Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud.
................................................................................................................. 12 2.3. Hinnang inimmõjule....................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE 1.1. Asend Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon kulgeb pika kitsa ribana Pakri poolsaare kirderannikult Narva jõeni (vt. joonis 1). Linnulennult on ala umbes 225 km pikk, kuid liigendatud rannajoon on pea kaks korda pikem. Rannikumadalik hõlmab paekalda jalamil olevat maariba koos suurema osa rannikumeres paiknevate Eesti saartega (Arold 2005, Linkrus 1998). Ala kogupindala on hinnanguliselt 1003 km 2, moodustades umbes 2,21% Eesti pindalast (Arold 2005). Lõunapoolt piiravad rannikumadalikku Harju lavamaa, Kõrvemaa ja
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk),
pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Balti klint Pakri poolsaarel Rahvuspargi lõunaosa Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa- liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Loodusrajad Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-
1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel
ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus Pinnamood • Pinnamoes on levinud rannikuterrassina kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked uhutud moreenitasandikud. • Maastikupilti ilmestavad rannavallid ja nendevahelised sood, mandriosas jõgede alamjooksu orud ja kohati madalad luited. http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall Aluspõhi • Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30
Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega
Põhja-Eesti lubjakiviplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70% pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning Kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal. Teravaks kontrastiks rahvuspargi metsade- ja sooderikastele osadele ning heaks näiteks kultuurmaistust on Harju ja Viru lavamaa kui Eesti ühed vanemad püsiasustusega alad. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline
soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3. Viru lavamaa maastikurajoon
m er e alt ja se et õttu on ae g mulla tekkimis e k s olnud Tihedam asustus PärnuJaagupi ja Lihula lühike. ümbruses ongi koondunud just nendele aladele. Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood
Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited: Vingerja mäed 22,4 m
Käesoleval ajal võrgukuurid ei ole kasutusel. Altja jõe ääres, poolteist kilomeetrit Altjalt Sagadi poole asub Koprarada. Selle õpperaja pikkus on veidi alla kilomeetri ja raja läbimiseks kulub pool tundi. Niiskele pinnasele on rajatud laudteed ja trepid. Rada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinseid elukooslusi, näiteks kopraid ja nende tegevust. Kobraste järgi rada saanud ka oma nime. Oandu paisjärvest alates on jõgi uuristanud mõnes kohas üle 10 m sügavuse oru läbi rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi ning praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Sagadi mõisakompleski muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis.
Madaliku territooriumile jääb ka Eesti Põllumajandus Ülikooli katse- õppemetskond. 11000 hektari suurusele Järvselja alale jäävad mõnekümne meetri kõrgused laugenõlvalised kühmud, mida katvad ürgmetsad on ühed paremini uuritud ökosüsteemid Eestis. Sealsed 200 aastased kuused ja pooleteise sajandi vanused kased ja haavad koos mändide ja pärnadega omavad tähtsat rolli loodushariduse ja teaduse seisukohalt (Arold, 2005). Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna. 40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast. Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid, moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut ja lisavad silmailu
