Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm N MPa N MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80,0 19040 328±10 14572 251 90,8±2 14 210 7,8 42 Rasketööstus, (117,57) (47) konstruktsioonid Komposiit II 10 4,0 40 50,0 11600 290±10 10410 260 52,72 5 50-70 2,1 138 Lennuki-, raketitööstuses ja
Masinaehitus on tööstusharu, mis tegeleb masinate, seadmete, aparaatide valmistamisega. Koopereerumine- ühistegevusse, koostoimimisse astuma. Spetsialiseerumine- asjade kuulumine mingitesse liikidesse, nt töö jagunemine tööliikidesse, Kutsealane, ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda ...
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta Rahvastiku vanuseline koosseis MAJ ANDUS Majandusharud: elektritootmine, autotööstus, kaevandused, elekrtoonikatööstus, kergetööstus, rasketööstus jne. Import: masinad, autod, kemikaalid, toiduained, tekstiilid, metallid. Eksport: masinad, autod, kemikaalid, metallid ja manufaktuurid, toiduained, tekstiilid. KASUTATUD KIRJ ANDUS www.nightlab.ch/climate/ www.census.gov/ipc/www/idb www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/index.html http://et.wikipedia.org
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
· hävitati nende juhtivad kommunistid · puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades · tingimused olid ebainimlikud, väga raske töö, vangid surid massiliselt Nikita Hrustsovi valitsemisperiood - ühiskonnaelu liberaliseerimine: lõpetati massirepressioonid, sõnavabadus, GULAG-i likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük. - Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri.
Elekter Epideemia/haiguste levik Tänavavalgustus kuritegevus WC ja vannituba meelelahutus 18. Kiire linnastumise põhjused. Vabrikud vajasid suurt hulka töökäsi. 19. Selgita: pärisorjus, sunnismaisus, tööstuslik pööre, manufaktuur, vabrik, kapital, kapitalist, proletariaat, aktisa, börs, aktsiaselts, monopol, kapitalism, turumajandus, industrialiseerimine, industriaalühiskond, kerge- ja rasketööstus, linnastumine. Pärisorjus- Talupoja sõltuvus mõisnikust, mis tähendas, et talupoeg pidi töötama mõisniku põllul (teotöö) ja maksma makse, ta oli sunnismaine. Sunnismaisus- Keeld talupojal kodukohast lahkuda. tööstuslik pööre-Üleminek käsitöölt masinatööle, mis tähendas, et manufaktuurid ja käsitööliste töökohad asendati vabrikutega. Manufaktuur- Ettevõte, kus tehti tööd käsitsi, kasutati palgatööjõudu ja omanik juhtis ettevõtet.
Kas pärast Teist MS oli NSVL totalitaarne riik? NSVL'il on läbi ajaloo olnud raskemaid ja kergemaid aegu. Riik algas tsaaririigina, järgnesid keisririik ning vabariik. NSVL'i kuulsaimad diktaatorid on olnud Stalin kuni 1953.aastani, Hrustsov ,1956-1964, ning Breznev ,1964-1982. Iga diktaatori valitsemisviisis oli midagi sarnast ja riigi olukord käib iga mehe puhul üles-alla. Stalini valitsemisajal olid tunda sõjamõjud, majandustase oli langenud, kuid sõja- ning rasketööstus oli alati elujõuline ka Hrustsovi ning Breznevi ajal. Stalini aja lõpuks oli sõjaeelne tase taastatud, kuid aeg oli siiski raske, oli kaardisüsteem, kuna toitu ning esmatarbeid oli vähe. Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uud...
Kommunistlik Venemaa Valitses: Rahvakomisaardie nõukogu Seadusandlik võim: Ülemaailmne kesktäitev komitee Ametlik nimetus aastast 1918: Venemaa Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit NSV liit loodi 1922, ühendas: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia Liitlased suhtu...
