Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu
Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu
pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin oli ainuke, kellega raskolnikov natuke rohkem lbi kis, likooli ajal. Prast kui raskolnikov vaesuse prast likoolist ra tuli, siis nad enam eriti ei suhelnud. Raskolnikov ksis tihti razumihhinilt totsi, sest tema leidis alati, midagi teha. Esimene kohtumine teoses on, siis kui raskolnikovil tuli mte teda klastada. Ta tahtis temalt uuesti td ksida, aga sisse judes mtles jlle mber. Arvatavasti jttis ta endast vga lootusetu mulje raxumihhinile, kes hiljem ta ise les otsis, kuigi tatema aadressi ei teadnud. Algul hoolitses ta razumihhini eest, kui too haige oli. Ta aitas raskolnikovi palju. Perega rohkem sai ta seotuks, kui ta kohtus Dunja ja ta emaga. Talle hakkas Dunja meeldima ja ta aitas ja lohutas neid kui raskolnikov nendega jmedalt kitus
Seda kuuleb pealt kõrvalkorteris elav Svidrigailov. 3 Järgmine päev läheb Raskolnikov Porfiri juurde ja nad räägivad. Raskolnikov vihastab Porfiri peale ja süüdistab teda alusetute süüdistuste esitamises tema, Raskolnikovi, kohta. Nende vaidluse katkestab värvija toomine, kes tunnistab mõrva üles. Porfiri annab mõista, et ta seda ei usu, kuid hakkab tunnistusi võtma ja laseb Raskolnikovil minna. Kodus kohtub ta võõraga, kes teda mõrvariks nimetab. Viimane vabandab, ütleb, et ta on kuulnud pealt tema vestlust Porfiiriga ja peab teda nüüd süütuks. Ta olevat kohanud Raskolnikovi, kui ta mõrvapaigal käis. Peale seda läheb Raskolnikov Marmelaadovi peiedele. Lužin elab samas majas, kus elas Marmeladov. Ta vaidleb oma korterikaaslase Lebezjatnikoviga moodsate ideede üle ja Lebezjatnikov vihastab, kuna Lužin ei paista aru saavat ja naerab ta üle. Lužin loeb üle
realistlikult ning ilustamata. Tegelased ei olnud rahalise omakasu peal väljas. Raskolnikov tahtis parandada ühiskonda, Sonja hakkas prostituudiks, et oma perekonda rahaliselt aidata. IV TEGELASKOND Põhiline peategelane oli teoses Raskolnikov, kes oli vaene, 23-aastane juuratudeng. Ta oli raskemeelsusele kalduv ja radikaalne, kes isegi ei teadnud, mida ta tahab. Ta pidas end haruldaseks ja andekaks, uskus, et tal on õigus tappa, kui see teeb ühiskonnale head. Raskolnikovil olid peened näojooned, ta oli väga ilus, kenade tumedate silmadega, tumeruuged juuksed, kasvu poolest üle keskmine, sale ja sirge. Razumihhin oli samuti tudeng, Raszkolnikovi sõber vanast ajast. Ta oli haruldaselt rõõmus, seltsiv, heasüdamlik ja heasüdamlik noormees. Ta oli pikk ja kõhn, üldjuhul ajamata habeme ja mustade juustega. Ta oli väga vaene, kuid pidas end siiski ise ülal, muretsedes raha tööd tehes.
Olukorra päästavad Luzini toanaaber, kes tõestab, et nägi, kuidas mees ise rahatähe Sonja vöö vahele pani, ja Raskolnikov, kes tõestab ära, kuidas Luzin taolise teo kordamineku puhul kasu oleks saanud  Luzin oleks suutnud Dunjale näidata Sonja häbiväärseid elukombeid ja Raskolnikovi valelikkust. Luzin aga pääseb vihase rahvamassi käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja räägib talle, et tema on mõrvar, seda kuuleb pealt Svidrigailov. Sonja soovitab Raskolnikovil oma tegu üles tunnistada, et too saaks jälle jumala armus elada, mees saab aru, et Sonja armastab teda. Sureb Sonja ema Katerina Ivanovna, nooremad lapsed lubab Svidrigailov enda hoole alla võtta, eesmärgiga, et Dunja näeks, kui suuremeelne ta on. Raskolnikov on jälle haige, sonib. Politseiametnik Porfiri lubab talle anda veel paar päeva oma süü üles tunnistamiseks, keelab mehel end ära tappa, vähemalt ilma süüd tunnistava kirjata.
