(valkude kokkupakkimine) Osaleb rakumembraani moodustamises. Membraaniga. Koondab endasse valke ja töötleb neid. Lüsosoom – sisaldavad lagundavaid ensüüme. (põieke) muudab kahjutuks rakule ohtlikke aineid. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Moodustub Golgi kompleksis. Membraaniga. Tsütoskelett – teostab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. (niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda. 4. Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem. 5. Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht. – DNA + valgud (histoonid)
36. Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel? Inaktiveerib sülje ensüümi 37. Seedeekstrakti häired (nt. kõhulahtisus) põhjustavad: 1) vedeliku kogunemise seedetrakti 2) vedeliku kao puhta vee arvelt 3) vedeliku kao vee ja elektrolüütide arvelt 4) vedeliku kao seedeensüümide arvelt 38. Kas väide on tõene või väär? *Inimorganismis olev vedelik jaguneb võrdselt erinevate ruumide vahel on vale (Rakusiseses vedelikus on 66% kogu keha veest ; Rakuvälises vedelikus on 33%) *Vee saamine ja eritumine organismist peaksid olema tasakaalus on õige *Atsidoos on vere pH tõus on vale (Alkaloos on vere pH tõus, Atsidoos on vere pH langus) *Lihtvalke võime liigitada ka proteiidideks on vale (Lihtvalgud – proteiinid, Liitvalgud – proteiidid) *Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid on õige *Toitumise järgselt tõuseb veresuhkru tase on õige
edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne. Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus. Lisaks sellele on
kus käsutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Kaalium esineb organismis peamiselt rakusiseselt ja tal on suur tähtsus rakuainevahetuses. Kaaliumihulga suurenemine toidus põhjustab naatriumisoolade vähenemist organismis ja soodustab vee eritumist, mida arvestatakse ravitoitlustuses. Naatrium esineb igas rakus, koes ja organismi bioloogilistes vedelikes. Tal on tähtis osa rakusiseses ja kudedevahelises ainevahetuses ning osmootse rõhu püsivuse tagamises, ta võtab osa veeainevahetusest organismis ja organismis tekkinud happeliste jääkide neutraliseerimisest. Kloor on organismis seotud peaaegu kõigi katioonidega. Kloori leidub paljudes toiduainetes, kuid peamiselt satub ta organismi koos naatriumiga keedusoola näol. Kloori depooks organismis on nahk. Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu
nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Meditsiinis on ainult osa aineid klassifitseeritud elektrolüütideks. Need on nn füsioloogilised elektrolüüdid. Organismi põhilised elektrolüüdid: 1. Katioonid: Na K Ca Mn 2. Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Elektrolüütide jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel on erinev: Rakuvälises ruumis on katioonidest valdavalt naatrium, anioonidest kloriidid ja bikarbonaat, samas on rakusiseses vedelikus valdavalt kaalium, magneesium, sulfaadid ja fosfaadid. Erineva valgusisalduse tõttu esinevad väikesed kõikumised ioonide osas rakuvaheruumi ja soonesisese vedeliku vahel: valguvaene rakuvahevedelik sisaldab pisut rohkem Cl- kui valgurikas vereplasma. Elektrolüütide sisalduse erinevused vedelikuruumide vahel saavad esineda, kuna raku pinnal, raku ja rakuvälise ruumi vahel toimuvad ioonide tasakaalu
pekslev). · Ripsmed 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; · Tsentrioolid raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: · koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. · põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 1 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt
pekslev). Ripsmed 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; Tsentrioolid raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 14 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt
endokrinotsüütideks. Kromofiilid sisaldavad kas happeliste - atsidofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti acidophili) või aluseliste - basofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid
Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus- ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. 15. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett (tsütoplasmas) hoiab raku kuju, kaitseb rakku ja võimaldab raku liikumist. Mängib suurt rolli rakusiseses transpordis, raku jagunemises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks - seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis
Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad
2) Nukleosoom ning täida ära struktuursed elemendid . II VARIANT 1. Kirjelda retseptor türosiinkinaaside toimimist ja signaalirada, mis viib effektorvalgu aktiveerimiseni. (5p) Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. cAMP on sünteesitud adenosiintrifosfaadist (ATP) ja see osaleb rakusiseses närvisignaali ülekandes. näiteks osaleb cAMP hormoonide (nagu glükagoon ja adrenaliin) signaalide ülekandes. cAMP on seotud proteiinkinaaside aktivatsiooniga ja reguleerib adrenaliini ja glükagooni efekte. Retseptor-türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen. Retseptor-türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel.
Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat.
Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest,
Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest,
Sinikud ehk tsüaanobakterid on võimelised gaasilist lämmastiku fikseerima. Nad vohavad vetes, kus lämmastiku sisaldus on nii väike, et teised liigid kasvada ei saa. Näiteks oligotroofsetes vetes. Neil on vaja ainult fosforit (lämmastiku saavad õhust). Näiteks Läänemeres suvel. Vetikate jaoks on NO3 põhiline lämmastiku allikas, kuid lisaks sellele võivad kasutada ka NO 2 ja NH4. Olenemata allikast on NH4 see vorm, mida kasutatakse rakusiseses ainevahetuses. NH 3 > NH4. NO3 ja NO2 redutseeritakse raku sees ensüümide nitraatreduktaasi ja nitritreduktaasi abil ammooniumiks. Ammooniumil põhinev produktsioon on 19% efektiivsem kui nitraadil põhinev. Mõnedel vetikatel on nitraadi võtmine takistatud, kui vees on märkimisväärne kogus NH 4. Nitraadil põhinevat primaarproduktsiooni kasutatakse kui uut produktsiooni (lisandub vanale).
leiduvaid molekule. Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiintrifosfaadiks ATP. Tsütoskelett koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Plasmamembraan piirab raku ja defineerib raku piirid; tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel; tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga; vastutab signaaliülekande eest; adhesioon. Taimedel veel rakukest, mis hoiab selle piirides. Tsentrioolid osalevad DNA kahekordistamises ja võrdses jaotamises tütarrakkude vahel. 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Tsütoplasma, rakumembraan, DNA, ribosoomid
filamendid sinna saiti, kus on palju Cdc42⋅GTP’d ja kinnitab nad sinna ( + pool raku korteksi pool = kõrgeima paljunemisfaktori pool). Müosiin V mootor transpordib vesiikuleid mööda aktiini filamente schmoo kasv. Schmoo polaarsus on indutseeritud rakusiseses tsüklis, mis kogu aeg tagastab polaarsus fatkoreid (Cdc42’te) mööda aktiiinifilamente signaalisaiti. 76. Fundamentaalsed protsessid looma arengus (4). 1) Rakkude proliferatsioon – palju rakke ühest rakust 2) Rakk-rakk interaktsioonid – koordineerivad raku käitumist seoses ümbritsevate rakkudega 3) Rakkude spetsialiseerumine=diferentseerumine – loob rakke erinevate omadustega erinevates positsioonides
itud Li- saks sellele voivad nad moodustada kristalseid struktuure Ve- siniksidemete kaudu vdivad vee molekulid Uhineda omavahel ja moodustada komplekse ka teiste ainetega Olulist osa vee molekulide rakusiseses orienteerituses etendavad valgu mo- lekulid H-side on suhteliselt madala energeetilise vddrtusega (12 33 kJ/mol) I'.leid sidemeid on aga igas rakus ddrmiselt ... palju ja seet6ttu omandavad nad suure tahtsuse vesintksidemed 26
Erand: tsüanobakterid- sinivetikad, neil pole lähteaineks vesi · Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus a) aluseline b) neutraalne c) happeline Raku tasndil · vesi koos vees lahustunud ainetega tekitab rakudes siserühu ehk turgori, rõhk mis survestab raku kesta ja membraani(taimedel suurem). · Vesi lahustunud kujul tomub ainete transport rakku ja jääkainete eemaldamine rakus · Rakusiseses vesikeskkonnas ehk tsütoplasmas toimuvad ainevahetus protsessid. · Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.(mitokondrid). Organismi tasandil · Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele. b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon(kilekott ümber saab tõestada)
Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a rasedus. Kasvava lapse jaoks on ta tõenäliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akummuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. · D-vitamiin (tegelikult ka hormoon) on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktist. D- vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Ca2+ osaleb: · Vere hüübimises · Lihaskontraktsioonis · Neurotransmissioonis · Ensüümide aktiveerimises · Rakusiseses signalisatsioonis Desmaalne (sidekoetekkeline) ossifikatsioon. ·(B) mesenhüümi tihenemine ja skeletogeensete saarekeste teke ·(C) mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E) osteoblastid hakkavad ladestama mineraalained osteoidi ja see muutub kõvaks
Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda) kudedes rohkem ja see kutsub pikaajalisemalt esile kohatu heaolutunde (40-45m), uimasuse (45-60m), jõu kao (65-70m), narkoositaolise seisundi (90m+). Kui veepinnale tõusmine ja seega rõhu langetamine toimub liiga kiiresti, siis eraldub lämmastik nii rakusiseses kui rakuvälises vedelikus mullikestena, seda ei jõuta kopsude kaudu eemaldada ning tekib kessoontõbi – ummistuda võivad elutähtsate elundite veresooned, mis võib põhjustada halvatuse ja isegi surma. Lastel: o Iseseisev hingamine algab siis, kui laps sünnib ning kopsudes sisalduv vedelik lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopisudess läheb vedeliku asemel pisut õhku
langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda) kudedes rohkem ja see kutsub pikaajalisemalt esile kohatu heaolutunde (40-45m), uimasuse (45-60m), jõu kao (65-70m), narkoositaolise seisundi (90m+). Kui veepinnale tõusmine ja seega rõhu langetamine toimub liiga kiiresti, siis eraldub lämmastik nii rakusiseses kui rakuvälises vedelikus mullikestena, seda ei jõuta kopsude kaudu eemaldada ning tekib kessoontõbi – ummistuda võivad elutähtsate elundite veresooned, mis võib põhjustada halvatuse ja isegi surma. Lastel: Iseseisev hingamine algab siis, kui laps sünnib ning kopsudes sisalduv vedelik lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopsudesse läheb vedeliku asemel pisut õhku Erinevalt täiskasvanust on vastsündinul NS lõpuni välja arenemata ning seetõttu esineb
või Gimeneze järgi. Rangelt intratsellulaarsed, leiduvad vabalt tsütoplasmas. Rakku sisenevad, stimuleerides fagotsütoosi, siis degradeerivad fagosoomi membraani (toodavad fosfolipaasi). Paljunevad aeglaselt pooldumisel (generatsiooniaeg 9…12 h). Orientia ja tähnilise palaviku grupi Rickettsia kasvavad tsütoplasmas ja tuumas, vabanevad pidevalt rakust. Tüüfuse grupi liikmed aga akumuleeruvad ja vabanevad rakumembraani lüüsil. Fundamentaalne erinevus seisneb ilmselt rakusiseses liikuvuses: tähnilised suudavad rakus aktiini polümeriseerida. Bakterid on küll võimelised ATPd tootma, kuid kasutavad raku varusid, kuni võimalik. Bakterid vajavad peremeest mitmete biosünteesi– ja energiametabolismi radade tarbeks. Rickettsia rickettsii Väike intratsellulaarne bakter. Värvub Grami järgi halvasti. Replikatsioon toimub infitseeritud raku tsütoplasmas ja tuumas. Epidemioloogia. Peamine reservuaar on kõvad puugid (?), vektor ka
