Ø Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed võib kanda fosfaadid tagasi ookeani või siduda taas kivimitesse. Bioloogiline tähtsus Ø Fosfaatide peamine bioloogiline tähtsus seisneb selles, et nad on nukleotiitide komponendid. Ø Nukleotiidid toimivad raku sees energia salvestajatena (ATP) ning kokkuühendatult moodustavad nukleotiitidehappe DNA ja RNA . Ø DNA molekulis olev kaksikheeliks on võimalik vaid tänu fosfaattesrile. Ø Fosfor etendab olulist osa inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel. Ø Näiteks luude ja hammaste tugevus tuleneb klatsumfofaadist. Ø Samuti toimib fosfor puhverainena, säilitades inimorganismis
ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleiinhape on moodustunud riboosi, fosfaatrühma ja lämmastikaluse liitumisel. RNA lämmastikaluse koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adeniin ehk A · Guaniin ehk G · Tsütosiin ehk C · Uratsiil ehk U (uratsiilfosfaat) RNA molekul on üheahelaline. Nukleotiitide järjestust molekulis nim. RNA esimest järku struktuuriks. Sekundaarstruktuur, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikaheliste lõikudega. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ja ka realiseerimises. RNA võib jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) Toob geneetlilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse
A-T-T-C-G-C-G-T-A T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A BIOLOOGIA 2010 U-A-A-G-C-G-C (RNA) Koodon ning selle antikoodon on A-U-U Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Nukleotiitide nimetused Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Sahhariid desoksüriboos riboos Anorgaaniline hape fosforhape fosforhape
3 etap allesjäänud eksonite alad ühendatakse ligaaside abil ning tekib ainult eksonitest koosnev mRNA molekul. Intronid degradeeritakse. 36. U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis: 5 snRNPd: U1, U2, U4, U5, U6. 37. GT-AT reegel on selline vaatlus, et kõik intronid DNAs algavad GT nukleotiitudega (guaniin, tümiin) ja lõppevad AG nukleotiitidega (adeniin, guaniin). Kui DNA on transkribeeritud RNAsse, intronid on eemaldatud RNAst mehaniismi abil, mis tunneb ära neid nukleotiitide alguseid ja lõppe RNAs nad oleksid CU (tsütosiin, uratsiil) ja AC (adeniin, tsütosiin). 39. RNA protsessimine. Protsess nimega ,,RNA editing" muudab transkriptis sisalduva info hulka, muutes aluspaaride järjestust asenduste teel. Algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDga. Viimases staadiumis kannavad erinevad ensüümsed alaühikud üle metüülrühmad S¬-
on fuugitud, on vaja epsi panna PCRi masinasse, kus toimuvad järgmised etapid: 1. Esimene aste PRCis on polümerasi aktiveerimine(15min), mis toimub 955С juures. 2. DNA kaksikahela denatureerimine (10 sek) 955С juures 3. Pärast masin jahtub 56 С 5 – ni (sõltub praimeri pikkusest ning CG nukleotiitide sisaldusest) , et praimerid hübridiseeruksid DNAle (20sek). 4. 20 sekundi möödudes, masin soendub 72 С 5 –ni. Selle
jooksevad üksteise vastassuunas, mõlemal on kleepuv ots ja nüri ots, kuid nad jooksevad vastassuunas. Topeltheeliksil on olemas vagumused suurem ja väiksem, mida on joonistel ka näidatud. Alljärgnevalt seletav joonis: 4. Loetlege DNA ja RNA molekulide erinevusi, pidades silmas primaarset, sekundaarset ja tertsiaarset struktuuri. Erinevused struktuuris: DNA on oma primaarstruktturis kaksikmolekul ühendadtud nukleotiidi kettidega ja RNA on üksikmolekul, koosneb enamjaolt lühemast nukleotiitide kettist. DNA sisaldab tümiini (5-metüül-U) sellepärast, et vastavad ensüümid eristaksid DNA natiivseid U jääke neist U-dest, mis tekivad C spontaansel muteeru-misel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga. DNAs on 2'-desoksüriboos, aga RNAs riboos. Riboosi molekulis on kõrvuti asetsevad (vitsinaalsed) 2' ja 3' OH-rühmad, mis muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile. RNA molekulid on loodus hävitamiseks peale kasutamist, DNA molekulid on permanentsed.
annaabi.ee 