ebanormaalset, aga kui võtta arvesse tütarde tänamatust, ülbust ja ükskõiksust oma isa suhtes, leian ma, et Goriot oli lihtsalt rumal. Goriot polnud sellist lõppu välja teeninud. Sama võib öelda ka tütarde kohta, kelle jaoks oli esmatähtis raha ja see, mida rahaga korda võis saata. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ kirjeldab väga detailselt ja üksikasjalikult, milline oli tolle aja Peterburi puruvaese inimese elu. Raamatu peategelasel Rodion Raskolnikovil tekkis mõttesse teooria, mille kohaselt on inimesed jagatud kahte leeri – harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Haruldastel inimestel on lubatud teha kõike, et muuta maailma reegleid rikkudes ja seda kasvõi harilike inimeste arvelt. Ennast eriliseks inimeseks pidav Raskolnikov mõrvab vaese inimesena olles liigakasuvõtja vanaeide, kelle varandusega plaanis ta lõpetada oma õpingud ja teha veel mitmeid heategusid. Võib olla püüdis Rakolnikov selle teooriaga
Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovi aga oli puruks tatsatud kapjade all ning ta suri hiljem. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihoidlik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata
Ühe tulekahju ajal tõi ta juba põlema hakanud korterist välja kaks väikest last saades ise tulehaavu. Tema mõtetes oli oma kuritöö üheks eesmärgiks vabastada inimkond liigkasuvõtjast vanaeidest ning temalt röövitud varaga aidata ema ja õde, vaeseid ning alandatuid. Tegelikkuses ei suutnud Raskolnikov röövitud varaga midagi ette võtta. Kuigi ta ise oli pidevas rahahädas, annetas kogu oma viimase raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Raskolnikov hindas Sonjat tema puhta hinge ja ohvrimeelsuse pärast, kuid häbenes oma sõbralikkust näidata. Ta käitus väga endassetõmbunult, kuid Sonja oli siiski ainus, kellele ta tunnistas üles oma kuritöö. Juba sunnitööl olles suutis Raskolnikov endale tunnistada, et oli nõrk inimene ning sooritatud kuritöö oli mõttetu ja Sonja põhimõtted õiged. Sealt sai alguse tema suundumus uue elu poole.
kerge avastada. Raskolnikovi kohalt oli aga probleem lahendatud, ta teadis täpselt kus see raharöövel elas, millega tegeles ja kes olid tema lähedasemad inimesed. Kuritegu tuleb mõelda hoolikalt otsast lõpuni läbi, et ei tekiks ootamatuid olukordi, kus võib kõik kannapöörde teha ja sinu planeeritud tegu hoopiski kaduda igaveseks. Näiteks raamatus oli selline olukord, kus peale mõrva sooritamist, tuli aga ootamatu tegelase välja ilmumise tõttu Raskolnikovil sooritada veel üks mõrv, mis aga paiskas tema peas olevad mõtted kõik laiali. Kuritöö kõige keerulisem osa on siiski jäljetult kadumine ja tõestusmaterjalide kaotamine. Iga väiksemgi maha unustatud tõend võib paljastada kurjategija koheselt. Selge on aga see, et kuriteo sooritamine on suur töö ja vaev, millega igaüks hakkama ei saaks ealeski. Ilmselgelt ei ole kuriteo toimepanek üldsegi mitte õige tegu, sest selle
Teadmine, et oled teinud midagi väga halba, on pidevalt olemas ja kõikjal kaasas. Endale ei saa valetada ning varsti võib pinge olla nii suur, et inimene kaotab selge mõistuse. Raskolnikov hakkas endale ette kujutama, et kõik teavad, mida ta tegi, aga nad varjavad seda, et temaga mängida. "See on kavalus! Nad tahavad mind kavalusega lõksu meelitada ja äkki kõiges tabada," rääkis ta endaga ning samas teadis kindlalt ,,... , et varsti lõpeb kõik." Õnneks oli Raskolnikovil oidu end üles anda enne, kui see oleks lõppenud hullusega. Ilmselt on enamus inimestest kasutanud oma elus hädavalesid olukordadest hästi välja tulemiseks või pisivalesid enda huvitavamaks tegemisel. Sellist strateegiat pikalt kasutades võib rääkija ise hakata kõike uskuma või siis just kõiges kahtlema ning õige pea ei tea enam, milline inimene siis tegelikult ollakse. Iseendaga konfliktis olemine teeb elu keeruliseks ja pingeliseks
