Kuigi lendorav on kogu aeg olnud looduskaitse all, pole passiivne kaitse tema hävimist peatanud Lendorav kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse MIDA ETTE VÕTTA, ET LENDORAVAD EESTI METSADEST LÕPLIKULT EI KAOKS? Kõige tõhusama kaitseabinõu praegusel momendil on lendoravate veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine Enamasti ei teata raielanke kavandades, et seal võib elada lendoravaid. Seetõttu on vaja tähelepanelikumalt üle vaadata raiumisele minevad metsad Soomes näiteks on lendoravate elutingimuste parandamiseks kasutusele võetud tehispesad. Need aitavad lendoraval leida varjupaika metsades, kus sovivad looduslikud õõnsused puudevad, KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://www.eestiloodus.ee/artikkel1378_1376.html http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm
50 aasta jooksul kahanenud üle 40 protsendi. Kuigi üheksa kümnendikku kogu toidust kasvatatakse pinnasel, on viljakat pinnast ainult veidi üle kümnendiku kogu maapinnast ning see on taastumatu. Maapinda ohustavad erosioon, kõrbestumine, hapestumine, sooldumine, saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett. 97,5 protsenti maailma veest on soolane ja 2,5 protsenti mage. Sellest vaid üks protsent on kõlblik inimtarbimiseks. Arenenud maailmas kulub inimese kohta 220 ning arengumaades kolm liitrit vett ööpäevas. Iga kaheksandal maailma elanikul puudub
Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. 7. Pildid niitudest 7
·Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv Uuendusraie Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe
ning sellega ka inimeste heaolu. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergait saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesivesikeid:jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti,mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse
Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. (PKÜ, rannaniidud) Pärandkoosluste kaitse
69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse. ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti
Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerimise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütusteks. Kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20
peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industriaalajastu alguses hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas kiiresti nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse
kindlaksmääramisel on aastanumbrid, mis mõnikord hoone ehitamise ajal kuhugi palgi või uksepiida sisse lõigati või põletati ( Tihase 1974: 52). 3.1 Seinad "Vanemal ajal oli põhiliseks ehitusmaterjaliks puit ning abimaterjalidena kivi, savi, õled jms. Kasutati tavaliselt männi- või kuusepuud, lehtpuud kasutati ainult mõne kõrvalhoone ehitamiseks ja sedagi siis, kui okaspuud polnud võimalik kätte saada" (Tihase 1974: 52). Ehituspuude raiumisele ja nende otsimisele pöörati suurt tähelepanu. Vana kombe kohaselt raiuti ehituspuud talvel, peamiselt jõulu- ja näärikuul, siis kui puu oli "surnud". Okaspuud raiuti noorel, lehtpuud vanal kuul. Valvsalt jälgiti seda, et seinapalkide hulka ei satuks nn tulioksaga puud, mis rahva ebausu kohaselt võis tulekahju põhjustada. Tulioksaga puu oli pikk tugev võsaoks, mis oli kasvanud 9
energiatoodangust. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Erinevate energiavarude kasutusele võtt on endaga kaasa toonud inimkonna arengutempo kiirenemist. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu 8 ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada
energiatoodangust. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Erinevate energiavarude kasutusele võtt on endaga kaasa toonud inimkonna arengutempo kiirenemist. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada
metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate
Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre
Globaalsel tasandil mängivad puud väga olulist rolli süsinikuringes. Fotosünteesi käigus muudavad puud vee ja õhus oleva anorgaanilise süsiniku (süsihappegaasi kujul) orgaaniliseks aineks süsivesikuteks, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. Selle protsessi käigus vabaneb ka hapnik. Viimastel aastasadadel on süsinikuringe tasakaalust välja viidud, kuna süsihappegaasi hulk õhus on tõusnud 0,028% kuni 0,385% tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja ulatuslikule metsade raiumisele. Süsihappegaas tekitab kasvuhooneefekti, lastes küll päikesekiirgusena tulevat soojust atmosfäärist sisse, kuid mitte enam välja. See viib üleüldise kliimasoojenemiseni. Niisiis võttes Kalimantanilt ja mujalt maha vihmametsi, hävitame me neid, kes suudaksid vähendada õhus olevat süsihappegaasi hulka. Peale selle on probleemiks ka asjaolu, et metsaalasid põletatakse istanduteks muutmiseks. Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi
Sobiks lageraie. Harilik kuusk on tundlik lageraie. Kuna okaspuid on kiirekasvulised ja paljunevad seemnepangas olevatest seemnetest, siis on lageraie aksepteeritav. Metsakooslus muutuks on väga vähetõenäoline. Segametsas on enamasti probleemiks see, et looduslik uuendus on hea sekundaarsetel liikidel, mis tähendab, et lageraie viib sekundaarse suktsessiooni tekkele. 40. Mis on metsa eeluuendus? 8 Metsa raiumisele järgneb selle uuendamine või uuenemine. See võib toimuda vegetatiivselt raiesmikule jäänud kändudest või juurtest. Metsa uuenemine võib toimuda ka eeluuenduse kaudu vana metsa all kasvanud järelkasvust, seemnetest, mis eksisteerisid mullas juba enne raiet (nn. seemnepangas), või mis pärinevad kas kõrval asuvast metsast või spetsiaalselt selleks kasvama jäetud seemnepuudest. Metsa uuendatakse ka kultuuristamise teel kas külvates või puukoolis ettekasvatatud istikuid istutades.
suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes). 2) Uuendusraie tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie.
Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. Paiknevus Eestis – läänesaartel – vabaneb mere alt uut maad. Lääne-eestis – maapind tõuseb lauskjalt.
kõikumine (8-11 °C) o ekvatoriaalne vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur o vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe, niiskust palju – suur produktsioon. Muldkate paks, aga orgaanika- ja toitainetevaene, aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu palju rauaoksiide, punane, happeline. Väga erosiooniohtlik. Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm
- vältida suuremaid külgkaldeid (üle 10 %); - teede ristumisi võimalikult vähe; - võimaluse korral vanad kokkuveoteed ja kvartalisihid ära kasutada; - ühelt teelt teisele üleminek kaarduv laoplatsi suunas; - kokkuveoteed risti elektri- ja sideliinidega. Kui raielangilt on alusmets likvideeritud, raiutakse jalalkuivanud puud, pehkinud ja tuulemurru puud, kuna need kujutavad suurimat riski raietöölisele. Kui on kavas teostada harvendusraie, märgitakse raiumisele kuuluvad puud kriidi või spetsiaalse aerosoolvärviga. Uuendusraie eel märgitakse langil ära need puud, mis kavatsetakse alles jätta seemne- või säilikpuudena. Vajadusel tuleb ette valmistada kokkuveoplats, so koht, kuhu pääseb ligi metsaveoauto. Kokkuveoplats peaks olema tasane ja hea kandvusega. Vajadusel tuleb seal kännud lõigata maadligi, kõrvaldada võsa. Hea on paigutada virnade alla ka aluspuud, seda kas enne kokkuveo algust või kokkuveo ajal.
metsad 4.nooremad metsad- puistu arengut saab suunata vaid siis, kui puistu on arenemisjärgus, vanemates, väljakujunenud metsades ei ole oluliselt võimalik metsa arengut mõjutada. 4.5 Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas
Suurte esemete tarbeks kooriti tohtu tüvelt suurte palakatena. Punumismaterjaliks lõigati kitsaid, kuid meetrite pikkusi tohuribasid ehk sugasid. Lõigati erilise noaga ludaga. Ludaga tõmmati spiraalikujuliselt piki kasetüve ülalt alla. Saadud sugad keriti keradeks viidi ulualla. Siin võisid nad kasutamist oodata aastaid. Enne tarvitamist pandi tohuriba vette likku, siis muutus ta jälle painduvaks ja sitkeks. Tohust päris paljaks kooriti need kased, mis kuulusid raiumisele. Nendelt puudelt, mis taheti kasvama jätta, võeti tohtu nii, et alumine roheline kiht jäi alles. Siis võis seitsme aasta pärast uuesti tohtu võtma tulla, sest kasekoor oli taastunud. Vanadelt mahalangenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit. Seda valmistati enamasti kummulipööratud paja sees, mille peale tehti tuli. Tökatit kasutati umbes samamoodi nagu tõrva immutusvahendina, määrdeainena ja ravimina. Tökat oli tõrvast vedelam ja seda loeti ka tõrvast hinnalisemaks.
võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine. Rohelised taimed sh. ka puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei alusmets. Lubatud on järgmised raielankide saavad kasvada ja areneda tänu võimele kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti puhastamise viisid tingimusel, et need ei fotosünteesida orgaanilist ainet. elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa Fotosünteesiprotsess toimub taimede elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud
mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. 12.5 Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). säilikpuud erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed vms.)
Vineeripaku või palgi kasvatamine ei tasu majanduslikult sookasest end ära. 16. Uuendusraied. Lageraie, raiesuund, lankide liitumisaeg, lageraie tehnoloogia. Vastavalt metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied Lageraied - raiutakse peaaegu eranditult kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumistähtaeg on kehtestatud selleks, et vältida ebamäärase olukorra tekitamist metsakaitse, tuleohutuse, uue metsapõlve rajamise jm. vallas metsaomaniku poolt. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud (lindude pesitsemiseks, kuid tegelikkuses ei tule lagedale üksikule puule pesitsema peaaegu mitte kunagi ükski linnuliik) ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud (selliseid puid peab olema vähemalt 5 tm hektaril. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on Eestis tingimustes peamiseks viisiks küpse metsa raiumisel: Eelised:
annaabi.ee 