ukrainlased 0,3% MAJANDUS RUMEENIA UNGARI PÕHILISED Piimatooted, sealiha, nisu, mais, päevalill, TOOTMISHARUD linnuliha, õunad ; kartul, suhkrupeet, raps PÕLLUMAJANDUSES kalastus, ja mitmesugused puuviljad, köögiviljad, ja puuviljad, paprika vein. PÕHILISED Autode tootmine, Rasketööstus, energia TOOTMISHARUD varuosad, kemikaalid, tootmine, masinaehitus, TÖÖSTUSES toiduainetööstus kemikaalid, toiduainetööstus ja autode tootmine
süsi kui energiaallikas rauasulatuses söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ketrus ja kudumismasinate leiutamine tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi 1814 George STEPHENSON'i vedur aururong I raudtee 1825 Inglismaal aurulaevanduse kiire areng ühendus maailma kaugete piirkondadega (1807 Robert FULTON'i aurik aurulaev)
Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika pehmendamine. Ühiskonnaelu erinevate valdkondade piirangute tühistamine. Sulaaeg. Liikumine isikuvõimu kehtestamise poole. Brenevi aeg:
14. september 1954 14. oktoober 1964 10. oktoober 1964 10. november 1982 Hrustsovile olid omased lihtne, kuid tihti Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude ka labane ja vulgaarne käitumine Liidule suhteliselt edukas. Massiline elamuehuituskampaania. Sõjavägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude Liidule edukalt. Eelisarenduses rasketööstus. 1980 korraldas Nõukogude Liit XXII Maisi kasvatamine. olümpiamängud. Seevastu Nõukogude Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks. Skandaalid Nikita Hrustsov Leonid Breznev
Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein (2/3 ekspordist). Metsamajandus: Umbes 40% Austria pindalast on kasutusel metsamajanduses. Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidu- ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus: on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Austria Tööstus: Tööstuses on esikohal rasketööstus. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised, kunstkiud ja plastmassid. Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad
Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank
Ameerikas valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu ning tänu sellele toimus majanduses kiire tarbekaupade tootmise areng: võeti kasutusele uusimat tehnoloogiat ning arenesid välja uued tööstusharud, mis võimaldasid kaupade masstootmist. Näiteks võeti kasutusele konveiermeetod, millega läks kergemaks autode valmistamine ja neid hakkas riigis ringi liikuma kogunisti ligi 15 miljonit. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitöötlemine ja masina- ning keemiatööstus. Jõudsalt arenes ka põllumajandus. Kuid liigne kaupade nõudlus muutis peagi põllumaade viljakuse peaaegu olematuks. Kuna enam muud üle ei jäänud, hakkasid farmerid üles kündma kehvu maid, mis olid ammu sööti jäetud või mida ei oldud kunagi varem haritud. I maailmasõja järel majanduse arenedes suurenesid ka inimeste palgad ning elatustase. Kahjuks ei kestnud see edu aga lõpmatuseni
Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused l RÜHM 1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine...
läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. MAJANDUS Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tas...
kaubanduse konkurentsivõimet toetades infrastruktuuri ja teenuseid. NIB - Põhjamaade investeerimispank Põhjamaade Investeerimispank (NIB) rahastab projekte, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonda. Pank pakub nii era- kui avaliku sektori klientidele pikaajalisi laene ja garantiisid konkurentsivõimelistel turutingimustel. NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting. IMF - Rahvusvaheline valuutafond
Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud. Industrialiseerimine, s.o metallurgia-, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja rasketööstus oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933. aasta hirmsa näljahädaga, milles hukkus erinevatel andmetel 5- 7 miljonit inimest. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. Sreigid keelustati. Alandati töötasu, et nõnda vähendada tööpuudust. Vähenes veini ja tsitrusviljade turustamine ning hakati kasvatama kõikjal nisu, isegi seal, kus see ei olnud majanduslikult õigustatud
Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Demograafiline plahvatus...
(hõlm). Buldoosereid rakendatakse mullatöödel: pinnase külgkaevandist muldesse lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooseri tagaosas asub küünisekujuline seade (kobesti), mida kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks. Buldoosereid võib leida paljudel erinevatel aladel nagu näiteks kaevandused, karjäärid, sõjaväebaasid, rasketööstus tehastes ning taludes. Joonis 1. Buldooserid Suurimad buldooserite tootjad on Shantui, Caterpillar, Case, Komatsu, Liebherr ja Euclid. 2010. a. statistika põhjal oli Shantui kõige suurem buldooserite tootja, teisel kohal oli Caterpillar. 1.1 Buldooserite liigitus 1. Baasmasina käiguosa tüübilt: roomik, ratas. 2. Tööseadme kinnituselt baasmasina külge: välimise kinnitusega, sisemise kinnitusega.
