A 4385 B 735 L 32000 ah 4280 bh 3340 1 telje teljekoor 3Fh 24971,96 mus 9740,488 Fs 7028,04 Fts 9735,02 Fes 2188,02 Sadulast keskmise 7620 teljeni auto esisilla koormus 4895 auto tagasilla koormus 3885 haagise teljekoor mus 1416,5
Tallinna Reaal Kool Etna vulkaan Otto Jõeleht Piret Karu 26 November, kodus 1. Etna vulkaan asub Itaalias Sitsiilia kagurannikul. Joonis 1. Etna asukoht Sitsiilia kaardil. 2. Etna vulkaan on Euroopa suurim tegevvulkaan, mille kõrguseks on 3340 meetrit, see kõigub tegevuse käigus. Joonis 2. Etna vulkaan eemalt vaates. 3. Etna on kihtvulkaan. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista.
Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaan alustas purset 1983 ja purskab siiamaani. Laava vool merre on enamasti stabiilne, kuid vahest tuleb ette plahvatusi. Viimasel ajal saadavad laava voolamist suhteliselt nõrgad maavärinad. Etna (joonis 5)on Euroopa kõige kõrgem tegevvulkaan (3340 m). Ta asub Itaalias Sitsiilia saare idarannikul. Vulkaani tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad, laava- ja tuhaväljadega. Etna nõlval töötab vulkanoloogiajaam. 1669. aastal purustas Etna kraatrist väljunud laava osaliselt Catania linna. Catania on väga vana linn, asutatud 8.sajandil e.m.a. , linn on korduvalt saanud kannatada maavärinate ja Etna pursete tagajärjel. Kasutatud kirjandus ENEKE 4, Tallinn 1986, "Valgus"
lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1277 m) ja Etna (3340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed on Po, Tiber, Arno jt. Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28°C / +2-8°C, Rooma +25-30°C / +5-11°C ning Napoli +18-29°C / +7-13°C. Põhja-Itaalias, Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris
1,067 – (0,6/2)=0,767 min. t Aeg katse algusest= 0,767 min + arvuti aeg (e juhtivuse mõõtmise algusaeg) Aeg Aeg juhtivuse katse V ln mõõtmise alguses Jrk. nr algusest,s t t, min µS 1 0 0.767 0.625 3125 1935 7.57 1.253271 2 10 0.93 0.668 3340 1720 7.45 1.155704 3 20 1.10 0.689 3445 1615 7.39 1.037896 4 40 1.43 0.729 3645 1415 7.25 0.888796 5 60 1.77 0.765 3825 1235 7.12 0.798130 6 97 2.38 0.779 3895 1165 7.06 0.616129 7 100 2.43 0
Türreeni meri ja Vahemeri. Pinnavormid Itaalia pikkus põhjast lõunasse on umbes 1,145 km. Maksimaalne Itaalia laius on 610 km ning minimaalne 240 km. Itaalia põhjaosas asuvad Alpid, kus asuvad Itaalia kõrgeimad tipud: Mont Blanc 4,807, Monte Rosa 4634 m ning Monte Cervino 4478 m. Itaalia põhjaosas asub veel Lombardia madalik ning Põhja-, Lõuna- ja Kesk- Apeniinid. Sitsiilia saarel asub Nebrodi mägi kõrgeima punktiga: Etna 3340 m, mis on ka üheks tegevvulkaaniks. Kliima Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28 °C) ja pehme sademeterikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2-12 °C) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas,
Alles 6 aastat hiljem, 1956. aastal tuli IBM välja kõvakettaga, mis suutis mahutada 5 MB andmeid, kuid oli kordi odavam ja kergemini kättesaadav kui see andmekandja, mis oli valmistatud USA mereväele. 1973. aastal laskis IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Konkreetse kõvaketta puhul kasutati sama tehnoloogiat, mis on laialt levinud tänapäeva kõvaketastes. Mudeli nimi oli 3340 ja hüüdnimeks ,,Winchester". Sellest seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30 MB mudelit ja üks 70 MB mudel. 1980. aastal valmistas Seagate kõvaketta kodukasutuseks. Selle hind pole küll teada, kuid kindlasti ei saanud seda endale lubada iga pere. Kõvaketta maht oli 5 MB. Võrdluseks: sel ajaloli tipptehnoloogiaks IBMi kõvaketas, mis suutis mahutada 1 GB andmeid, kuid kaalus 250 kg ja oli külmkapi suurune. 1983. aastal lasti välja kõvaketas laiusega 3
5 3130,43 62609 300 3430 6 3130,43 59478 285 3415 7 3130,43 56348 270 3400 8 3130,43 53217 255 3385 9 3130,43 50087 240 3370 10 3130,43 46957 225 3355 11 3130,43 43826 210 3340 12 3130,43 40696 195 3325 13 3130,43 37565 180 3310 14 3130,43 34435 165 3295 15 3130,43 31304 150 3280 16 3130,43 28174 135 3265 17 3130,43 25043 120 3250 18 3130,43 21913 105 3235
saar 910 870 tamm 1310 1120 vaher 1020 910 Üldkokkuvõte 6600 1360 3960 3260 1670 maksumus valdade lõikes.(SUMIF) Maksumus Err:509 Err:509 Err:509 Üldkokkuvõte 1610 1620 2660 1480 3340 1780 2430 1930 16850 Kogus ja maksumus valdade lõikes 10 9 8 7 6 Kogus Maksumus 5 4 3 2 1 3 2 1 0 Asuja Massiaru Võiste Töötajad, kes müüsid kaske. Kuupäev Müüja Vald Liik Sort Kogus 01.12.2010 Merilaid Arnold Asuja kask 1 1 11.12
