Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat arvuti seadmetest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ketta, disk, ketas, laser, andmesalvestus, seadmed, pulk, pulga, mälupulk, kõvaketas, ketast, kettal, stan, salvestada, mälukaart, plaati, lint, magnetlint, mahutab, drive, tood, kaarti, pistik, sensor, magnetilise, mistõttu, muusika, plaate, hard, work, ordi, kirjutajad, sony, lugejat, kaardilugeja, floppy, diskett, salvestamine, mikron, kettadCD, DVD ja BLUE-RAY plaatide põhimõte on aja jooksul jäänud samaks. Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga
........................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...................................................
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD)
Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor
Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub
.................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade...................................................................................................................18 4.2. Kõvaketas......................................................................................................................21 4.3. CD-ROM.......................................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc)................................................................................
Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi
· Jõudlus: Mida rohkem kasutatakse CD ROMi seda olulisem on et kettaseade korralikult töötaks. CD ROM drive on sarnane teistele seadetele, mis kasutavad ''keerlevat meediat". Ainus erinevus on see, kuidas info on meediale salvestatud ja kuidas see on loetav. CD ROM kettaseade loeb alumiiniumiga kaetud, plastikust kettaid aga mis on suutmatu kirjutada andmeid cd kettale. Leiutatud U.S.A ' s 1972 aastal, aga tutvustati seda kui Sony ja Philips kokku leppisid 4,72 tollise cd ketta kasutamisega. Läpaka CD ROM Kettaseade 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.1 CD Kõik CD plaadid kasutavad informatsiooni salvestamiseks samu meetodeid,
Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega.
kirjutada andmeid optilistele plaatidele. Andmekandjateks on CD (Compact Disc), DVD(Digital Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest. Optilise meediumi eelkäijaks olid Diskettid, mis salvestasid andmeid kasutades magnetismi. Iga ODD tähtsaimaks osaks on pooljuht laser, lääts ja fotodioodid, mis on mõeldud peegeldunud valguse tuvastamiseks. Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning Blu- Ray kasutab 405nm lainepikkust. ROM optiline meedia (Read only media) puhul ei saa kasutaja sinna midagi kirjutada, sinna on andmed juba eelnevalt kirjutatud. Andmete kirjutamine aga ei toimunud nende puhul laseriga.
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 2A Darja Pozdejeva OPTILISED SEADMED Referaat Haapsalu 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A Sisukord 1.CD-ROM..............................................................................................................................3 1.1.CD-R..............................
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid (andmesalvestusseadmed) võivad omada juurdepääsu eraldi kantava (teisaldatav) salvestusmeediumi juurde või alalise iseloomuga teabe üles- ja allalaadimiseks. Disketiseade Väikeste failide salvestamiseks Kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada Tundlik magnetväljale Mitte hoida disketil andmeid, mida mujale dubleeritud pole. Mahutavus kuni 1,44 MB CD-ROM/CD-R/CD-RW Mahutab 650 - 800 MB
....................................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2 Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
................................................9 2 Sissejuhatus Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle. Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest. Kogu arvuti süsteem sõltub mälu mahust. Mida rohkem mälu arvutil on seda rohkem asju on võimalik talletada ja tavaliselt mõjutab see ka arvuti kiirust. Mida rohkem vaba mälu sul on seda kiirem on arvuti. Kui arvuti on igasugu asju täis topitud siis võtab see ruumi Windowsilt ning takistab arvuti kiiret tööd. 3 Mälu seadmed
Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 4. Välisseadmete I/O registrid ja katkestused ning nende jaotus. Milleks neid on vaja? Näidata Win98-es või Win2000-es. 5. Mälu otsepöördumine DMA . Milleks seda vaja on? Näidata Win98-es. või Win2000-es. DMA (Direct Memory Access - mälu otsepöördus) on emaplaadi arhidektuuriline suutlikkus saata edastatavad andmed seadmest (näiteks kõvaketas, Cd-ROM) otse emaplaadil olevasse mällu. Protsessor pole nõnda andmeesdastusega seotud ning seega tõuseb ka üleüldine arvuti jõudlus. Tavaliselt on määratud teatud hulk mälust alaks, mida kasutatakse DMA tarvis. ISA siini puhul kuni 16MB. EISA ja MCA (Micro Channel Archidecture) standartid toetavad juurdepääsu kogu mälu aadressi ulatuses. PCI (Peripheral Component Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil
EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Suvapöördusmälu RAM 1) Pooljuhtmälu 1.1) mittesäiliv (volatile) 1.1.1) staatiline (Static RAM) 1.1.2) dünaamiline (DRAM) 1.2) säiliv (nonvolatile): ROM, PROM, ERPM, EEPROM, FlashEPROM 2) Magnetmälu (magnetic) 2.1) säiliv (nonvolatile) 2.1.1) Ferriitmälu (Ferrite core) Jadapöördusmälu 1) magnetmälu (magnetic) 1.1) säiliv(nonvolatile) 1.1.1) mullmälu (bubble) 1.1.2) pehme ketas (Floppy disc) 1.1.3) kõvaketas (Hard disk) 1.1.4) Magnetketas 1.1.5) Lint (tape) 2) optiline mälu (optical) 2.1) säiliv: CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsetenumbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digitaliseerimiseks ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). Vastupidisel korral muundab
Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu. Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.
Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav
1 Sisukord Tiitelleht....................................................................................................................................... ....1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kõvakettast üldiselt..............................................................................................................................4 Kuidas töötab kõvaketas.......................................................................................................................6 Ajalugu.................................................................................................................................................7 Tänapäev...............................................................................................................................................8 Tulevik................................................................
Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks. Komplektis on kõvaketta hooldamiseks vajalikud abiprogrammid (Disk Cleanup ja Disk Defragmenter). Iga programmi failid paiknevad oma kaustas. Programmide kustutamisel ei jää kõvakettale liigseid faile. Kui arvuti pärast mõne uue draiveri installeerimist korralikult ei tööta, võimaldab System Restore taastada eelmise töötava seisundi. Võimas Windows XP sobib nii võimsate tööjaamade kui ka sülearvutite töökeskkonnaks. Ta suudab efektiivselt kasutada mälu, suuri kõvakettaid ja mitut kuvarit, toetab proffidele mõeldud
pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. Helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli. Professionaalsetel helikaartidel on rohkem kui üks heli sisend-väljund. Ruumilise heli võimalus tuleb kasuks siis kui on 5.1 kõlarid. Enamus arvutikasutajaid ei osta kunagi arvutisse lisaseadmena helikaarti, sest integreeritud (emaplaadile ehitatud) variandist paremat nad ei vajagi.
Enamik Linuxi distributsioone toetavad 2 operatsioonisüsteemi üheaegset olemasolu, kuid selle viisi miinuseks on kindlasti võimalik põhi operatsioonisüsteem failide korruptsioon, kaotatud andmed partitsioneerimisel ning hiljem on ka paigaldatud operatsioonisüsteemi raskem eemaldada, kui enam vajadust ei ole. 3) Kui kasutaja on valinud ainult kasutada Linuxi süsteemi, on parim viis asendada olemasolev operatsioonisüsteem ning kõvaketas täielikult tühjaks kustutada ja välja valitud Linuxi distributsioon paigaldada. 4) Viimaseks paigaldamise võimaluseks on olemasoleva distributsiooni uuendamine või taastamine. Juhul kui olemasoleva süsteemi failidega on midagi juhtunud, on alati võimalik need taastada. Samuti on võimalik vanemad versioonid uuendada, ilma, et andmed kaduma läheks. 4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network
See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on
........................................................ 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) .................................................................................................................. 41 o Pehme ketas (Floppy) .............................................................................................................. 41 o Kõvaketas (Hard drive) ........................................................................................................... 41 o Magnet ketas ........................................................................................................................... 42 o Lint (Tape).........................................................................
......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41 Pehme ketas (Floppy)............................................................................................................ 41 Kõvaketas (Hard drive)..........................................................................................................41 Magnet ketas..........................................................................................................................42 Lint (Tape).....................................................................................
kindlam andmete talletamiseks.
---- __TOC__ ---- ===Välise kõvaketta ajalugu===Esimesed välised kõvakettad tegid debüüdi hilistes 1950ndates. Neil oli 5MB vaba mälu ning nad käisid kaasas esimeste kommertslike IBMi süsteemidega. Paari aastakümne jooksul ei muutunud selles turuosas eriti midagi, sest PC oli veel leiutamata ning arvuti kasutus oli suunatud kommertslikele eesmärkidele. Peaaegu 30 aastat peale välise kõvaketta debüüti tõi IBM avalikuse ette 5GB ketta. See seadeldis oli külmkapi suurune ning järelturul oli tema hinnaks 40000 dollarit. Väliste kõvaketaste kuju arendamine ja muutumine peatus juba 1980ndates seoses IDE tehnoloogia kujunemise ja standardiseerimisega. Suured muutused hakkasid toimuma peale 1998ndat aastat kui tutvustati uut tehnoloogiat USB näol. Tegemist oli revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis lubas erinevatel seadmetel ühenduda arvutiga kasutades sama kasutajaliidest. Koos efektiivsemate energiaallikate ning paremate
annaabi.ee 
