Franklin Delano Roosevelt (0)

Franklin Delano Roosevelt .
Ma sündisin 30.jaanurail 1882 New Yorgis , Hyde Parkis . Juba väiksest saatis meeldis mulle ajalugu. Ma lugesin palju raamatuid ja ema õpetas kodus mulle erinevaid keeli. Ema õpetas mind kodus kuni 14aastaseni siis saadeti mind Grotoni põhikooli Massachusettises. Koolis olin ma populaarne kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Olin eeskujuline õpilane. 1899. aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda.
1905. aastal abiellusin oma kauge sugulasega Anna Eleanora Rooseveltiga. Me saime 5 imelist last, kuid viimane laps suri noorelt.
Minu sugulane Theodore Roosevelt oli edukas president ning see inspireeris mind. Astusin poliitikase deomkraadina. 1920. aastal esitati minu kanditatuur asepresidendi kohale.
1921. aasta suvel juhtus minuga õnnetus, mis muutis minu elu. Ma sain 39-aastaselt lastehalvatuse. Kuid ma ei lasknud sellest ennast häirida ega andnud haigusele alla. Jätkasin jalgade kasutamist , põhiliselt ujudes. 1926. aastal avasin ma Georgia osariigis Warm Springi lastehalvatuse ravi keskuses.
Herbert Clark Hoover sai presidendiks 1929.aastal ning siis algas ka Majanduskriis , mille põhjuseks oli inimeste kiire soov saada rikkaks, mis põhjustas Usa väärtpaberiteturu kokkuvarisemise ja massitootmise, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Minust sai Ameerika president4 Märtsil 1933, millal oli majanduskriis jõudnud haripunkti , suutsin mina uue reformikavaga Usa majanduskriisist välja tuua.
Uus kurss nägi ette, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut , sest siis suureneb ka tarbimine. See innustas ka inimesi uusi töökohti looma.
1938. aastal nägin ma ette, et sõda on tulemas nin tõstsin sõjalennukite tootmist. 1.septembril 1939. aastal puhkeski Esimese maailmasõja järg, milleks oli Teine maailmasõda . Sõja alagatajateks olid saksamaa eesotsas Adolf Hitler ning Nõukogude Liit eesotsas Jossif Stalin .
Kui puhkes Teine maailmasõda hakkasin ma tegutsema ning sõlmisin 1940.aastal liidu Suurbritanniaga. Meil toimus 2 liitlaste konverentsi , Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Sakamaa poolitada.
Minu riik oli deomkraatlik ning valitses majanduslik liberalism , mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu- toimus kiire tarbekaupade tootmise areng. Võtsime kasutusele konveieri, mis muutis kergemaks autode valmistamise. Samuti toimus ka esimene lend üle ookeani ning see pani aluse ka reisilennundusele. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus , mille peamised harud olid metallitööstus ja masina- ning keemiatööstus . Ka kultuur oli meil mitmekülgne , kuna sisseränanud tõid kaasa erinevaid kultuure. 1883. aastal avati ka Metropolitan Opera , mis oli tuntud ooperiteater. Mertopolitan on tuntud ka raadio ülekannete poolest. Esimene raadioülekanne tehti 25. detsembril 1931. aastal ooperist“ Hansuke ja Greteke“.
Pingutustes hoolimata ei suutnud ma näha Teise maailmasõja lõppu. Sel ajal ei olnud ma palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda valimiskampaani ajal. Siiski suutsin ma need napilt võita. Nimelt ma olin ainuke USA president , kes on valitud neli korda järjest presidendiks. Kuid 12. aprillil surin ma Warm Springis ajuverejooksu.
Minu suurimad saavatused olid, et ma suutsin tuua Ameerika majanduskriisist välja, olin suureks abiks Teise maailmasõja lõppemisel, alustasin uue, vaba Euroopa ülesehitamist, panin aluse USA uuele välispoliitikale ning suurim saavutus on siiski see, et olen praegsueni ainuke, kes on valitud neli korda järjest USA presidendiks.