Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan.
kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi
Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu vabanemise tõttu toimunud tõuge. Magma Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust & gaasidest küllastunud kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale. Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik.
· mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org Ookeanilise laama ja mandrilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ süvikud Kurdmäestike teke vulkaan magmakolle Mandrilise Ookeanilise maakoorega maakoorega laam laam Maakoor sulab ja vahevöö vahevöö hävib Andide mäestik Lõuna- Ameerika laam Nazca laam Kahe ookeanilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/
kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11
kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11
Need on ookeanides (peamiselt). Magma: basaltne, vedel, räni ja gaasidevaene, kiiresti voolav, rahulik purse, plahvatust ei kaasne, voolab rahulikult, voolab mitu kuud järjest. Kihtvulkaan: Tüüpiline koonusekujuline vulkaan. Koosneb pursetekihtidest. Peamiselt asetsevad mandritel. Magma: Graniitne magma, mis on paks, räni ja gaasiderohke ja aeglaselt voolav ja purse on sageli plahvatusohtlik. Kihtvulkaanil on: Kraater, lõõr, laava mis voolab juba ülevalt alla ja magmakolle, mis on vulkaanisees. Gaasid ja tuhk tulevad ülevalt lõõrist välja. Maavärinad: Neid piirkondi kus sageli esinevad maavärinad, nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinad esinevad Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-
Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava Magmakolle- vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores Lõõr- magma liikumistee koldest kraatrisse Laava- maapinnale voolanud magma Magma liikumisel maakoores ja selle pinnale, tekivad magma-ehk tardkivimid. Maa sees tekivad süvakivimid, näiteka gabro ja graniit. Maa pinnal tekivad peeneteralised basaldid. Vulkaaniline materjal Vulkaanide kuju ja koonuste kasvukiirus sõltub vulkaaniliste produktide iseloomust.
sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal (subduktsioon) - Põrkumise piirkonnas esineb: - Maavärinaid - Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille
paljude ruutkilomeetrite laiused · sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades · ulatuslikus karjäärid muudavad reljeefi, kõrvaldavad käigust metsa- ja põllumaid, tekitavad järvi, kaevandused võivad sisse variseda, aherainest kuhjuvad terrikoonikud, kaevandused võivad alandada põhjavee taset jne. · rekultiveerimine nõuab kapitalimahutusi. Litosfäär 3 (vulkanism) Mõisted: vulkaani ehituse mõisted (vulkaan, kraater, lõõr, magmakolle, kivimkehad e intrusiivid), magma, laava, vulkaanide liigid, kuumaveeallikad ja geisrid, aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid Vulkaanide paiknemine: (vt joonis lk 82 ja 63 Avita õpik 2002 või Maailma atlas lk 72, 73) Ülesanne: nimeta kuulsamaid, kõrgemaid jne vulkaane, näita kaardil. Kus on vulkaanide levikualad? (Subduktsioonialad, laamade lahknemise alad, kuumad täpid; vt laamade liikumise viise) Kuumad täpid (punktid) (vt Avita, lk 85).
PÕHJA-AMEERIKA EURAASIA LAAM LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor magmakolle * Laamade põrkumine ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor laskub vahevöösse (subduktsioon), paksem kuid kergem mandriline jääb peale ookeaniline maakoor hävib, tekib süvik, süviku äärele ookeanipõhja vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine
Kahe mandrilise laama põrkumise l nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse. 16. # Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse (kohad: Kuriili saared, Kamtsatka, Jaapani saared, süvikud jne) Sönad: Süvik-, Vahevöö-, ookeanilise maakoorega laam-, mandrilise maakoorega laam-, magmakolle-, 17. # Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ookeanilaama serv kergema mandrilaam a alla. Ookeanis tekib süvik , kivimid sulavad vahevöö kuumuses, sealt lõhede kaudu magma purskab ka maapinnale. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. 18. Kahe mandrilise laama põrkumise l nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe * Himaalaja kurdmäestik tekkis Laamade põrkumisel . 19
annaabi.ee 