Raskolnikov: Välimuselt oli Raskolnikov kena mees: kasvu poolest üle keskmise, sale ja sirge, kuid äärmiselt halvasti riietatud . (Lk6) Ta kandis auklikku ja kulunud kübarat, millest hiljem loobus, kuna ei soovinud sellega liigset tähelepanu äratada ( lk7). Ta käis ringi nõnda nagu ei näeks ta enest ümbritsevat ning tal oli harjumus endamisi pomiseda. Enamasti oli ta äärmiselt sügavalt mõttesse vajunud ning tema näost võis näha tülpimust. Juba ülikooli ajal polnud Raskolnikovil peaaegu ühtegi sõpra, kuna ta hoidis end kõigest kõrvle. Ta õppis ja tegi tohutult enese peal tugevat tööd ning temast peeti lugu, aga keegi ei armastanud teda. Ta oli vaene, väga nõrk ja ligipääsmatu nagu oleks ta midagi varjanud. Ümbritsevatele inimestele tundus, et ta vaatab neile ülevalt alla nagu lastele, nagu ta näeks teiste veendumustes ja huvides midagi madalamat. Ta oli pidevalt palavikus ning ta ka tegutses äärmiselt
Selline elu võib inimese paratamatult hulluks ajada ning viia kuriteo sooritamiseni. Olles kursis liigkasuvõtja hea majandusliku seisuga ja soovides saaki kasutada oma uue elutee alustamiseks, tappis Raskolnikov rikka naise. Peale mõrva algaski noormehe hulluse ja haiguse seisukord, mille käigus esinesid tal (õigustatud) paranoiad, ta pani muretsema oma sõbrad ja pere, ning lõpuks mõistis, et vastupidiselt varem arvatule, ei suuda ta mõrva oma hinges varjata. Nimelt oli Raskolnikovil teooria, et inimesed on jaotatud kaheks  "harilikeks" ja "haruldasteks". Kui esimesed on lihtsalt inimkonna jätkamiseks vajalik mass, siis viimased olid edasiviiv jõud ja nad võisid enda südametunnistusele voli anda vajaduse korral kuritegusid sooritada. Varem oli noormees veendunud, et tema kuulub "haruldaste" hulka, kuid enda süü tunnistamine võimudele tõestas vastupidist. Tõsi küll, lõpuks Siberis olles ütles ta end tundvat südametunnistuspiinadest täiesti vabana
vaevas teda elu lõpuni. Teosed: ,,Vaesed inimesed", ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda", ,,Valged ööd", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot" ,,Kuritöö ja karistus" (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues
KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi
Raskolnikov tunnistas Sonjale üles oma võika kuritöö, mida Sonja alguses ei suutnud uskuda. Ta ütles, et jumal ei lubaks sellist koledust korda saata. Raskemaks tegi Sonjale selle asja kuulmise juures see, et Lizaveta, kelle Raskolnikov etteplaanimata mõrvas oli tema sõbranna. Sonja ikkagi andestas ja leppis sellega, mida Raskolnikov teinud oli ja avaldas noormehele armastust. Sonja soovitas Raskolnikovil tegu üles tunnistada. Teose lõpuosas tunnistabki Raskolnikov oma võika kuritöö üles ja talle määratakse karistuseks 8 aastat sunnitööd siberis. Sonja otsustab mehega kaasa minna. Siberis kõik armastavad Sonjat, kuna ta on lahke ja hell. Lõpuks hakkab ka Raskolnikov Sonjat ka rohkem armastama. Sonja aitas Siberis majapidamistes ja lõpuks sai ka Raskolnikov tänu Sonjale kergema töö.
