sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(-
Südamelihaskude esineb vaid südames, kokkutõmbumine toimub rütmiliselt. Sidekude seob organismi tervikuks ja moodustab teisi kudesid toetava süsteemi. On iseloomulik rohke rakuvaheaine olemasolu ja selle alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude. Närvikude koosneb närvirakkudest ja närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse reguleerimisest. Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine
.................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ............................................. 26. Kuidas nimetada joonisel A-ga tähistatud rakkudevahelist ühendust? ...................................................................................................... ......................................................................................................
jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude Leidub maksas, liigestes, kõikide elundite koostises 14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised
KOKKUVÕTE Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). See on suur ja mitmekesine rühm kudedes, kus rakud on piisavalt kaugel üksteisest. Hästi arenenud rakkudevahelised ruumid, täis rakkudevahelist ainet, mida toodetakse rakkude endi poolt. Rakkudevahelisel ainel võib olla erinev struktuur (vedelad ja tahked), eri kiududest (kollageensed, elastsed). Rakkudevahelise aine iseloom- selle keemiline koostis, struktuur ja füüsilised omadused määratlevad nende funktsioone, mis täidab konkreetset sidekoe tüüpi. KASUTATUD KIRJANDUS Abramov, M. Garon, S. Lucas, J. Huenermann, P. (1997-2012). . http://www.krugosvet.ru/enc/medicina/SOEDINITELNAYA_TKAN.html Lorents, A
(Trei, 1991) EHITUS Punavetikaid on olemas nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Viimane neist on tavalisem. Kõikide hulkraksete punavetikate talluse aluseks on rakuline niit, mis võib olla harunenud, lame ja terveservaline või lõhestunud ja liigestunud plaatidena. Tallused on suuruselt väga erinevad, mikroskoopilised kuni 1-2 meetri pikkusued. Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad, väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991) Rakkude keskosas asub suur vakuool, tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest koosneb kahest kihist seesmisest tselluloosikihist ja välimisest pektiinkihist. Pektiinkiht koosneb pektiinhapete kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Pektiinainete rühma kuuluvad ka erilised kolloidained fükolloidid, mida võib leiduda nii rakukestas kui karakuvaheruumides. Eri liikide
Käärsoolebalantiid on ainus inimesel parasiteeriv ripsloom, olles seejuures kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates oludes moodustab koli pusarake paksuseinalisi tsüste mida haine inimene eritab väljaheidetega. Inimene nakatub tsüstidega, millest seedekulglas pärast kestade lagunemist kujunevad vegetatiivsed vormid. Toituvad jämesooles seedimata jäänud toidujäänustest, täkliseteradest. Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket. Parasiit toitub selles etapis punastest verelibledest. Tippeosloomad Nime saanud raku tipus asuva keerulise eguitusega piirkonna järgi. Selle moodustisega tungivad nad peremeesorganismi rakku. Kõik eosloomad on parasiidid ja liikumisorganellid puuduvad. Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos.
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
ega tuumamembraani. Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid: DNA rõngasmolekulid, pole elutähts bakterile, määravad bakteriraku omadusi. Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne. Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast. Transduktsioon – bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakteriofaagide abil. Konjugatsioon – bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud. 4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused. Bakteriofaag - on bakteri viirus, mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag. Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise. Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
kõrvaldamine Säilitusravi, mille eesmärgiks on inimese toimetuleku parandamine, jääksümptomite vähendamine ja võimalike ägenemiste vältimine. Psühhoosivastased ravimid. Alates 1945.a. on skisofreenia ravis kasutusel mitmesugused psühhoosivastase toimega ravimid. Skisofreenia puhul on häiritud ajus teatud keemiliste ühendite ringlus närvirakkude vahel ja neuroleptikumide abil püütakse taastada normilähedast rakkudevahelist sidet. Inimeste tundlikkus ravimite suhtes on erinev ja seetõttu on ravimite annustamine skisofreeniahaigetele individuaalne. Hea efekti saavutamiseks tuleb annuse suurus ning annustamise sagedus kohandada vastavalt iga haige iseärasustele. Ravimi valik sõltub eeskätt patsiendi tundlikkusest ja kõrvaltoimetest. Oluline on arvestada ka ravi määramisel haige kehalise seisukorraga (maks ja neerud). Raviks on soovitatav tarvitada ainult ühte ravimit
o soodustab lihaste kasvu Veiselihas olev rasv sisaldab 3,1-8,5 mg CLA/g rasva kohta Keedetud , töödeldud lihas selle hulk ei vähene, pigem suureneb Kui rasvunud hiirtele söödeti CLA 0,5% energiast, siis vähenes nendel keharasva hulk 60% ja keha mass 14%. Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv. väike Sidekude kollageen, elastiin, retikuliin Keskmisel 16 % liha koostisest Vähe rakke, palju rakkudevahelist ainet linnuliha < sealiha < veiseliha Vanemal loomal on sidekude tihedam kui noorel, rohkem on elastiini ja kollageenis on ristsedemete hulk suurem, kiud jämedam, laguneb raskesti, veesiduvus väike liha kõva ja tuim. Oleneb loomaliigist, seal pehmem, veisel kõvem. Sidekude muudab liha kõvaks kuid paremini seeduvaks Kollageen Liha valmimise indikaator liha on küps, kui ~40 % kollageenist on lagunenud
nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt suur koosneb närvirakkudest ehk
aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) (signal transduction pathway) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. Rakkudevaheline signaliseerimine. Milleks on vaja rakkudevahelist signaliseerimst – näiteks nelja (loomade) embrüo arengus olulise protsessi kontrollimisel (proliferation – rakkude jagunemine) 1) rakkude jagunemine 2) rakkude spetsialiseerumine/ diferentseerumine 3) rakkude interaktsioonid (ehk rakk-rakk interaktsioonid) 4) rakkude liikumine Signaale vahetavad nii ühe- kui ka hulkraksed organismid (unicellular and multicellular organism cell signaling), st nii üherakuliste organimside ses kui ka hulkraksete
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste
ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk, näärmekoed. Sidekude asub organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne. Seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
Suur osa bakteriaalseid virulentsus geene on kodeeritud mitte kromosoomis, vaid plasmiidide, transposoonide või bakteriofaagide poolt. Samas aga ei ole eelpool mainitud geneetilised elemendid üksi võimelised virulentsust põhjustama. Mõnede patogeensete bakterite toksiinide produktsioon on määratud mõõdukate faagide poolt. Konjugatsioon- bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Kodeeritud tra geenide abil. F-plasmiidi kandev rakk (doonor) moodustab sex pilid retsipient rakuni. Üle kandub üheahelaline DNA. F-plasmiid võib üle kanduda nii plasmiidina kui kromosoomi integreerutuna. PMST. ´´bakterite suguelu´´ 18. Antraksi plasmiidid Bacillus anthracis genoomi suurus on 5,2 Mbp. Põhilised virulentsudfaktorid on kodeeritud 2-s plasmiidis, PXO1 (189 kb, antraksi toksiin) ja pXO2 (96 kb, kapslit kodeerivad geenid).
ebaühtlasele jaotusele ja nn saltatoorsetele ülehüpetele aksoni müeliniseeritud lõikudest. Närviimpulsi liikumise kiirus sõltub müeliinkesta olemasolust, aksoni läbimõõdust ja kehatemperatuurist. Sünapsi tasandil toimub info filtreerimine ja integratsioon. Sünapsi 2 tüüpi: 1. elektriline selles kulgeb närviimpulss ühelt rakult teisele otse läbi tunnelühenduse. See seisneb ioonide voolamises ühe raku tsütosoolist teise ning võimaldab kiiret rakkudevahelist kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal
Tsüstid väljuvad peremehe organismist. Nakatumine toimub tsüstide neelamise teel kui süüakse pesemata kätega või juuakse fekaalidega saastunud vett. Tavaliselt normaalse mao happesuse korral (pH vähem kui 5) tsüstid hävivad. Madala mao happesuse korral jõuavad nad soolde, kus tsüstist väljub vegetatiivne vorm, kes kohanemisperioodil peremeest ei häiri. Peale kohanemisperioodi lõppu aga kleebivad end ensüümide abil soole seinale, lagundades rakkudevahelist ainet ja tekitavad haavandeid. Kujunenud haigus kannab nimetust balantidioos. Loomariik. Hulkraksed loomad. Selgrootud Hõimkond: Käsnad Porifera Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad
KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON Koed on ühtse tekke, struktuuri ja talitlusega rakkude ja nende rakkude poolt produtseeritava põhiaine kogumikud Ehituslike ja talitluslike tunnuste alusel jagatakse koed neljaks põhitüübiks: Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks Epiteelkude sisaldab vähesel määral rakkudevahelist ainet, ta on reeglina avaskulaarne kude Ühekihilistes epiteelides kinnituvad kõik rakud basaalmembraanile, mitmekihiliste epiteelide puhul kinnituvad basaalmembraanile ainult alumise basaalkihi rakud Epiteelrakude apikaalne ja basaalne osa võivad olla oma ehituselt väga erinevad räägitakse polaarsest diferentsist Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad
Külmutamiskiirus mõjutab kudedes jääkristallide moodustumist, tekkivate kristallide mõõtmeid ja arvu ning kristallide jaotumise ühtlust. Jääkristallide mõõtmetest oleneb kudede loomuliku struktuuri säilimine. Kudede taastumine sulatamisel oleneb jääkristallide jaotumise ühtlusest. Suurte kristallide teke on liha ja lihasaaduste külmutamisel ebasoovitav nähtus. Vee külmumisel suureneb ta maht umbes 10%. Suured kristallid laiendavad rakkudevahelist ruumi, purustavad oma teravate äärtega sidekoelisi kilesid, lihaskiud deformeeruvad ja osaliselt purunevad. Liha mahlakadude suurus kudedest sõltub kristallide suurusest ja asetusest ning nendega seotud morfoloogilise struktuuri lagunemisest. Mida aeglasemalt ja kõrgemal temperatuuril on liha külmutatud, seda suurem on tema mahlakadu. Mida kiiremini toimub külmutamine, seda varajasemas staadiumis pidurduvad autolüütilised protsessid.
radiaallõige, tangentsiaallõige. Vaata joonisel 3.4.1. puidu lõikeid. 28 Joonis 3.4.1. Puidu lõiked: 1 – ristlõige, 2 - radiaallõige 3 - tangentsiaallõige. Niiskus. Niiskust on puidus alati, sest Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab rakkudevahelist sidet. Sellest tingituna on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit, poolkuiv puit, õhkkuiv puit, toakuiv puit. Puit on hügroskoopne materjal, st ta imeb endasse õhust niiskust. Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest. Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb.
annaabi.ee 