1. Iseloomusta I Nõukogude okupatsiooni Eestis (muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris) 1940 17 juuni 1941 juuli Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine
Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Sakamaa poolitada. Minu riik oli deomkraatlik ning valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu- toimus kiire tarbekaupade tootmise areng. Võtsime kasutusele konveieri, mis muutis kergemaks autode valmistamise. Samuti toimus ka esimene lend üle ookeani ning see pani aluse ka reisilennundusele. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitööstus ja masina- ning keemiatööstus. Ka kultuur oli meil mitmekülgne , kuna sisseränanud tõid kaasa erinevaid kultuure. 1883. aastal avati ka Metropolitan Opera, mis oli tuntud ooperiteater. Mertopolitan on tuntud ka raadio ülekannete poolest. Esimene raadioülekanne tehti 25. detsembril 1931. aastal ooperist“ Hansuke ja Greteke“. Pingutustes hoolimata ei suutnud ma näha Teise maailmasõja lõppu. Sel ajal ei olnud ma palju
UKRAINA Romy Ruven Mõniste Kool IX klass 2014 Sisukord 1. Riigi geograafiline asend 2. Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega ta...
üttimine ega, käsitööharu kaubandus- kaubandus. hüppeline ning toidu kodustati . rohkem.seotu kasv. kogumine loomi, d. Masstoodang. metsas. arenes kaubandu s. 2.Peamised Küttimine Maahari Põlluharimi Tööstus, Rasketööstus, Elektroonika, majandush , korilus mine ne ning kaevandus, kaevandus, keemiatööstus arud ning (alepõllun karjakasvat põllundus põllundus, haru. Vähenes kalastami dus), us. ning karjakasvatus. füüsilise töö ne. karjandus karjakasvatus vajadus.
INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused. Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfä...
Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev. Pärast valimisi teatas uus valitsus, et eelarvedefitsiit on 12,7%. Surve muutus tugevamaks, võlakohustused tõusid taevasse, iga viimane kui probleem tõusis pinnale. Nii kerkis esile stsenaarium: pankrott või eurotsoonist lahkumine. Kuigi need pingutused ei kandnud vilja, ei tulnud Kreeka valitsuselt ka mingit reaalset tuge. Võimalus, et Kreekasse tekib tõeline rasketööstus, kadus. Alles on jäänud vaid mõni üksik näide erasektori pingutustest, peamiselt elektroonika ja ravimitööstuse sektorites, ning riigi poolt kontrollitud ettevõtted, mis ei tooda peaaegu mitte midagi, otsides endiselt oma kohta tulevikus. Kreeka välisvõlg on hiiglaslik, samas kui koguvõlgnevus, nii riigi kui erasektori oma, on Euroopas üks madalamaid. Defitsiit on koletuslik, inimesed kardavad, et nad töötavad kuni surmani,
Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsovi aeg : 1. M. · 60.alguses toimub langus · Loodeti majanduse tõusu , kuid asjatult 2. P. · Vägivallapoliitika pehmenemine · Tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu valdkondades · Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M.
Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus. USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia. Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm. Kolmanda maailma riikides oli majandus tavaliselt nõrk ning suurem osa inimesi elas viletsuses. Arenenud tööstusriigid: mida kujutab endast heaoluühiskond, kus ja millal see kujunes, millised probleemid ja miks tabasid arenenud riike 1970. aastail, millised muutused toimusid 1970. aastail
Tüüpiline keiretsu Tüüpiline keiretsu on Mitsubishi Group. Töötajate palgad makstakse läbi Mitsubishi Panga, kontoriruumid on renditud firmalt Mitsubishi Kinnisvara ning laoruumid kuuluvad Mitsubishi Laohoonele. Konditsioneeriseadmed tööruumidesse on valmistanud Mitsubishi Elekter, masinad omakorda Mitsubishi Rasketööstus, veoautod on toodetud Mitsubishi Mootor ning kütusega varustab Mitsubishi Nafta. Kogu vara on kindlustatud ettevõttes, mis kuulub Mitsubishi keiretsule. Iga keiretsu keskpunktiks on pank või mõni muu rahakas ettevõte, mis saab pakkuda madala hinnaga pikaajalist kapitali. Kuna finantseerimine, stabiilne hinnasüsteem ning
siis oli loomulik, et eelkõge kajastub see ka Saksamaal. Seal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934. aastal. Tühistati Versailles’i rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendati eluruumi. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Võimule tuli 1928 Stalin. Algas tema isikukultus, teda jumaldati. Kasutusele võeti viisaastakuplaan, mis tähendas sõjakommunismi juurde naasmist. Taljupojad ühendati kolhoosidesse, võeti ära talud. Arendati välja rasketööstus. Viisaastak lõppes 1932-33 aasta näljahädaga, kus hukkus ligi 5-7 miljonit inimest. Itaalias oli diktaatoriks Mussolini. Tema valitsusajal keelustati streigid, alandati töötasu, et vähendada tööpuudust. Ka Eesti ei jäänud ülemaailmsest majanduskriisist puutumata. Enne 2009. aasta majanduse kokkuvarisemist koges Eesti viimati oma nahal nii valusat kriisi peale USA börsikrahhi. Kolmekümnendate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, tööpuudus kasvas
