Nukleon Koostaja: Anna Subina Nukleonid (U)- on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d- kvarkidest Kõige kergemad barüonid, see tähendab, et nad on subatomaarsed osakesed (aatomituumast väiksem osake) Nukleonide hulka kuuluvad neotron ja prooton Nukleonid on ühtlasi hadronid (Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed) Nukleonidest koosneb meile tuntud aine aatomi tummad Füüsikud katseliselt on suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest Nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas
sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Orbiidid
väga hele. Koostis Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemisperiood võib hiidplaneetide (Jupiteri ja Saturni) külgetõmbe mõjul muutuda. Tuntumaid komeete Encke komeet kõige lühem periood (3,3 a) Halley komeet periood 76 aastat. Viimati nähti 1986.a.
Neutronid Elektronkate Elektronkihid Elektronid *Aatom Elektron on elementaarosake (tähis e-). Elektronid moodustavad koos nukleonidega (prooton ja neutron) aatomeid Sõna ´elektron´ on tulnud kreeka keelest ja tähendab merevaiku *Elektron Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised meie maailma ehituskivid, neist koosneb meile tuntud aine aatomite tuumad Siiski on füüsikud katseliselt suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest *Nukleon Prooton on positiivse elektrilaenguga Prootonid ja neutronid (ühise nimetajaga nukleonid) moodustavad koos aatomituuma Prootonite arv aatomituumas määrab ära keemilise elemendi Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on üksteise isotoobid *Prooton Neutron on elektriliselt neutraalne, tema elektrilaeng on 0
küljes mis annab märku, kui lapse tervisega pole päris kõik korras. Kui andur annab märku on mõne minutiga juba arst kohal ja teeb lapsele uuringud. Koolipäeva lõpus ootavad lapsi kooli ees robotautod. Nendega tohivad lapsed ise sõita, sest see auto viib lapse alati kindlalt koju ja avariisid nad ka kunagi ei tee. Koolis on õpetajatele abiks masinad mis meenutavad kiivreid, et kui sa selle pähe paned siis see masin pumpab sulle tarkust pähe ja sa saad raskematest ülesannetest kiiremini aru. Karoliine Tiik 6.klass Siimusti LasteaedAlgkool 11/10/2012
Moondekivim ei saa kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset) Mandriline maakoor on kergem. See koosneb enamasti heledamadest ja kergematest kividest. Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset) Ookeaniline maakoor on õhem. See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja
peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide
läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3. slaid - komeedi saba Saba on jagatud kaheks: ioonsaba, mis koosneb laetud osakestest mida päiksetuul eemale puhub ja tolmusaba, mis koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul ei mõjuta. Seetõttu järgib tolmusaba komeedi orbiiti.Sabapikkus kuni 100 km. komeedi läbimõõt vaid paarkümmend km. 4. slaid - Pea ehk kooma
· Katrina- ülihoolitsev, sõbralik ning uudishimulik. Kaval ning iroonik. · Merit- Ülbe bitch, kes hoolis vaid iseendast. Tema jaoks oli esmatähtis hea väljanäha, raha ning ilus mees. Ta ärritas teisi, noris ning solvus iga pisemagi asja peale. · Kesksemad sündmused- armastus, õiglus, ebaõiglus, tingimusteta armastus, teineteise toetamine raskemates hädades, sõprusest. · Kirjanik tahab öelda seda, et ka kõige raskematest hädadest on väljapääs. Isegi kui tundub, et seda ei ole, saab sellest alati võitu. · Huvipakkuv oli Ruthi Vesseli esimene raamat ,,Vihma vari". · Pani mõtlema selle üle, et pole palju sellised peresid, kus isa ja tütar saavad nii hästi omavahel läbi. · Tekkistas lõpp küsimuse ja siis tagakaanel olev asi ka.
Katrina- ülihoolitsev, sõbralik ning uudishimulik. Kaval ning iroonik. Merit- Ülbe bitch, kes hoolis vaid iseendast. Tema jaoks oli esmatähtis hea väljanäha, raha ning ilus mees. Ta ärritas teisi, noris ning solvus iga pisemagi asja peale. Kesksemad sündmused- armastus, õiglus, ebaõiglus, tingimusteta armastus, teineteise toetamine raskemates hädades, sõprusest. Kirjanik tahab öelda seda, et ka kõige raskematest hädadest on väljapääs. Isegi kui tundub, et seda ei ole, saab sellest alati võitu. Huvipakkuv oli Ruthi Vesseli esimene raamat ,,Vihma vari". Pani mõtlema selle üle, et pole palju sellised peresid, kus isa ja tütar saavad nii hästi omavahel läbi. Tekkistas lõpp küsimuse ja siis tagakaanel olev asi ka.
ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi hakkama saama. Tänapäeval, kui maailma rahvaarv on väga suureks paisunud, elavad kõik tihedamalt
tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised komeedid pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab
rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia
Tayloriga 1990. aastal Nobeli füüsikapreemia "nende teerajaja uurimise eest, mis käsitles elektronide sügavat elastset hajumist prootonitele ja seotud neutronitele. Ta on kahe raamatu kaasautor, üks madalas vees sukeldumisest ja teine veealusest pildistamisest. 60ndate lõpus ja 70ndate alguses töötas Kendall koostöös Stanfordi Lineaarkiirendi Keskuse (SLAC) teadlastega, sealhulgas Friedmani ja Tayloriga. Need katsed hõlmasid prootonitest ja deuteronitest ning raskematest tuumadest eralduvate elektronide suure energiatarbimisega kiirte hajutamist. Madalamate energiate korral oli juba leitud, et elektronid hajuvad ainult läbi väikeste nurkade, kooskõlas mõttega, et nukleonidel puudub sisemine struktuur. SLAC-MIT katsed näitasid aga, et suurema energiaga elektronid võivad hajuda palju kõrgemate nurkade alt, kaotades osa energiat. Need sügava elastsuseta hajumise tulemused andsid esimesed eksperimentaalsed tõendid selle kohta,
heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid
Raske aga erakordselt ilus keel. Eesti keel on ilus keel. Seda ei ole öelnud mitte meie- eestlased, vaid ka välismaalased, kes siin reisimas on käinud ning samuti ka need, kellele lihtsalt meedib teisi maailmakeeli uurida. Selline lause, nagu ,, üle oja mäele, läbi oru jõele", kas pole mitte ilus lause? Selliste kaunite lausetega peaksime meie oma keelt igapäevaselt rikastama ning väga hoidma, mitte tegema vastupidist. Eelkõige koolilaste seas on levinud slängisõnad. Need on väga suureks ohuks eesti keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile...
Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas. Jah, esialgu võib tunduda, et mõisted on lihtsad ja arusaadavad, aga kui ma mõtisklesin kauem antud teemal ning lugesin läbi artikli, otsustasin täpsustada. Mulle meeldis Alba (1990) identiteedi tähendus: ``the subjective orientation of an individual
Rasedatele oli lubatud raskest tööst hoiduda Raseduse ajal ei tohtind vihastuda, võis sündida närviline või kergesti ärrituv laps Sünnitati saunas Ämmaks oli vanem naine Lapse isa sünnituse juures ei viibind Õnne ei soovitud, küsiti, kas on ,,peremees või minia?" /"kas isa abi või ema abi?" Pärast sünnitust Kuus nädalat oli tite-ema aeg Ema ei tohtinud käia külas ega kirikus Ei tohtind perelauas süüa Võis hoiduda raskematest töödest kolmeks kuuks Katsikud Enne ristimist käisid inimesed katsikul titte ja nurganaist vaatamas Kaasa võeti titeriideid, magushaput leiba, putru võisimlaga või muud suupärast Mehed katsikul ei käinud Ennustati lapse välimuse järgi Tite toitmine Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu
toimel komeedi saba. 3. Saba koosneb ülihõredast gaasist, mis veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on hästi vaadeldav. Komeedi saba võib olla miljonite kilomeetrite pikkune. Kõige pikemate sabade pikkus on üle 150 miljoni kilomeetri. Komeedi saba on sedavõrd hõre, et kui Maa juhtub seda läbima, ei märka me midagi erilist. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Sabad · Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. · Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Ioonsabaga Hale-Bopp'i komeet. Tiirlemine · Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi
see, mida ta suudab. Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm.
väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. .Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba. . Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub neid vähe umbes kümmekond igal aastal. Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel
peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis
endast nõrgemaid ning kui esines konflikti või vägivalda, ei saanud nad automaatselt karistada, vaid probleemi selgitati. Mulle meeldis koht, kus Birger vestles Strange pojaga ning ütles talle, et vahel on head lapsed need, kes on tegelikult halvad. Õpilasi nagu Jonas ja Birger, kes polnud õpiedukuses väga head kirjeldati läbi muude heade omaduste ning kogu romaani vältel rõhutati mitmel korral, et tihti kasvavad aeglasematest ja raskematest õpilastest väga tublid ja edukad täiskasvanud. See mõte on kirjandusest tihti läbi käinud ning olen seda ka ise oma kogemustele tuginedes tähele pannud. Mõnest minu endisest riiukukest ja laisast klassikaaslasest on tänaseks saanud meeldiv, edumeelne ja korralik inimene. Samas on paljude tolleaegsete tublimate klassikaaslaste hiilgehetk jäänudki kuskile põhikooli aega. Lapsi ei tohi suruda raamidesse ning nende elukäigu üle otsustada siis, kui nad alles arenevad. Ma
jaksa millegagi tegeleda. Ei suuda rõõmu tunda asjadest, mis tavaliselt meele heaks teevad. Sellisel juhul mõtlen ühele konkreetsele raamatule, mille peategelase elu on täis õnnetuid juhtumisi. Charlotte Brontë ,,Jane Eyre" on äärmiselt südamlik raamat ning õnneliku lõpuga. Kurva lapsepõlve ning keerulise armueluga Jane leiab lõpuks oma tõelise armastuse ning õnne. See raamat on aidanud panna mõistma, et minu elu ei olegi tegelikult nii halb ja ka kõige raskematest olukordadest on võimalik välja saada, kui vaid piisavalt tahta. Paljud asjad ning momendid elus tunduvad tähtsusetud. Me ei väärtusta seda, mis meil on olemas ning ei oska hinnata ka inimesi enda ümber. Mõistame, kui palju meil tegelikult on vedanud, kui oleme kõik juba kaotanud. Paulo Coelho raamatus ,,Veronika otsustab surra" on kenasti väja toodud noore naise kannatused ning otsus kõigest loobuda ja endalt elu võtta. Ta
Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale.Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub neid vähe (kümmekond igal aastal). Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas
tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. 3
Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
Koosneb: a. Settekivimite kiht a. Settekivimite kiht b. Graniitne kiht b. Basaltne kiht c. Basaltne kiht Vanus kuni 200 milj. A Vanus kuni 4 mlrd. a Koosneb tihedamatest(tumedamatest) ja Koosneb kergematest ja vähem raskematest kivimitest tihedamatest kivimitest Tekkis maa varases arengus, kui Moodustub ookeanite keskahelikes ja esialgsed graniitsed maakoore ,,tükid" ei sukeldub vahevöösse sukeldunud väiksema erikaalu tüttu subduktsioonivööndites
gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on · Ioonsaba on suunatud alati see hästi vaadeldav. Päikesest eemale ja Astronoomid ütlevad komeedi koosneb laetud osakestest, saba kohta ,,nähtav eimiski". mida päikesetuul Nii komeedi peast kui ka komeedist eemale puhub. sabast paistavad läbi tähed. · Tolmusaba koosneb · raskematest osakestest, Saba pikkus võib olla kuni 100 mida päikesetuul vähem miljonit kilomeetrit. Komeetide mõjutab. Seetõttu järgib läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · · Komeedi pea · Komeedi pea koosneb süsiniku ja tsüaani aurudest. · Komeedi tuuma spekter on Päikese spektri koopia.
peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed
päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
graniitne kiht c. basaltne kiht vanus kuni 200 milj. aastat vanus kuni 4 mrd. aastat Koosneb tihedamatest(tumedamatest) Koosneb kergematest ja vähem ja raskematest kivimitest. tihedamatest kivimitest. Moodustub ookeanite keskahelikes ja Tekkis maa varases arengus, kui sukeldub vahevöösse esialgsed graniitsed maakoore „tükid“ ei subduktsioonivööndites
hoides ära maapinnale kukkudes võimsaid plahvatusi. 2.Õhu koostise peamised komponendid on lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas ja teised gaasid moodustavad 1% (argoon). Otstarve: hapniku ja süsihappegaasi suhted : elusolendites (hingamisel ja toidust energia kättesaamisel organismis), taimede elutegevuse käius (fotosüntees ja hingamine taimedel) ja põlemisel. Energia salvestamiseks on vaja süsihappegaasi, energia vabastamiseks on vaja hapnikku. 3.Troposfäär koosneb raskematest gaasidest , veeaurust, heitgaasidest, tolmust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. 4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral
Teise surmamine võib mõjuda arstile väga rängalt kuigi arstid puutuvad tahest tahtmata surmaga kokku, aga seda loomulikul viisi, sest inimene võib olla nii ränkades vigastustes, et ta surem neisse. 2. Eutanaasia vastu. Arstid määravad küll mingi diagnoosi, et patsient on nii haige, et teda pole võimalik kuidagi päästa ning puudub igasugune ravi, aga see diagnoos võib osutuda eksilikuks. On olnud juhtumeid, et inimesed on saanud ka kõige raskematest haigustes võitu ja hakanud vägagi kvaliteetset elu elama. Seetõttu ei tohiks koheselt teha patsientide kohta ennatlike järeldusi, kui neile on määratud diagnoos, et nad on lootusetult haiged. Selliseid patsiente peaks pikemalt järgima, et kas seisund muutub aja möödudes ja kui tõesti ei ole mitte mingeid märke, et seisund ei parane, siis tuleks ehk tõesti kasutada surmamist. Eutanaasia poolt.
saama mõistlikuks poisiks. Autor toob välja ka selle, kui oluline on isiklik hügieen. Väga huvitav oli jälgida kuidas areneb väike puupoiss. Algul ta on uudishimulik, vallatu ja rumal, ei kuula sõna, käitub isekalt. Loo lõpus aga näeme tarka poissi, kes on truu sõber, kes ei karda sõbra kaitseks välja astuda ja ise haiget saada. Ta ei heida meelt kui lood on väga kurvad. Ta on väga taibukas ja leidlik ning leiab väljapääsu isegi kõige raskematest olukordadest. Ta on hooliv ja TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust äärmiselt sümpaatne poiss. Kuigi osad tegelased on loomad on nad väga inimlikke omadustega. Raamat on täis põnevaid hetki, saladusi ja intriige. Seda raamatut on raske käest ära panna.
Komeedid Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu
4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Keskmine paksu 40 km ( 25-80 km ) Keskmine paksus 7 km Kooneb: 1) settekivimid Koosneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 2) basaldikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest Koosneb tumedamatest ja raskematest kivimitest (tihedamatest) kivimitest Vanem Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)
või isegi veel kaugemal. Siia sobituvad näiteks lapse ülikooliõpinguteks või enda pensionipõlveks raha kogumine. Säästmine aitab valmistuda suuremateks väljaminekuteks ja vähenenud sissetulekutega toime tulla, näiteks töökaotuse või haiguse ajal. Inimesed kipuvad rohkem kulutama ja vähem säästma siis, kui sissetulekud on kõrgemad ja majanduses on buumiaeg. Kui majanduslik olukord muutub ebakindlamaks, hakatakse hoolimata raskematest tingimustest rohkem raha kõrvale panema. Mitte just kõige efektiivsem tegutsemisviis, aga inimlik ja mõistetav. Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda. INVESTEERIMINE
Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või enam saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, 6 mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. [ 2 ] Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.
peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 1. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Keskmine paksus 40 km ( 25-80 km ) Kooneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest kivimitest Vanem Ookeaniline maakoor Keskmine paksus 7 km Koosneb: 1) settekivimid 2) basaldikiht Koosneb tumedamatest ja raskematest (tihedamatest) kivimitest Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi:
sukeldub vahevöösse graniitsed kiviblokid ei saanud kergema subduktsioonivööndis erikaalu tõttu sukelduda tagasi vahevöösse Vanus 200 milj. aastat Vanus 4 miljardit aastat Koosneb tumedamatest, tihedamatest ja Koosneb heledamatest ja kergematest raskematest kivimitest kivimitest · Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi
päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline. Komeedid koosnevad tuumast, peast ja sabast. Komeedi tahket tuuma ümbritseb pea ehk kooma, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Eristada saab kahte liiki sabasid. Ioonsaba koosneb laetud osakestest ja on alati suunatud Päikesest eemale päikesetuule tõttu. Ioonsaba on näha heledatel komeetidel. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest ega ole mõjutatav päikesetuulest, seetõttu järgib tolmusaba enamasti komeedi orbiiti. Väga heledatel komeetidel on näha ka tolmusaba. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Väga suur osa pikaperioodilisi komeete on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja Öpiku- Oorti pilvest. Lühiperioodilised komeedid on pärit Kuiperi vööst. Orbiidid, mida mööda komeedid liiguvad, on enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei
mis pidurdab Maa ja Kuu pöörlemist. Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas tagajärjeks on ööpäeva pikenemine. 4. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? V: Maa pöörlemistelg pöörleb samuti. Sarnaneb ,,vurrile". Kujunemine 1. Millest tekkisid planeedid? V: Vesiniku plahvatus- Päike paiskab enda ümber gaasitolmu ketta(koosnen väikestest kivides, gaasisit ja tolmust)- aine jäi tiirlema ümber Päikese. Ketta võib jagada kaheks osaks: 1.Sisemine- koosnes raskematest elementidest, kivi, ja need ühinesid planeetideks. Tekkisid 4 esimest planeeti. 2. välimine ketas- külmem, jää ja gaas kondenseerusid, tekkisid vedelad planeedid. Ülejäänud tükid mis ei ühinenud tiirlevad asteroididena ringi. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? V: vaata esimest!!!!!!!!!!!!!! 3. Mis on Oorti pilv? V: Selle kohta, mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil
mugavamaks teha ja et saaksime mootorsõidukitega sõita. Tõin ennem välja,et põhiline töö teema oli siiski see,et kumb mootoritest on keskkonnasõbralikum,ning see tuleb sisuliselt kahest asjast. Esiteks tööprotsess,üldjuhul põletab bensiinimootor etteantud kütuse täielikumalt,samas võib diiselmootori puhul külmaga/koormusega jääda kogu küttesegu täielikult põlemata,millest ka nn must suits.Teiseks diisli ja bensiini erinev koostis.Diislikütus koosneb raskematest isotroopidest ning sisaldab rohkem väävlit,mis põlemisel annavadki suurema saaste loodusele.Kuigi diisli lubatud väävli sisaldust järk-järgult piiratakse,jääb see ikkagi oluliselt kõrgemaks kui bensinil ning haiseb ka rohkem. Niisiis ilmselt diisel on alati olnud sujuvam,elavam ja säästlikum,kui bensiin.kuid mitte keskkonnasõbralikum. Selle töö põhjal sain vastused kõigile minu küsimustele ja ilmselt töö eesmärk on täidetud.
Keramsiitplokkidel on avatud struktuur: müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealis- pinda tihendavat töötlemist: krohvimist. Krohvimata seintel on väga madal õhumüra isolatsioonindeks (18-20 dB). 15 Keramsiitplokkidest vaheseina helipidavus Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: täis horisontaal- horisontaal- ja vertikaalvuugiga tingimata krohvida või pahteldada. Raskematest plokkidest (Fibo5) müüritise õhu- heliisolatsioon on parem kui kerge- matest plokkidest (Fibo3) müüritisel. 16 8 Keramsiitplokkidest vaheseina tulepüsivus Jämepoorne struktuur, keraamiline täitematerjal ja suhteliselt madal soojusjuhtivus: kõrge tulepüsivus. Kindlasti laduda: täis horisontaal-
alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse
Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele täht. Kui täht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis täht särama Päikese tekke Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid ajajooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmuna ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
koosneb peamiselt jääsdt, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest (12). Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba (12). Komeete on võimalik vahel näha ka palja silmaga taevasse vaadates. KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2009/paikesesuteem_markuskiili.htm (1). 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3
Muna sees heitlesid kaks vastandlikku printsiipi Yin ja Yang. (Yang võis algselt olla taevajumal, taoismis tähendas ta esialgu mäe päikesepoolset külge; ta esindab valgust, mehelikkust, aktiivsust, kuumust, kuivust ja tugevust. Yin võis algselt olla maajumal, taoismis tähendas ta mäe varjupoolset külge; ta esindab pimedust, naiselikkust, külma, niisket ja pehmust.) Võitluse käigus muna purunes. Raskematest osadest tekkis maa, kergematest taevas. Nende vahele tekkis esimene olevus Pan Gu. Mõnede variantide järgi oli Pan Gu juba varem olemas: Universumi suur must muna kandis endas magavat hiiglast Pan Gud. Möödus 18 000 aastat ja Pan Gu ärkas pikast unest. Talle tundus, nagu hakkaks ta lämbuma. Ta rakendas kogu oma jõu, et muna purustada. Selle hele osa valgus tõusis üles, moodustades taeva. Külm, tume osa jäi allapoole,
annaabi.ee 
