REALISM Kaspar G. TEKE · Sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel · Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. JEAN-FRANCOIS MILLET GUSTAVE COURBET "Viljapeade korjajad" "Kivilõhkujad" TUNNUSED · Detailirikas ja täpne · Tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast · Esile tuli kriitiline hoiak · Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale · Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist
Isa portree, Ema portree, Autoportree, Hiiu naised kaevul, Ketraja, Kunstniku sünnikoht, Herakles toob Kerberese põrguväravast 6. Millises Tallinna kirikus asub J.Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..."? Mis on fresko? Tallinnas Kaarli kirikus 7. Kes oli eesti rahvusliku maalikunsti rajaja? Johann Köler 8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku? Kriitiline realism 9. Kes oli suurim kunstnik vene kriitiliste realistide seas? Jean Francois Millet [zan fransuaa millee] Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier
Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid, süvenesid lõhed ühiskonnas. Juhtiv maa on endiselt Prantsusmaa Esimene realist on * Honore de Daumier /domjee/ (1808-1879). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet /milee/ (1814-1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti vanades stiilides(Parlamendi hoone Lon
Vassili Surikov ajaloomaalija, ,,Bojaarital Morozova", ,,Lumelinna vallutamine" Ivan Aivasovski meremaalija, ,,9. laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet"
1780) Pierre Vignon (17631828). Pantheon Pariisis. 17581789. Madeleine kirik Pariisis. 17571842. Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pantheoni interjöör Jean Francois Chalgrin (17391811) James Hoban. William Thornton, Stephen Hallet, George Hadfield, James Hoban Valge Maja USA presidendi Tähe triumfikaar Pariisis. 18061836 Kapitoolium USA Kongressi hoone residents Washingtonis. 17921829. Washingtonis
11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 Romantismist läks üle realismi Maalis loodust Vanim liige Barbizoni kookkonnas Maal: "Sild üle Narni" Sild üle Narni 1826
Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871 Gustav Courbet (1819 1877)
kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured
sellega püüti parandada. Kriitilisi autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju, peaasi, et seda tehakse hästi. Tema tööd: ,,Matus" (6m pikk ja 40 elusuurust inimest), ,,Tere asju, peaasi, et seda tehakse hästi. Tema tööd: ,,Matus" (6m pikk ja 40 elusuurust inimest), ,,Tere härra Courbet". Prantsuse karrikaturist Honore Daumier (1808-1879)
Napoleon oma Choise Kivilõhkujad tööruumis veresaun Gustave Pantheon – Jacques-Louis Eguene Matus Gourbet Pariisis David Delacroix Ornans’is Gustave Gourbet Burlakid Volgal Ilja Repin Tähe võidukaar Iisaku katedraal Vabadus viib – Pariisis - Peterburi rahva barrikaadile Eguene Delacroix Ivan Julm
päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale, kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees kui ka looduses. Elu lõpu elas ja töötas Barbizoni külas maalides Pariisi ümbrust. Loodusmaalidel kujutas figuure. Esiplaanile maalis ka tihti suured puud, mille võrad maalis peene pintslilöögiga. Tema töö ,,Heinakoorem", ,,Homeros ja karjased" Kasutas väga palju erinevaid vahetoone. Jean Francois Millet Oli pärit vaesest talupoja perest ja seetõttu ei saanud nooruses minna õppima kunsti, sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada. Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu. Maalidel on rõhutatud käsi, näod on teisejärgulised(tavaliselt varjus). Tema töö: ,,Viljapeade korjajad" ,,Õhtupalve" Gustave Courbet (1819-1877) Oli pärit jõukast talupoja perest
Eeskujud kompositsionides võeti renssansist. 13. W.Turner oli Inglismaa tähtsaim romantik. „Temeraire’i“ viimane sõit“ kujutab purjelaevade taandumist auriku ees“ 14. Rude „Marseljees“ asub Pariisis Tähe triumfikaarel. 15. Arhitektuuri ajaloos järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Nende erinevus: Historitsism oli romaani, gootika ja renessansi jäljendamine ehituskunstis.Eklektika on erinevate stiilide koos kasutamine.16.Honore Daumier „Transonaine’i tänav“ 15.aprill 1834. eitea, mis ajaloosündmusega seotud on..:S17. Realistid hakkasid esmakordselt maalima keda või mida? Nad läksid Pariisi linnaäärsetesse küladesse ja mida nad seal tegema hakkasid? Kuidas valmisid nende maalid? Tuntumad prantsuse realistid ja nende tööd. Tööde analüüs – „Viljapeade korjajad“, „Kivilõhkujad“ Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega.Prantsuse realistid: Jean
Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist.
19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures. Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Prantslane Gustave Courbet (1819-1877) väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi. Courbet' enda teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is". Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist Honore Daumier (1808-1879). Poliitilise sisuga
Realism Barbizoni koolkond Tegutses Prantsusmaal 18301860 Theodore Rousseau rajatud. Kujutasid loodust sellisena nagu nägid Kesksel kohal oli valgus ja selle abil loodud õhustik Nn. Kaasaskantav ateljee värvituubid Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks Realism Ladina keeles realis ehk esemeline. Tekkis 19. saj teisel kolmandikul Levis kogu Euroopas, ka Venemaal Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist Ristiisaks või loojaks võib pidada Gustave Gourbeti. Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi.
Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus"
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid
. Tal kujunes välja kindel naisetüüp."Katkestatud lektüür". Tema hilisemad tööd on maalitud kergelt virvendava maalimisviisiga ja eripärase hallide varjundite skaalaga. Maalis siis juba Barbizoni külas maastikke. Esiplaanil kujutas suuri puid või figuure (loomad, inimesed).Värvi kandis lõuendile laiade pintsli tõmmetega, puude lehestiku maalis aga peente täppidena. Corot peetakse ka impressionismi eelkäijaks."Heinakoorem" Teine Barbizoni rühmituse kunstnik oli Jean Francois Millet (1814-1875). Millet oli pärit talupoja perest. 20 eluaastani töötas kodupõldudel. Isa märkas poja kunstiannet ja saatis ta Pariisi õppima. 1848.a. oli Pariisis Salongis väljas tema töö ,,Viljapeade korjajad".Millet maalis pruunides toonides, kujutas suuri ja kohmakaid inimesi igapäeva tööd tegemas. Tihti jäid näod varjatuks, sest Milleti tähelepanu oli pööratud kätele. Lemmikteemaks oligi talupoegade raske töö ja elu. Millet on loonud mitmeid joonistusi
Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Honoré Daumier "Kolmanda klassi vagun" (1862) Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realism Venemaal Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ..............................................................
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort
ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja
Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke linnas unistamise asemel pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. Nende hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T. ROUSSEAU asus Barbizoni püsivalt elama. ,,Õhtu" J.-F. MILLET oli samuti Barbizonis, kuid kujutas pigem talupoegi. Ta oli inimfiguuri kujutamisel ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus. Veel arvati, et Millet õhutab läbi kunsti lihtrahvas mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. ,,Viljapeade korjajad" Tema loomingust hakati eeskuju võtma alles pärast tema surma. H. DAUMIER' põhitegevus jäi graafika valda, kuigi on teinud ka maale ja skulptuure. Tema teostel on
Eestis on selles stiilis Jaani kirik. · Realism 19.sajandi keskel hakati kujutama oma ümbrust, loodust ja inimesi nii nagu nad on, ilma ilustamata või moonutamata. Ajapikku jõudis romantismi suurmeister Camille Corot välja realismini. Kesktähtsusega meister barbizoonlaste hulgas oli Theodore Rousseau. Maalis loodust täpselt nii nagu see oli , tavaliselt valitses maalides tõsine ja kurvameelne meeleolu. Üks huvitavamaid meistreid oli Jean Francois Millet, kes pühendus täielikult talupoegade ja maaelu kujutamisele- ,,Viljapeade korjajad", ,,Angelus" e. ,,Õhtupalve". Monumentaalselt mõjub ,,Tuulaja". Ehtne realist on Honore Daumier, kes oli iseõppija.Alustas poliitiliste karikatuuride joonistajana. Tema kuulsaim maal on ,,Crispin ja Scapin". Realistliku koolkonna esindaja oli Gustave Courbert. Ka tema oli iseõppija- Hiigellõuend ,,Matus Ornans'is". Kus on peal ligi 40 matuselist.
Üks tuntumates kunstnikest oli seal Caspar David. Väga paljude piltide peal on inimesed kujutatud seljaga, N: ,,Kahekesi kuud vaatamas". REALISM Kui klassitsismis ja romantismis näeme, et kunstil on jutustav sisu, siis realismis seda ei ole. Neid kunstnikke huvitas tegelikkus. Pildid on ilustamata. See sai alguse Prantsusmaal. Maaliti töötavaid inimesi. Kujutati pruunikates toonides loodust. Realism oli kriitiline! Kõik kujutatud tõepäraselt. Barbisoni koolkond. Jean- Francois Millet asus töötama Barbisoni külla tööle aastal 1849. N: ,,Viljapeade korjajad". Hakati maalima kohaliku loodust ja talurahva elu. Gustav Courbet ,,Matus Ornas's" - kujutatud üle 40figuuri, tume koloriit loob matusemeeleolu. Courbet ,,Kivilõhkujad". Honore Daumier ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" Venemaal. Kriitiline realism. Rändnäituste ühendus. Loodeti et kriitiliste piltidega sai ühiskonda muuta. Ilja Repin. Zaparoozlased kirjutavad kirja türgi sultanile. IMPRESSIONISM
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad v
tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meeldinud kunstipublikule. Kardeti et Millet oma kujutamisega õhutab mässumeelsust. Tal oli väga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega ja tulemuseks oli surm tundmatuna. 19 saj lõpupoole avastati kui suurepärane ta tegelikult on.
maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees esiplaanil, rahvas oli vaene, laipadelt varastati stuffi, Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline Ilja Repin 1844-1930 - nõukaaja esikunstnik (postuumselt) Kirikurongkäik Kurski kubermangus - peaksid olema kõik võrdsed, tehakse sotsiaalselt
ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. REALISM Nii klassitsism kui romantism idealiseerisid minevikku, XIX sajandi keskel alguse saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. Johann Köleri maal ,,Truu valvur" Ilja Repini maal Burlakid Volgal
Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik peab oma töö lõpetama seal, kus ta selle alustas, ehk algas plenääri levik ning ideaalmaastikule vastandumine. Barbisoonlaste juhtivaks kunstnikuks sai Théodore Rousseau ,,Õhtu." Kunstiliselt võimekam oli Rousseaust Jean-Francois Millet. Kujutas enamasti talupoegi, läks vastuollu ametliku kunsti ideaalskeemidega, töid ei ostetud ega eksponeeritud. 19. saj lõpus hakati tema töödes nägema mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad." Honóre Daumier oli üks väga ühiskonnakriitiline kunstnik, kes tegeles põhiliselt graafikaga, aga ka joonistuste ning skulptuuriga. Oli ühiskonnakriitiline, avaldas oma töid radikaalses
kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Tema karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. F.Millet (1814-1875) Prantsuse maalikunstnik. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