M 50-70% N40-60%. Interstitsiaalne e. koevedelik rakkude vahel olev vedelikVereplasma-kuulub rakuvälisesse vedelikku Transtsellulaarsed vedelikud rakuvälised vedelikud näiteks ajuvedelik, silma klaaskeha, sisekõrva endo ja perilümf Koevedelikus on palju Na ja kloriidioone, samuti bikarbonaatioone, kuid vähe K, Mg, Fosfaat, sulfaat ja orgaanilisi ioone ja proteiine, ka kaltsiumi suhteliselt vähe, kuid palju rohkem kui rakkude sees. Rakusiseses vedelikus on palju K, Mg ja fostaatioone ning ka sulfaatioone rohkem kui koevedelikus. Võrreldes koevedelikuga on Na ioone väga vähe ja Ca ioone pole üldse. Vereplasmas on palju Na ja kloriidioone, vähem K, Ca, Mg, rohkem proteiine kui koevedelikus Vee kulud: higistamine, Hingeõhu niisutamine, Vesi väljaheites, Vesi uriinis 1250ml Osmoretseptorid ajus, hüpotalamuse piirkonnas asetsevad retseptorid, mis reageerivad vere osmootse rõhu muutustele
Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus, samuti rakumembraani ioonkanalite valikuline läbilaskvus nende ioonide suhtes. Rakus on ülekaalus K-ioonid ja negatiivset laengut kandvad valgumolekulid, rakuvälises vedelikus Na+, Cl- ja HCO3-. Tasakaalupotentsiaal on potentsiaal, mille juures iooni netovool (aine sisse-ja väljavoolude diferents läbi rakumembraani, sõltub aine konsentratsioonide diferentsist rakus ja rakust väljapool ja elektriväljast) läbi membraani
enam on seal ligniini). Ligniin on seedumatu, lisaks annab ta ka ristisidemeid tselluloosi ja hemitselluloosiga, nii et need ei saa ka imenduda. Süsivesikute seede on kaheosaline: 1) ekstratsellulaarne polüsahhariidide lõhustumine monosahhariidideks mikrobiensüümide poolt 2) intratsellulaarne seede monosahhariidide muutmine lendavateks rasvhapeteks rakusiseses ainevahetuses. Lenduvaid rasvhappeid on vatsas järgmiselt: äädikhape (65%), propioonhape (20%), võihape (15%). Tselluloosi ja hemitselluloosi seede lõpp-produktiks on valdavalt äädikhape, tärklisel propioonhape, mono- ja disahhariididel võihape ja piimhape. Vatsa bakterid ei lagunda dekstriine, seetõttu amülopektiin seedub vatsas halvasti (Kartuli- ja maisitärklis). Need lagundatakse peensooles maltaasi toimel.
Kõige tähtsamad on rakulised reaktsioonid ja antikehad. Kaitsemehhanismid olenevad tekitaja lokalistasioonist organismis: osa parasiitidest paikneb rakusiseselt, teised rakuväliselt, mõned esinevad organismis nii ekstra- kui ka intratsellulaarselt. Immuunkaitses on peamised IgG-antikehad, mis hävitavad veres ringlevaid tekitajaid, aga ei ole võimelised mõjutama tekitajaid rakusiseses staadiumis. Immuunvastuse intensiivsus on nõrk, tsirkuleerivate antikehade tase tõuseb väga aeglaselt ning IgM ja IgG toimet ei piisa. Paranemine toimub kiiresti, kui areneb hästi rakuline immuunsus. Leišmanioosi tekitaja on tuntud rakusisene parasiteeruv algloom ja seega on tema poolt põhjustatud haiguste korral peamised rakulised immuunreaktsioonid Malaariatekitaja paljuneb rakusiseselt, seejärel aga satub verre ja levib nii organismis.
mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline
mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline
Rakkude järgmine tähtis omadus seisneb selles, et peaaegu kõik nad on jagunemisvõimelised. Nõnda võtavad rakud osa inimese kasvamisest ja muutumisest ning oma aja äraelanud rakud asenduvad uutega. Põhimõtteliselt koosneb iga rakk rakukestast e membraanist, rakutuumast, rakuplasmast ja raku sisemuse mitmeks osaks jaotavast vaheseinast. Membraan ümbritseb kogu rakku ja täidab mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks eraldab ta rakusisest ruumi rakuvälisest. Seetõttu võib näiteks rakusiseses ruumis olla mõnel ainel hoopis teistsugune kontsentratsioon kui väljaspool. See asjaolu etendab tähtsat osa raku ainevahetuses oma ümbruskonnaga. Membraan – kest, piirpind Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid
annaabi.ee 