Kas olen maailmakirjanduse enimanalüüsitud tegelase suhtes liiga karm? See selgub järgneva paari lehekülje jooksul. Romaani peategelane oli üks neid inimesi, kellele kogu elu vältel tundus, et talle on lubatud rohkem kui teistele inimestele. Ta teadis, et selle tunde olemasolu on aluseks ajaloo suurinimeste oskusele ja julgusele pöörata pilk ühiskonna stagnatismist välja, otsida uusi lahendusi ning neid katsetada, enne kui nende headus on kindel. Ainult et Raskolnikovil tõusis veendumusest oma "äravalituse" kohta sama palju "tulu" kui Napoleonil või mõnel teadlasel, kes katoliikluse ainuvõimu ajal püüdis oma kaasaegsetele tõestada, et maakera on ümmargune. Rodioni pea oli täis uusi ideid ja vihkamist oma ajastu inimeste õeluse, pealiskaudsuse, materialismi, praktiliselt kogu nende loomuse suhtes. Ta põlgas korraga nii paljusid nähtusi, et see tundus juba naeruväärne ja muutis raskeks mõista, kas ta oli vaene seepärast, et seda kõike
Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jm väärisesemeid (muide rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema, suur sokk, Raskolnikovil ei olnud alguses plaaniski Lizavetat tappa. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab korterist leitudsaagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast)
Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihodilik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata
1 Martti Turtola ,,President Konstantin Päts" , Tänapäev, 2003, lk 112 ja nad arvasid, et toimuvad valimused. Valge andmete järgi hakkas N Liit saama informatsiooni riigipöörde kohta 8.märstil. Siis jõudsid nendeni kuuldused, et päts valmistab midagi ette. Ilmjärv tugineb majanduslikele sidemetele N Liiduga ja väidab, et N Liit toetab Pätsi. Ilmjärv kirjutab oma raamatus ,,Hääletu Alistumine", et saadik Raskolnikovil oli käsk tihendada sidemeid Pästiga. Mina arvan, et Päts ei teinud koostööd N Liiduga, kuna tal polnud selleks vajadust talle piisas Laidoneri toetusesr ja ma ei usu, et Laidoner, kes oli võidelnuid Eesti iseseisvuse eest hakkaks N Liiduga koostööd tegema. Riigipööre ei oleks võimalikuks saanud ilma Laidoneri abita. Kuigi Laidoner oli Pätsi poliitiline vastane sai Päts ta enda poole, pole täpselt teda kuidas ta see õnnestus. Arvatakse,
kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda
Katerina Ivanovna üritab päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase, mille ta ise talle vöö vahelepani,raha leitaksegi kuid olukorra lahendab Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima,ise kukub tänaval Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta oma raha kulutab. Svidrigailov Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati
kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha
Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu  kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi  mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega"
See kõik oli aga asjata. Vaene Isa Goriot, tal polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" "Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist
toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab
· Haigused · Usu ja haigusega seotud probleemid · Raske lapsepõlv Igal tegelasel on oma lugu, tal on mingi probleem. Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha. Isa Marmeladov on joodik, kes jõi kõik maha. Sonjal oli raske lapsepõlv. Sonja uskus headusesse ja see oli tema kandev jõud, mis viis lõpuks ka Raskolnikovi heale teele. Raskolnikovil oli ema ja õde. Ema pani pojale suuri lootusi ja saatis talle raha, kuigi tal seda peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on.
,,Kuritöö ja karistus"1866- Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi
seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse
Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues
annaabi.ee 