tulenevaid järske lööke riigi sissetulekutele. 4.2 TEENINDUS 60% Islandi elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. Turism toob sisse suurel hulgal välisvaluutat. Turismi tõmbenumbriteks on islandi maastik, maaliline loodus ja vulkaaniline maapind. Ettearvamatu ilm lisab sellele oma võlu. 4.3 RASKETÖÖSTUS Väga tähtis on Islandis ka rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Straumsvikki on rajatud alumiiniumitehas, mis toodab 160 000 tonni alumiiniumi aastas. Grundartangi on aga rajatud ferrosiliitsiumitehas ning plaanis on veel mitme tehase asutamine. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav. Kuumaveeallikatest saadakse odavat elektrit ja soojusenergiat, mis soosivad energiamahukate ettevõtete loomist ja mida nii mõnedki on ära kasutanud
Liidus ( Savisaar, Lauristin) · interrinne eestis elavad venelased- NSVL jäämise poolt - 20. augustil võeti vastu otsus ''Eesti riiklikust iseseisvumisest, de jure ja de facto. Otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee. 8. MÕISTED : · Sundindustraliseerimine põlevkivitööstus, masina- ja metallitööstus, rasketööstus, kergetööstus, ehitustegevus majanduslikult tulu toovad. · Sundkollektiviseerimine kolhooside ja sovhooside loomine- kõik peavad riigi heaks töötama, nende vara on riigi vara. · Uusmaasaaja- maa võõrandati isikutele, oma majanduslik sissetulek osa riigile. · Kolhooside loomine suurtalupoegadele pandi peale maksud. Taheti,et
1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad (maisikasvatus, ruutpesiti külvamine jne.) Hruštšovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire. Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21
1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad (maisikasvatus, ruutpesiti külvamine jne.) Hruštšovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire. Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21
• Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4. Nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi MAJANDUS • Riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine • Kaotati eraomand • Kroon asendus rublagakaupade defitsiit • Rasketööstus (metallitööstus) • Talude max suurus 30 ha • SOTSIALISM- 14.06.1941 massiküüditamine vangilaagritesse, Siberisse - 14. juuni 1920 massirepressioonid- KÕIGE SUUREM KÜÜDITAMINE!!! POLIITIKA • Võim kommunistidel • Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim
· Leonid Breznev · Priviligeeritud vähemuse kollektiivne valitsemine poliitbüroo · Näiliselt oli kõik korras, suhete paranemine USA-ga, äärmustelt tagasitõmbumine sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad
Majanduspoliitika 1. Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a. tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b. uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c. tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajand...
teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; ) KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS) kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA KAPITALISMI VAHELINE KONFLIKT
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu toodangu poolest üks esimesi riike maailmas. Hiina vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringa...
Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1
Mõjuteguriks oli põllumajanduses kasutatava tehnika hulk, mis 1965. aastaks oli võrreldes sõjaeelse ajaga kasvanud 20 korda Arengud peale II maailmasõda Lääne- Saksamaa näitel • Peale sõda oli toodangute maht märkimisväärselt vähenenud ja selle taastamine algusaastatel vaevarikas • Mark tuli devalveerida • Tööstustootmise areng oli kiire, kuid ebaühtlane • Peamiselt arenenud valdkondadeks oli keemiatööstus, energeetika, rasketööstus, auto- ja naftatööstus • Tööstuse arengut toetas suuresti USA poolt Lääne- Saksa majandusse paigutatud väliskapital • Maailmaturu konkurentsi aitas tõsta riiklik toetus • Rahvusvaheliselt sai Saksamaa oluliseks sõjavahendite tootjaks ja varustajaks • Väliskaubanduse maht ning käive kasvas jõudsalt • 1973. aastal tabas riiki energiakriis seoses nafta toorhinna järsu tõusuga
Valga Gümnaasium VENEMAA MAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR Referaat Õpilane: Andrei Krotov Juhendaja: Raili Jahtmaa Valga 2013 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1. Üldinfo Venemaa kohta ..............................................................................................................4 2. Venemaa majandus .....................................................................................................................5 3. Primaarsektor ..............................................................................................................................6 3.1 Põllumajandus................................................................................................................
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Tradit...
tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970). Mäetööstuses on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides. [2] [redigeeri] Töötlev tööstus Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia (Linz, Leoben, Kapfenberg) toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi (Ranshofenis), vaske (Brixleggis) ja pliid (Gailitzis). Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus (Viin, Graz, Sankt Pölten, Steyr) toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