väike-konnakotkas ja must-toonekurg. 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST 1.1 Kõrvemaa asend Kõrvemaa (Vahe-Eesti madalik) on Eesti maastikurajoon pindalaga 3130 km2 pikkusega ligi 110 km ja laiusega kuni 40 km. Kõrvemaa kui sõna tähendab muinasaegse nimena iidset metsaala. Maastikurajoon on kirde-edelasuunaline ja piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga, edelas Navesti jõega. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat. Neist tähtsaimad on Paunküla ja Soodla veehoidla. Kõrvemaal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist. Loodushuvilised ja matkasellid eristavad maastikurajooni sääreselt : Põhja-Kõrvemaa ja Lõuna-Kõrvemaa. 1
JÕED JA JÄRVED Lahemaa ei ole järvederikas, kuid siin on olemas väga erineva tekkeloo, iseloomu ja ilmega veesilmad. Rahvuspargi 14 järve võib jaotada kahte rühma: noored rannajärved ja vanad, mandrijää taandumisel tekkinud veekogud. Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht, mis eraldus merest lõplikult umbes 7500 aastat tagasi. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga kaunid metsajärved, mis eraldusid merest geoloogilises ajaskaalas suhteliselt hiljuti -- u. 20003000 aastat tagasi. Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Lahemaa piires voolab kaheksa jõge. Neist suurimad Valgejõgi (pikkus 77km) ja Loobu jõgi (pikkus 59km) voolavad rahvuspargis ainult alamjooksul. Ülejäänute vesikonnad jäävad aga
Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. Loodusvarad Maavarad on seotud eelkõige läänepoolsete mäestikurajoonidega (vask, kuld, polümetallilised maagid, nafta). Apalatside paleosoikum struktuurides leidub antratsiiti, naftat, maagaasi ja rauamaaki. Ülemjärve ääres asuvad USA rauamaagimaardlad. Mehhiko lahe rannikumadaliku settekivimeis leidub naftat ja maagaasi. Maakide poolest rikas on ka Alaska (kuld, plaatina, tina). Energialiik USA energiamajanduse põhialuseks on nafta ja maagaas, mida kõige rohkem toodetakse Kesk-Edelas, Californias, Kanseses ja New Mexicos. Naftatöötlemistehased koonduvad Mehhiko lahe rannikule, Kesk-Atlandi rannikule ja Californiasse. Kivisütt kaevandatakse Apalatsi basseinis ja Kesk-Kirdes. 4/5 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades,
Üldiselt madal (kuni 20 m) ning tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht, Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna Kitsas, mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve läheduses ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad
II Maarete kaevandamine, mis avanevad maapinnal (liiv, kruus, turvas). III Freesturbaväljad IV Tuhaplatood 1. SOOME LAHE RANNIKUMADALIK ja Soome lahe saared Hõlmab paekalda jalamil oleva maariba koos selle ees meres asuvate Eesti saartega. Lõunas piirneb lubjakiviplatooga, mille järsk põhjaserv Põhja-Eesti paekallas e klint - on katkendliku astanguna jälgitav kogu põhjarannikul. Lubjakiviplatoole jäävad Harju ja Viru lavamaa ning Kõrvemaa maastikurajoonid. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu,
Üldiselt madala (kuni 20 m) ja tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht -- Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna. Kitsas (mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv) kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena.Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve nõos ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel. Peipsi järvest põhja poole jääv madalik on maastikuliselt tuntud Alutaguse nime all.
Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Võrreldes algusaegadega, on Rahvuspark tunduvalt suurenenud, haarates enda alla ka Kõrvemaa põhjapoolse osa ja Põhja-Eesti lubjakiviplatoo. Suurem osa Rahvuspargi pinnast jääb metsade alla (70%).Suurem osa metsast asub Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal Lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode- kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal.
poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuumaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareliifis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline
Saku. Loodeosas: Prillimäe, Kohila, Kiisa, Saku, Vasalemma, Rummu, Harku, Tabasalu, Vääna. Kaguosas: Juuru, Järvakandi, Märjamaa, Kuimetsa, Kaiu, Hagudi, Kaeva. Kaitsealasid 5,4% : Jalase, Pakri saared, Rebala muinsuskaitsealad. Maastikurajoon kuulub Harju- ja Raplamaale. Raplamaa Aruküla 9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see
Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.17 Rannikumadaliku liivase pinnakattega aladel kasvab leetunud ja leedemuldadel kuiva männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres
Kolga-Uuri-Muuksi-Tsitre ning Vatku-Tõugu-Võhma piirkonnas paikneb maailma võrdluses Lahemaa kõige haruldasem ja ainulaadsem ökosüsteem loopealsed. Neis piirkonnis on 6 iseloomulik ka nii põllu- kui rohumaade püsivus rohkem kui 100 aastat. 3.1 Maastik Eesti maastikuteaduse rajaja Johannes Gabriel Granö eristas 20. sajandi algul Lahemaana Põhja-Eesti rannikumadaliku kõige enam liigestatud osa, millest rahvuspargi piiresse jääb nelja suurema poolsaare ja lahtedega ala. Tänane Lahemaa rahvuspark on oluliselt suurem tookordsest maastikurajoonist, kuuludes maastikulise liigestuse järgi mitmesse erinevasse maastikurajooni. Lahemaa rahvuspargi maismaa-ala hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Põhja-Eesti e Soome lahe rannikumadalikku ja saari, Põhja-Eesti e Harju lavamaad ja Kirde-Eesti e Viru lavamaad, vähesel määral ka Kõrvemaad
sobiv koht elamiseks ja vahemaa pealinnaga pole suur. Samuti on tõusvaks majandustegevuseks saanud turism. Asend Nii nagu heal lapsel on mitu nime, saab ka Pakri poolsaart ( varem ka Leetse poolsaare nime all) määratleda mitmeti. Üldiselt võib ju öelda, et ta asub Eesti Põhjarannikul Harju lavamaa lääneosas Paldiski ja Lahepere lahe vahel ning lõpeb Pakri (Pakerort) neemega.Teiseks saab öelda, et osa poolsaarest kuulub kindlasti Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni (Laheperest alates). Poolsaare pikkus on 12 km, laius keskmiselt 5 km ja pindala 40 km², kõrgus kuni 31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m. Geoloogiline ehitus 2 Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus)
Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia kõrgeim koht on Jabal Sawda' , mis on 3,133 m kõrge. Pealinn : Ar-Riyad Pindala : 2 260 582 km2 Ametlik keel : araabia
Muhu ja Saaremaa põhjarannik on järsk, kerkides Panga pangal 21 m kõrguse astanguna. Üldiselt madala ning tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht Tornimägi (68 m). Kitsas (mõnest meetrist 20 kilomeetrini) poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle üksikud meretasemest kõrgemad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena. Madalad ja tugevasti so astunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve nõos ning Peipsi järvest läänes ja Rõhjas. Need 30-50 m kõrguse d madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel. Peipsi järvest põhja poole jääb madalik, mis on tuntud Alutaguse nime all. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke
· Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel · Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid) · Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks · Levivad enamasti kaldaastangute, kõrgustike, nõlvade jaamil · Üügu allikasoo Muhu saarel · Lõuna-Eesti allikasoodel pole paeegu kunagi mändi, rauarikka veega allikad · Rannikumadaliku allikasood on suurema pindalaga Madalsood · Soo moodustamise esimene etapp. · Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede juuestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge. · Madalsoid enimohustavad tegurid: kuivendamine, mestastamine, nn aitaturba kaevandamine, varem muudeti ka põllumajandusmaadeks.
Khok Phanom Di´d Tai keskosas. Asulakoht paiknes ranniku mangroovisoode lähedal, väga soodne elukeskkond. Asustus seal 50002000 eKr. Muistis 5 ha, kultuurkihi paksus 12 m; nii asula kui ka matmispaik. Leiti erinevatest sortidest pärit riisi jäänuseid jm põllundusele viitavat materjali. Küsimuseks taas see, kas riis kasvas metsikult või seda juba kultiveeriti. Khok Phanom Di elanikud olid peamiselt kütid-korilased. Higham: rannikumadaliku asukad hakkasid metsikut riisi viljelema siis, kui merepind tõusis ja ujutas üle viljaka rannikuala, kus varem oli käidud jahil ja taimi korjamas. Riisi jäänuseid on leitud Banyani oru koopast Põhja-Tais ja Nok Nok Tha´s. Riisi kesti Banyani nendest kihtidest, mis on dateeritud 5500 eKr800 pKr. Ühegi Banyanist leitud riisisordi kohta pole kindlalt võimalik väita, et tegu oli kultiveeritud taimega Banyani
annaabi.ee 