See seade suutis mahutada ühe Gbiti andmeid. Alles 6 aastat hiljem, 1956. tuli välja IBM kõvakettaga mis suutis mahutada viis MB andmeid, kuid samas oli kordades odavam ja kergesti kättesaadavam kui andmekandja, mis valmistati USA mereväele. 1973. aasta lasi IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Konkreetse isendi puhul kasutati sama tehnoloogiat mis on laialt levinud tänapäeva kõvaketastesse. Mudeli nimi oli 3340 ja hüüdnimeks ,,Winchester". Selles seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30MB mudelit ja üks 70MB mudel. 1980. aasta valmistas Seagate kõvaketta kodukasutusse. Selle hind pole küll teada kuid kindlasti ei saanud seda lubada endale igapere nagu tänapäeval. Kõvaketta mahuks oli 5MB. Võrdluseks: sel ajal oli tipptehnoloogiaks IBM kõvaketas, mis suutis mahutada andmeid ühe GB, kuid samas kaalus jälle 250 kg ja oli külmkapi suurune. Kümme aastat hiljem, 1983
Kuu on Maa poole kogu aeg sama küljega XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Zond-3, NL). Kuu tagakülg on mandriline ja sellel on vaid kaks väheldast merd, mis hõlmavad kokku vaid 3% pindalast. XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu siseehitus Kuu koor on paksem kui Maa koor(70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel.) Kuu tihedus on suhteliselt väike (3340 kg/m3). Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini Arvatakse koosnevat rauast Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, küll aga on kunagi olnud.(vanemad kivimid on magneetunud) Seismiliselt vaikne. Kuuvärinad peamiselt Maa mõjul (looded) XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu tekkimine 1
maa tüüpi planeetidest. Rauarikas tuum kuna on magnetväli. Veenus on teine. Lähim planeet maale. Pöörlemine tiirlemisele vastassuunas ja pöörlemine aeglane. Umbes maa suurune, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud. Magnetväli puudub. Merkuur ja veenus on siseplaneedid(asuvad maast päikese poole). Siseplaneedi nurkkaugust päikesest nimetatakse elongatsiooniks. Maa on kolmas maa tüüpi planeet. Maast alates on planeetidel kaaslased. Maa kaaslase kuu tihedus on 3340 kg/m3(suhteliselt väike). Kuul magnetväli puudub. Kuud on näha ainult ühe külje pealt, kuna kuu tiirlemine on sama kiire, nagu pöörlemine. Marss, neljas. Mõõtmetelt üsna väike. Läbispaistev atmosfäär ja pinnadetailid. Marsil vehelduvad aastaajad. Esimene välisplaneet(Maast kosmose poole).Marss on väga sarnane maale. Väike õhurõhk. 2 kaaslast(Phobos ja Deimos) Hiidplaneedid Pärast marssi tuleb palju tühja maad ja siis suurte planeetide piirkond. Esimene on Jupiter
pandud nüüd uus arv, milles on kümnendkoodi number 112 ■ Pärast teist sammu on taaskord muutunud ainult R5e sisu, sest nüüd on võetud R1s olev arv, mis on 1216, vaadatud seda kui mälupesa aadressi, ning tekstis on öeldud, et aadressil 1216 on number 3228, ja on seega liidetud 3228 ja R5e sisu, mis on 112, ja liidetud: 3340 kokku. ■ Kolmandas sammus võetakse mälupesa aadressil 1216 sisalduv arv, mis on 3228, ja tehakse sellest omakorda mälupesa aadress, mis on siis 3228, ja selles, näeme tekstist, sisaldub arv 522. siis liidetakse 522 ja R5e sisu, mis on 3340, ja kokku saadakse 3862 ■ ja neljas käsk R5e sisu ei muuda, sest avaldise tulem salvestatakse
lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-
1972 Bill Gates and Paul Allen form the Traf-O-Data company 1972 The first object-oriented language Smalltalk developed at XEROX PARC, based on ideas by Alan Kay. The first logic programming language Prolog developed by Alan Colmerauer at University of Marseilles Hewlett-Packard introduces a programmable calculator with a magnetic stripe memory for storing programs 1973 IBM develops a cheap disk and drive: IBM introduces the IBM 3340 hard disk unit, known as the Winchester, IBM's internal development code name. The recording head rides on a layer of air 18 millionths of an inch thick. It uses four 8-inch diameter platters, giving it a capacity of 70 MB. Scelbi Computer Consulting Company offers the first computer kit in the U.S. using a microprocessor, the Intel 8008-based Scelbi-8H, for US$565, with 1KB programmable memory. An additional 15KB is available for US$2760. 1974
