, Outlook Express, Photofiltre Isiklikud huvid Vabal ajal meeldib tegeleda pildistamisega, rulluisutamisega ja joogaga. Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 25 Sugu naine Rahvus ...
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini.
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele? Mis on haridustee? Noored alustavad oma haridusteed esimeses klassis. Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne.
Ta ei armasta ebaõiglust ja kõike, mis on võlts. Lisaks on ta spordis tugev, ta oli meie kooli vehklejate meeskonna kapten. Ei saa ka õelda, et Caufield ei tööta tundides kaasa. Kui asi teda huvitab, võib ta rääkida pikalt ja laialt, aga kahjuks armastab ta teemast kõrvalekaldumist. Ma olen Holdeni pärast tõsiselt mures. Ta ei ilmuta mitte mingisugust huvi hariduse ja teadmiste vastu. Ta lihtsalt ei lase neid ligi. Noormehel puuduvad tulevikuplaanid ning tal ei ole huvi edasise haridustee suhtes. Holden on millegi tundmatu otsingul, mis segab teda keskendumast. Caufieldile on vaja karmi kätt, mis suunaks teda taas helgele haridusteele, sest mis on inimene ilma hariduseta? Kuid tuleb arvestada, et noormees on siiski veel teismeeas ning kindlasti ebaküps. Raske iga ei ole mõjunud temale lihtsalt. Kuid ma arvan, et Caufield on kindlasti võimeline rohkemaks, kui ta välja näitab. Seega loodan siiralt, et Caufield suudab ennast parandada ja leiab uuesti tee haridustee juurde
palju, kui jumal andis ja võttis tuline täkk ja roosidega sõiduriist ilus kiire auto saan suur kari (krubis villaga jõukuse näitajad Eesti rikaste edetabel, villa lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias), lehmad) firmariided, välisreisid, ilus noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline kooli kõrgkooliõpe nii kodu- kui ka välismaal koht kõrtsi sakstekambris seltskondlik VIP-kohad, presidendi nn külaeliidiga positsioon ja vastuvõtt, tõsielusarjad, suhtlemine kollane ajakirjandus (eriti fotod), Facebook jt
küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning võimalus sõpradega kohtuda. Algklassid ongi nagu lapsepõlve üks osa. Mõne aasta pärast muutub koolis käimine rohkem kohustuseks, sest sageli ei saa õpilased aru, miks on vaja näiteks matemaatikat õppida. Ka mina ei tahtnud kuuendas klassis matemaatikat õppida, sest see tundus mulle raske ja arusaamatuna. Hoolimata minu vastuseisust, pidin ma seda siiski õppima
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed
..................................6 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Karl Ristikivi, kuna ta oli Eestis väga tuntud kirjanik. Referaadiga proovin tuua lugejani Karl Ristikivi mõju eesti kirjandusele ja kultuurile. K. Ristikivi on kirjutanud lasteraamatuid, triloogiaid, diloogiaid ja ajaloofilosoofilisi sarju. Lisaks tema teostele räägitakse veel Ristikivi elust ja mälestusmärgist Varblas. Tal oli hea haridustee, millega ta suutis saavutada palju. Karl Ristikivi isik on jäänud mõneti sama salapäraseks kui tema loomingu sageli müstilised allhoovused. Kasutatud on interneti abi. 3 1. ELULUGU Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. 1930
Ilmselt on igal inimesel oma ettekujutus kangelasest ning see ei peagi teiste arvamusega kattuma. Tsiteerides Bob Dylanit: " Kangelane on see, kes mõistab vastutust, mis kaasneb vabadusega.", võib kangelaseks osutuda igaüks meie hulgast. Seoses maailma ja ühiskonna kiire muutumisega on muutunud ka inimesed, keda toome endale eeskujuks ning nimetame kangelasteks. Suurimateks erinevuseks võrreldes muistsete kangelastega on inimeste vanus, haridustee ja elukogemus ning see, kuidas kangelasi luuakse. Tuues näiteks Lydia Koidula, kes sai oma alghariduse õpetlasest isa J.V.Jannseni käest, seejärel lõpetas Pärnu Linna Tütarlastekooli, kus omandas kolm erinevat võõrkeelt ning peale seda sooritas edukalt Tartu Ülikooli kodukooliõpetaja eksami. Koidula lõi omale haridustee näol tugeva vundamendi, millele toetudes alustas oma loometööga, mille järgi võimegi teda tänapäeval nimetada kangelaseks.
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
Johan Laidoner https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner#/med ia/File:Johan_Laidoner01.jpg Lapsepõlv Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus 12. veebruar 1884. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Ta oli Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimene laps. http://www.geni.com/people/Ma ri- Laidoner/60000000053899319 19 Haridustee Johan oli väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1902. aastal pääses ta Vilniuse sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. Ta lõpetas aastal
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a).
