Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Marie Antoinette'st". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antoinette, antonia, versaille, kardinal, auguste, theresa, ingli, versailles, trooni, arvas, therese, monarh, carolina, barry, generaalstaadid, hertsog, prints, aprillis, armuke, rohan, jeanne, valois, kuningapere, monarhia, oktoobri, navarra, 1774, charlotte, giljotiiniga, habsburg, viinis, austrias, mozart, tasuks, ferdinand, kass, järeltulijaJuhendaja:Heli Heinaste RAPLA 2011 SISUKORD 1.Nooruspõlv ja abielu 2.Elu õukonnas 3.Kaelakeeafäär 4.Revolutsioon 5.Kuninga ja kuninganna hukkamine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Nooruspõlv ja abielu Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna. Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last.Ta oli mängule anduv, tähelepanematu, vallatu ja püsimatu väike tüdruk.Tavaliselt polnud tal vähimatki soovi tegeleda mõne tõsisema asjaga. Maria ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi.Raamatud olid tema joks ääretult igavad ja aja raiskamise vahendid. 1748. aastal sõlmiti rahu Austria ja Prantsusmaa vahel. Choiseul Louis XV õukonnast ja
Oma referaadi teemaks olen ma valinud Marie-Antoinette, kuna ta on kindlasti üks legendaarseimaid naisi ajaloos. Marie-Antoinette sündis enda jaoks valel ajastul. Ta oli hea abikaasa ja suurepärane ema kuid kahjuks mitte adekvaatne kuninganna. Referaadis loodan ma välja tuua, kes too kuulus naine siis õigupoolest oli, milline oli tema elu ja kuidas ning miks ta suri. Head lugemist. Lapsepõlv Maria Theresia tütar Maria-Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2.novembril 1755 Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peresse. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes tütar peres. Muretumat elu kui Antonial pole võimalik ette kujutada. Ta eelistas õppimisele muretut ringilippamist pargis või kelgutamist koos õdede-vendadega. Antonia mõtteis olid ainult lõbustused. Tüdruk armastas muusikat ja õppis edukalt mängima klavessiini samuti oskas ta hästi tantsida. Suured Ootused
Kelle valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Louis XVI-l oli oma arusaam kuidas riiki juhtida. Tema valitsevaks motiiviks oli: ,, Pärast meid tulgu või veeuputus." Louis XVI Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal. Tegelikult oli ta nimi Louis- Auguste, Berry hertsog, kuid kõik hüüdsid teda Berryks. Louis XVI oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10.maist 1774. aasta kuni 14. septembrini 1791. aasta ja prantslaste kuningas alates 14. septembrist 1791 kuni 21. septembrini
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT MARIE ANTOINETTE Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................lk 3 Elulugu............................................................................................lk 4 Kokkuvõte.......................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.....................................................
ta kehastunud graatsia.'' · Marie-Antoinette a Louis XVI on loomult täielikud vastandid, kuid kooselu on neil südamlik. · Quantite negligeable tühine suurus pr.k. (Marie-Antoinette'i arvamus omaabikaasa mehelikkuse kohta.) · Louis XVI respekteeritakse tema õukonnas vähe. · Goethe: ``Kui oleks olnud kuningaid, nad püsiks troonil tänini.'' Rokokoo kuninganna · Selle asemel, et talle osaks saanud võimu kasutada, tahab Marie- Antoinette seda vaid nautida. · Marie-Antoinette ei taha võita kuningannana vaid naisena. · Kunstlikult loodud kultuuri keskel veedab Marie-Antoinette oma elu otsustavad 20 aastat. · Soengud kajastavad päevasündmusi. Trianon · Trianon pisike loss, mille Louis XVI kingib Marie-Antoinette'ile pulmahommikukingitusena. · Trianonist saab koht, kuhu kuninganna saab põgeneda vihatud kontrolli ja kohustuste eest.
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edasise käekäigu pärast. Marie-A
Louis XVI päris Prantsusmaa trooni 23. augustil 1774, pärast oma vanaisa Louis XV surma. Louis XVI sai kuningaks, kuna tema isa suri 1765. aastal tuberkuloosi ja tema vanem vend Louis, Burgundy hertsog, suri 9 aastaselt samuti tuberkuloosi. Louis XVI oli tugev ja terve poiss, kuid häbelik. Ta õpis ladina keelt, ajalugu, geograafiat ning astronoomiat ja suutis vabalt rääkida itaalia ja inglise keeles. Marie-Antoinette sündis 2. november 1755, sünninimega Maria Antonia Josepha Johanna, ja oli noorim tütar keisrinna Maria Theresa ja Püha Rooma keisri Francis I. Kümneaastaselt ei suutnud Marie-Antoinette korrektselt kirjutada saksa keeles või mõnes muus keeles, mida kasutati õukonnas nagu prantsuse või itaalia keel. Christoph Willibald Gluck'i all õppis Marie-Antoinette harfi, klavessiini ja flööti, lisaks oli ta silmapaistev tantsija. Marie-Antoinette oli ilus, temperamentne ja elav isiksus. Abielu Louis XVI ja Marie-Antoinette abiellusid 16
Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega. Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis- Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid sealne õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast kuninganna, muutusid pidutsemised veelgi meeletumaks. Prantslased uut kuningat ei sallinud.