21 2486 2501 2516 2532 2547 2563 2579 2594 2610 2626 22 2642 2659 2675 2691 2708 2724 2741 2757 2774 2791 23 2808 2825 2842 2859 2876 2894 2911 2929 2947 2964 24 2982 3000 3018 3036 3055 3073 3091 3110 3128 3147 25 3166 3185 3204 3223 3242 3261 3281 3300 3320 3340 Õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC vsat, g/m3 (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 0.55 0.54 0.54 0.53 0.53 0.52 0.52 0.51 0.51 0.50 -24 0.60 0.60 0.59 0.59 0.58 0.58 0.57 0.56 0.56 0.55 -23 0.66 0.66 0.65 0.65 0.64 0.63 0.63 0.62 0.62 0.61
3454 153716 1295 31967 1928 31967 3088 31967 1050 31204 2872 31204 3927 31204 640 24734 2045 24734 4381 24734 891 61154 3533 61154 3872 61154 836 28026 1547 28026 3339 28026 710 84388 3132 84388 4863 84388 920 35503 2241 35503 3738 35503 506 31835 3207 31835 4914 31835 884 53921 3338 53921 3223 53921 219 99558 3139 99558 10809 99558 963 31068 2332 31068 3340 31068 1436 48604 3138 48604 3913 48604 958 34178 2823 34178 3305 34178 205 162879 4844 162879 6822 162879 44 403862 4355 403862 19514 403862 997 8620 2999 8620 4316 8620 70 153716 3654 153716 3630 153716 985 31967 1917 31967 3276 31967 731 31204 2882 31204 4141 31204 539 24734 2051 24734 4653 24734 686 61154 3565 61154 4076 61154 579 28026 1598 28026
Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586 Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534
Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586 Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534
1400 1350 2350 3340 4360 1310 1390 3310
microprocessor (the Intel 8008). Built in France, the Micral is advertised in the U.S., but is not successful there. The term "microcomputer" first appears in print, in reference to the Micral. Gary Kildall writes a simple operating system in his PL/M language. He calls it CP/M (Control Program/Monitor). Stephen Wozniak joins Hewlett-Packard. Gary Kildall creates PL/M for the Intel 8008, based on PL/I. IBM develops a cheap disk and drive. IBM introduces the IBM 3340 hard disk unit, known as the Winchester, IBM's internal development code name. The recording head rides on a layer of air 18 millionths of an inch thick. It uses four 8-inch diameter platters, giving it a capacity of 70 MB. Gary Kildall begins consulting work at Intel. Scelbi Computer Consulting Company offers the first computer kit in the U.S. using a microprocessor, the Intel 8008-based Scelbi-8H, for US$565, with 1KB programmable memory. An additional 15KB is available for US$2760.
3332. Kahtlused on kiired paljunema. 3333. Uudsus tõmbab tähelepanu vaid ajutiseks. 3334. Mida vahel silm ei seleta, seda võib hiljem kõrvaga kuulda. 3335. Küünlavalgel märkame tihti seda, mida elektrivalgel pole võimalik näha. 3336. Avalikku saladustki on võimalik avalikustada. 3337. Teisi määrides võib määrduda ka ise. 3338. Kõige kergem on kätte saada seda, mida me ei vaja. 3339. Palju võib saada ka see, kes ise vähe annab. 3340. Igal ametil on oma tagahoov, kuhu võõraste pilk ei tohi tungida. 3341. Ühiskonna legaalset maksudesüsteemi täiendavad illegaalsed maksud altkäemaks ja kättemaks. 3342. Kõrgustesse tõusmiseks on vaja head platvormi ja sageli ka tugevat seljatuge. 3343. Mõni kala ujub ka ilma veeta. 3344. Huvitav paradoks: kitsarinnaline ei mahu igalt poolt läbi, laiarinnaline aga küll. 3345. Seisukohata inimene leiab endale kergesti koha erinevate inimeste hulgas. 3346
3329 23808 2/7/2009 Low 30 3330 23808 2/7/2009 Low 28 3331 23809 6/4/2012 Not Specified 7 3332 23812 7/27/2012 Critical 32 3333 23842 9/17/2010 Low 20 3334 23844 7/6/2009 Not Specified 40 3335 23844 7/6/2009 Not Specified 42 3336 23844 7/6/2009 Not Specified 11 3337 23847 11/9/2012 Not Specified 7 3338 23877 7/12/2009 Not Specified 31 3339 23877 7/12/2009 Not Specified 35 3340 23906 9/20/2010 Critical 37 3341 23907 7/14/2011 Not Specified 7 3342 23911 6/1/2012 Critical 21 3343 23911 6/1/2012 Critical 19 3344 23911 6/1/2012 Critical 3 3345 23936 12/17/2009 Medium 27 3346 23940 4/8/2011 Medium 20 3347 23940 4/8/2011 Medium 11 3348 23943 6/23/2011 Critical 24 3349 23968 3/4/2011 Critical 19 3350 23971 11/21/2009 Critical 5
annaabi.ee 
