Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ränne ja rände põhjused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljaränne, rahvaloendus, rändesaldo, ajavahemik, statistikaamet, migratsioon, liigiks, välisränne, vabatahtliku, kivilinna, suuremal, otsingul, liikuda, siseränne, sisseränne, elutsükli, haridus, perekonnaseis, elamis, katastroofid, näljahädad, epideemia, küüditamine, jaotub, emigrandid, lahkuvad, näis, aeglasem, kiireim, surmade, bilanssi...................................................... 7 Kasutatud allikad..................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus ja arvukus. Rahvastiku ränne puudutab kõiki inimesi ja riike. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rännet võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. 3 Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus, haridus, perekonnaseis, aga
Tiit Rosenberg EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL Taustast Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes
jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks; Põhikooli eksamijuhend · oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis- vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud); Eksamiküsimusi · Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus. Aasta Sündimus Suremus 1989 24 300 18 500 1995 13 500 20 800 1999 12 400 18 400
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE
sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 13. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi; Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast paremad töö- ja elamistingimused. EL Euroopa piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne. Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste Euroopa otsingutele. Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremadd elu- ja töötingimused. Ameerika L-Am. Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
· Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda · Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia · Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi · Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) · Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
· Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda · Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia · Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi · Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) · Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
Põhjuseks võib olla ülekarjatamine, metsade mahavõtmine (kliima kuivemaksmuutumine), kliima soojenemine.Ookeanipõhjas toimuv veealune maavärin ja esile kutsuda hiidlaine ehk tsunami. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. 2. Migratsioon. Selle põhjused ja peamised suunad. Sundränne, vabatahtlik ränne, peamised rändelained maailmas. Ränne e migratsioon on püsielukoha vahetus. Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Demograafilise siirde on läbi teinud ka Eesti rahvastik, õieti mõlemad rahvastikud. Kuni 1940. aastani oli tulnukrahvastik vähearvuline ja demograafilise siirde iseloomu määras ära põlisrahvastik. Demograafiline plahvatus toimus Eestis XVIII sajandi lõpust umbes kuni 1890-1900 aastani. Et Eesti põlisrahva majanduslik ja ühiskondlik olukord oli ikka veel väga raske, langes suremus aeglaselt ja iive ei muutunudki eriti suureks. 1881. aasta rahvaloendus näitas Eesti ala rahvaarvuks siiski juba 882 tuhat inimest - peaaegu 2 korda rohkem kui 100 aastat tagasi 1782. aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire,
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit. kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Energia piisavus ja kättesaadavus on praegu üks olulisemaid majanduse ja loodusvaradega seotud teemasid, sest väga paljude riikide energiamajandus baseerub taastumatutel loodusvaradel (nafta, süsi, maagaas, Eestis põlevkivi). Kuna taastumatute varade kasutamine tähendab ühtlasi nende varu vähenemist, toob see kaasa nii nende loodusvarade kui neist toodetud energia hinna tõusu. Tabel 1. Elektrienergia hind euro/kWh kodutarbijale. Allikas: Statistikaamet KE34: ELEKTRIENERGIA LÕPPTARBIMISE HIND KODUTARBIJALE --- Periood ning Tarbimiskogus Aastatarbimine 2500-5000 kWh 1. juuli 2007 - 31. detsember 2007 0.07 1. jaanuar 2008 - 30. juuni 2008 0.07 1. juuli 2008 - 31. detsember 2008 0.07 1. jaanuar 2009 - 30. juuni 2009 0.08 1. juuli 2009 - 31. detsember 2009 0.08 1. jaanuar 2010 - 30. juuni 2010 0.08 1. juuli 2010 - 31. detsember 2010 0.08 1. jaanuar 2011 - 30. juuni 2011 0.08 1. juuli 2011 - 31
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1%
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
