Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus
Rakud on väga väikesed ja inimese silmale nähtamatud. Rakkude eluiga ulatub mõnest tunnist mitme kümne aastani. Inimeste närvi ja lihasrakud on eluaegsed aga naha ja vererakud on aga lühiajalised ja vahetuvad kiiresti. Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised. Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha
loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl:
3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus pärilikkus, mis saadakse vanemalt järglasele. 6. elutunnus on reageerimine ärritusele ja 7. elutunnus on areng. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Seda uurivat haru nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Raku sisemusest leiame organelle (rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid nt. tuum, membraan) ning seetõttu eristatakse vahel ka organelli taset. Organellid moodustuvad ainult rakkudes. Rakk on esmane elu organiseerituse tase, millel on kõik elu tunnused. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Kude on üks elu organiseerituse tase, mille moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Inimesel epiteel-, närvi-, lihas- ja sidekude
° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure.
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.).
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja
Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist b) Karüoplasma e tuumaplasma Koostis: poolvedel sisus Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel c) Tuumake Arv: üks või mitu Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees d) Kromosoomid Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud
Kõik kommentaarid