Marie Antoinette ja Louis XVI Marie sündis Viinis Hofburgi lossis.2 november 1755 aastal. Tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ja ema oli Maria Theresia. Louis XVI sündis 23. august 1754 aastal. Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV-lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba surnud. Aastal 1748 sõlmiti Aacheni vaherahu, mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et säilitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et Louis XV järeltulija- pojapoeg Louis Auguste- abiellub ühe Maria Theresia tütardest. Kuna Maria vanemad tütred surid rõugetesse, siis jõudis järjekord Marie kätte. Aastal 1769 soostus Louis XV Austria lepinguga. Pärast abielu lepingu allkirjastamist tõdes Theressia, et tema tütar ei tunne hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. 16.mail 1770, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad. Marie Antoniette ei huvitanud poliitika. Tema e
Paralleelsed elulood Marie Antoinette ja Anne Boleyn Marie Antoinette Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus, ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse,
Alustama peab ikka algusest ning nõnda esmalt arutleksin kõigi probleemide tuuma üle. Kogu Marie Antoinette'i elu pöörati pea peale, kui neiu oli alles 14 aastane ning pidi abielluma endale tundmatu noormehega, Louis XVI, Prantsusmaal, et võtta enda õlule ränkraske kohustus hakkata dofiiniks, hiljem kuningannaks. Pärast kuninga surma olles alles 19 aastane, sai talle osaks tohutu vastutus olla Prantsusmaa kuninganna ja valitseda oma mehe, uue kuninga Louis XVI kõrval. Marie Antoinette aga ei suutnud säilitada kainet mõistust ning hakkas pillavalt suhtuma kõigesse. Ta ehtis end kleitide, kalliskivid ja metsikult kõrgete soengutega luues üha uusi moetrende. Tohutud varandused kulusid Marie Antoinetti lõbustustele.Tema ainus nõuanne oma kitsale ringile oli:,, Meelelahutused, meelelahutused, meelelahutused." Ta ei teadustanud endale, mida peab tegelikult sellisel positsioonil olles tegema. Kahtlastes rinkkondades liikumine, võlad ning hasartmängud viisid ta lõpuks ka
Raamat räägib Austria kuninganna tütrest Marie Antoinettest, kellest saab Prantsusmaa kuninganna. Tegevustik toimub 18.sajandil Prantsusmaal. Ta sündis Viinis Hofburgi lossis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena .Printsessi pere oli väga suur , tal oli kokku viisteist õde-venda. Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui ta abiellus Louis Augustega, kellest pidi saama tulevikus Prantsusmaa kuningas. Selle liidu taga peitus, aga noore tüdruku ema soov parandada Austria ja Prantsusmaa vahelisi suhteid ning panna Austria mõju maksma. Noort printsessi aga ei huvitanud poliitika ja tal polnud ka piisavaid teadmisi. Marie oli väga lõbujanuline ning elas pillavat elu. Suures vaimustuses oli neiu Pariisist.
Loetud mais 2009 · Maria Theresia tütar, abiellus Louis XVI-ga väga noorelt (13-14-aastaselt). Ei armastanud kuningat. · Ta oli lõbujanuline, ei huvitunud eriti enda harimisest, tülitses teiste daamidega (Madame Dubarry) · Vaimustus Pariisist · Ta abikaasa Louis XVI oli impotentne, mistõttu Marie otsis lõbustusi mujalt · Kuningas Louis XV sureb, olles oma elu väga pillavalt elanud.Marie Antoinette ja tagasihoidlik Louis XVI saavad troonile. Maria Theresia arvab, et see ei ole hea, sest mõlemad on liiga noored. · Louis XVI oli füüsiliselt väga kohmakas, seega oli ta väga häbelik. Ta oli aeglase mõtlemisega ja üsna tuim (ei olnud emotsionaalne), oli vähenõudlik ja leplik. · Esimene laps tütar, teine poeg. · Ajapikku muutusid Marie lõbustused liigseks ja rahvas ei austanud teda enam. Marie ise ei reageerinud sellele.