Haridustee lõpetamine on üks neist väljakutsetest. Tohutut pingutust vajab juba üheksanda klassi lõpetamine kolme kirjaliku eksami teel pead sa tõestama, et oled 9 aastat riigi raha asja eest kulutanud. Lõpueksamite järgneb kohe järgmine väljakutse keskkooli valimine. Kui ka see takistus on ületatud, visatakse ette järgmine gümnaasiumi lõpetamine ehk mitmed riigieksamid. Mõned noored jätavad siinkohal oma haridustee pooleli. Pikema perspektiiviga abituriendid aga tõstavad pead uue jumaluse ülikooli poole, mis on haridusteekonna kõige suurem väljakutse. Haridusteega paralleelseks väljakutseks on kujunenud oma identiteedi säilitamine kooliühiskonnas. Igas koolis on aktiivsed inimesed, kellest eeskuju võetakse. Eeskuju siis sel moel, et kõik mis antud grupp inimesi teeb on kui püha ja kui keegi otsustab neile vastu
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Intstituut Sotsioloogia suund Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee
Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach,Ludwig van Beethoven, Franz Serafim Peter Schubert, Frederic Chopin ja Ferenc Liszt. Haridustee Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977 1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap LõunaCalifornia Ülikoolis Los Angeleses magistri ja doktoriõppes heliloomingut Stephna Hartke klassis. Pianistikarjäär Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968
kes suunab teid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Kindlasti olete te ka unistanud kellekski saamisest. Üks tuletõrjujaks, teine juuksuriks, kolmas tahab äkki ise õpetajaks hakata. Aga, et enda unistused täide viia, on kõigepealt vaja läbi käia pikk ja raske haridustee. Kui te satute üksikule saarele, siis te tahaksite ju, et teil oleks võimalikult palju kasulikke asju seljakotis. Õpetajad on need inimesed, kes panevad teie haridustee jooksul tarkuseteri, teie põhjatutesse seljakottidesse, et te niiöelda üksikul saarel paremini hakkama saaksite. Aga kotilukk tuleb teil endil avada. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid. Tehes koostööd endast targemate inimestega, peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil su kotis on vähemalt sama palju tarkuseteri kui sinu õpetajal. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Õpetajad aitavad teil lähemale jõuda teie endi
Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine. Samas ei saadud kulutada palju, sest volikogu liikmed pidid ise kõige eest maksma. Eestlased õppisid valima endale esindajaid, koosolekuid pidama ja kohut mõistma. Nii saadi kogemused, mis tulid hiljem kasuks riigi juhitmisel. Rahvahariduse edenemine Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust. See laiendas silamringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks. Johann Voldemar Jannsen Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen. Ta sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehitva korra raames
Ta pühendas end eesti rahva harimisele ja virgutas eestlaste rahvustunnet. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale
eelistatakse materiaalseid. Nii pidurdubki inimese areng ning elu pidepunktid pole pärit mitte tarkadest raamatutest, vaid reklaamajakirjadest ning ajalehtedest. Inimese vaimse mõttemaailma kujundajaks tänapäeval on ka Internet, mis on pigem negatiivne mõjutaja, sest inimene muutub arvutit kasutades laisaks ning sellest sõltuvaks. See kõik on põhjuseks, miks paljud tänapäeva teismelised jäävad lapsemeelseks ega suuda elus toime tulla. Nende haridustee jääb lünklikuks, nad ei hinda vaimseid väärtusi ega tundeid. Puuduvad eesmärgid ning tahe enda arendamiseks. Et lapse elutee kulgeks edukalt, peavad vanemad just haridustee alguses olema talle toeks ning tegema omalt poolt panuse, et järglasele valitaks sobiv lasteaed ning hiljem ka kool. Ainult siis küpsevad ka külvatud teradest lopsakad viljapead. Kui aga laps kohtab varases eas ükskõiksust ning hoolimatust, ei saa ta areneda nii füüsiliselt kui hingeliselt, seetõttu
Tallinna ARTE Gümnaasium GUSTAV MAHLER Referaat Autor: Klass: 2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine. Mahler kasvas üles vägivaldses perekonnas
Curriculum vitae Nimi : Katrin Kirss Sünniaeg : 22.06.1991 Isikukood: (vajadusel) Aadress: Õuna 3 , 12345 , Pärnu Telefon: Kodus : 6543287 Mobiil: 372 567 823 45 E-post: [email protected] Töökogemus: 06.2009-08.2009 kartulimüüja Pärnu Turul 06.2007-08.2007 koristaja Haridustee: 2007-2010 Ploomi Keskkool 1998-2007 Ploomi Põhikool Täiendkoolitus: 2000-2007 Ploomi Muusikakool , klaveri eriala Keeleoskus: emakeel- eesti , suhtlustasand-inglisekeel Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine Autojuhiluba: A, B-kategooria Huvialad: Muusika, fotograafia 2.veebruar 2011 (allkiri)
Karl August Hermann Aaron Selg Sündis 23. septembril 1851 Võhma külas Põltsamaa kihelkonnas. Suri 11. jaanuaril 1909 Tartus. Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani.
Curriculum Vitae (näidis) Isiklikud andmed Eesnimi XXX Perekonnanimi XXX Sünniaeg 19. Mai 1985 Vanus 21 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Lille 7-10, 10619 Tallinn, Eesti Telefon +372XXX XXXX E-post [email protected] Haridustee September 2004... Tartu Ülikooli Pärnu kolledz, Turismi-ja hotelliettev_tluse eriala, diplomi_pe 1993-2005 Haapsalu Gümnaasium; keskharidus Töökogemus Juuli- September 2006 Restoran Pike; t^^tasin ettekandjana. Peamisteks t^^¸lesanneteks olid- tisvrtuslik klienditeenindus, t^^keskkonna korrashoid, v iksemate s¸nnipevade ja ¸rituste organiseerimine. Detsember- Mai 2006 Pannkoogi kohvik; kohustuste hulka kuulus klientide teenindamine ja aeg ajalt ka pannkookide k¸psetamine Ke...
Ene-Liis Semper Haridustee Sündis 4. aprill 1969 Tallinnas 1987 lõpetas Tallinna 4. keskkooli 1989-1995 õppis EKA's stsenograafiat On loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi erinevates Eesti teatrites. Alates 2005. aastast on ta teatri NO99 kunstiline juht. Ta on olnud ka viimasel 15-nel aastal üks Eesti rahvusvaheliselt tuntumaid kunstnikke, kes eelkõige oma videoloominguga on osalenud tervel real näitustel maailmas. On video-ja teatrikunstnik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lakutud ruum 2001 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