1. Mis rahvusest oli Marie Antoinette? Marie Antoinette oli sünnilt austerlane. 2. Millises kahes lossis toimus filmi põhitegevus? Filmi põhitegevus toimus Austrias Viini linnas asuvas Hofburgi lossis ja Prantsusmaal Pariisi linna ligidal asuvas Versailles'i lossis. 3. Iseloomusta Marie Antoinette'i! Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui peeti tema ja Louis XVI pulmad. Prantsusmaale elama minnes ei tundnud ta hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. Kui ta Prantsumaale jõudis, öeldi tema kohta: ,,Ta näeb välja nagu laps." Troonil olles elas naine luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. Tema luksuslik eluviis viis rahapuudusele ja riigivõlgadele. Kuna
ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643- 1715). Valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga
Ometi on Potjomkini külast saanud 10 universaalne korruptsiooni6 ja ülemuste ees lipitsemise musternäide. Vürst Potjomkini puhul sobiks Napoléon I hinnang Marie-Antoinette'i kohta nn Kaelakee afääri asjus: ,,Muidugi pole ta süüdi, kuid ta on süüdi selles, et tema puhul on selline süüdistus sedavõrd usutav." __________ 1 Katariina II (Katariina Suur) sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa. Katariina kukutas oma abikaasa, kes peagi keisrinna sõbra poolt tapeti. 2 makett näidismudel; hoone väliskuju jäljendav mudel 3 verst vana pikkusühik (1,067 km) 4 Diderot, Denis (17131784) prantsuse filosoof ja kirjanik, uue ajastu esimese entsüklopeedia väljaandja, kunstikriitika alusepanija 5 butafooria teatris ehtsaid esemeid matkivad lavatarbed 6
Samas sai surma sadu tuhandeid inimesi ja alguse said terror ja tapmised ka mujal maailmas. 1. Louis XVI Oli valitseja, kui Prantsusmaal olid juba suured võlad ja ei sobinud riigi juhiks, sest ei saanud hakkama ja kasvatas võlgasid ja tema valitsemise ajal algas Prantuse revolutsioon. Ta nimetati ümber kodanikusk Louis Capet ja hukati giljotiiniga 1793 aastal kui türann ja riigireetur. 2. Marie Antoinette Maria Theresia tütar, kes oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna. Abiellus 14-aastaselt tulevase kuninga Louis XVI-ga. 1793. Aastal giljotineeriti seoses riigireetmisega. Pidas armukesi ja ei huvitunud eriti valitsemisest. Armastas priisata ja lõbutseda. 3. Marie Joseph de La Fayette Oli populaarne prantsuse väejuht. Ta soovitas kokku kutsuda generaalstaadid ja seda kuningas ka tegi. Temast sai rahvuskaardi juht, kes hakkas läbi viima olulisi reforme
,,Maria Theresia" Heinz Rieder Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan, kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI'le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise korral ta loobub kõigist Austria keisrikoja pärilikest õigustest. Nad abielluvad 12. veeb
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahvaesinduse funktsiooni.Prantsusm
Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J. Rousseau vaadete pooldajana võitles Robespierre vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ometi hakkas Robespierre kasutama terrorit ka nende oma poliitilise suuna vastaste vastu, kes kuulusid vabariiklaste endi hulka, ja laskis giljotiinil hukata näiteks G. J. Dantoni. Robespierre arvas, et ümberringi on ainult vandenõud ja lasi hukata kõik enda nn. ,,vaenlased". Inimesed olid sokeeritud tema tegevusest.
Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: "Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama." Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette'ile saada endale peaministri kohta. Ta pantis oma vara, tegi laene ja ostis kee ära. Kuidas aga läheneda kuningannale? Juhuslikult sattus ta seltskonnas kuulma üht noort ja ilusat daami rääkimas oma sõprussidemetest kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte'iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette'i lähedane sõbratar. Talle auahne kardinal kaelakee usaldaski
Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul
22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendis peale vabariigi väljakuulutamist olid Jakobiinid, Zirondiinid ja Soo. Rahvuskonvendis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus. 1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine ning peale kolme päevast kohtupidamist mõisteti kuningas ühe häälega surma. 21.jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide. Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette. Revolutsiooni lõpp Peale kuninga hukkamist tulid võimule Jakobiinid, kes kehtestasid diktatuuri ehk piiramatu ja vägivaldse võimu. Nende võimu ajal hukati üle 40 000 inimese. Jakobiinide diktatuur kukutati nende juhi Robespierre hukkamisega. Pärast neid hakkas Prantsusmaal Direktooriumi ehk valitsuse aeg. Seegi aeg kukutati 9.novembril 1799. aastal Napoleon Bonaparte mõjul. Toimus riigipööre ja algas Konsulaadi ajastu
suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa diplomaatia seotud 1756 aastal Austriaga sõlmitud lepinguga, mida toetas Louis XVI ja Austria printsessi Marie- Antoinette abielu. Lepingul oli mitu eesmärki. Esialgseks eesmärgiks oli kindlustada oma tagala Austria poolelt ja kaitsta end Preisimaa eest. Jõud oli vaja suunata võitluseks Inglismaaga koloniaalvalduste pärast. Seitsmeaastase sõja ajal (1756-1763) pidi Prantsusmaa kulutama palju jõudu Austria dünastiliste huvide kaitsmiseks, mis nõrgestasid oma riiki. Selle tulemusel kaotas Prantsusmaa Kanada. Kodanlikes ringkondades tekkis vastumeel Austria päritolu kuninganna Marie- Antoinette suhtes.
jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks. Maximillien Marie Isidor de Robespierre asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle täielikuks liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. 1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus ehk vabariik käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie-Antoinette hukkamiseks, ning nad giljotineeriti. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. See tegu meelestas teised Euroopa riigid Prantsusmaa vastu ja kindlustas, et vaatamata sellele, millised muudatused võivad hiljem tulla, tekib riigil
kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria
imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud. Ta abiellus Francis Stepheniga kellega ta sai kuusteist last. Kaasaarvatud Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette, napoli kuninganna Maria Carolina, Parma hertsoginna Maria Amalia ja kaks Püha Rooma keisrit joseph II ja Leopold II. Kuigi ta oleks pidanud loovutama oma võimu Francisele ja Josephile kes olid tema kaasvalitsejad Austrias ja Böömimaal, oli Maria Theresa absoluutne valitseja
Louis XIV sündis 5.septembril 1638. Üsna noorelt jättis ema ta ilma hoolitsusest. Tema eest hoolitsesid teenijad. Kodusõjad tõid Louis XVI-le vaesuse, õnnetuse, kurbuse, külma ja nälga. See muutis tema iseloomu ja ta ei suutnud enam kunagi andestada Prantsusmaale, ega tavainimestele. (1) Louis XIV, Prantsusmaa Päikesekuningas, oli pikima valitsemisajaga Euroopa ajaloos (1643- 1715). Ta viis oma valitsusajal absoluutse monarhia oma kõrgeimale tasemele, rajas kuldse sädeleva kohtu Versailles, ja võitles enamik teiste Euroopa riikidega neljas sõjas. Varasel valitsemisajal (1643-1661), kui Louis oli noor, valitses peaminister Cardinal Mazarin. Valitsusaja keskpaiku (1661-1685) valitses Louis ise ja väga innovaatiliselt, kuid viimased aastad tema valitsusajast (1685-1715) kujunesid problemaatiliseks. (1) 2.2 Louis XVI kui Päikesekuningas Noorele Louis XVI-le meeldis tantsida ja mängida erinevates õukonna etendustes. Ükskord, pidi
aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed
Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: “Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama.” Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi – kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette’ile saada endale peaministri kohta. Ta pantis oma vara, tegi laene ja ostis kee ära. Kuidas aga läheneda kuningannale? Juhuslikult sattus ta seltskonnas kuulma üht noort ja ilusat daami rääkimas oma sõprussidemetest kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte’iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette’i lähedane sõbratar. Talle auahne kardinal kaelakee usaldaski
tulemusena mõistetigi kuningas 1793. aastal kui türann ja riigireetur surma. 21. jaanuaril ta hukati ning nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Riigil säilisid diplomaatilised suhted vaid kolme riigi: USA, Taani ja Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai uueks Prantsusmaa kuningaks aga Louis XVI poeg, keda hakati nimetama Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka tema, juba 1793. aasta oktoobris oli diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie Antoinette. Prantsusmaa 1793. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini Kuninga tapmine oli niivõrd ekstremistlik ja vapustav tegu, et põhjustas väga tõsiseid poliitilisi muudatusi Prantsusmaal. Revolutsionäärid muutusid seinisest veelgi ekstremistlikemaks, sest teadsid, et enam neil tagasiteed ei ole, nad peavad revolutsiooni jätkama või vastasel juhul ootab neid rojalistide kättemaks, seetõttu suurenes tunduvalt ka vasakpoolsete toetus. Samas aga põhjustas see mõõdukamate jõudude pettumise
aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27. septembril 1601 sündis " Prantsusmaa poeg" Louis XIII. Ta oli oma vanemate Henri IV (15531610) ja Marie de' Medici (15751642) esiklaps. Henri IV
rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre
annaabi.ee 
