Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meediauuring artikkli „Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua“ põhjal (0)

1 Hindamata
Punktid
Meediauuring

„Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua“

Õhtuleht, 22.01.2011, Nataly Koppel.

Viimasel kahel aastal on Eestis talved muutunud. On palju rohkem lund ja külma, talv on pikem, kui eelmistel aastatel. Varem tuli lumi maha alles detsembri lõpus, nüüd juba novembris. See tähendab ka kevaditi suurt uputust. Sel aastal on Eestissse ennustatud suuremat veeuputust kui varem.
Uputused on alati väga jubedad. Sellel võivad olla ka kohutavad tagajärjed. Vanad talumajad, kus elavad vanemad inimesed ei saa sinna midagi parata ja neile võib üleujutus eluohtlik olla. Suured uputused rikuvad ka majasid ja kõiki muid ehitisti, mis inimestel õue peal on. Majad võivad hakata lagunema selle tagajärjel. Uputused tekitavad alati palju kahjusid.
Eestisse ennustati suurt veeuputust sel aastal. Seda ainult siis, kui kevad tuleb järsku ja koos vihmaga. Siis oleks palju vett, mis tuleb sulamisest ja lisandub veel ka vihm . Kuid siiski, kõik tuleb üle elada. Rahulikult kodus olla üleujutuste ajal, või kui tõesti vaja kodust välja minna, siis nagu pildilgi, paadiga . Muud võimalust liiklemiseks siis ei ole.
Suurvett võiks tegelikult ka kuidagi ära kasutada. Näiteks tuletõrjes on alati vett vaja, siis oleks seda igal pool läheduses võtta ja hüdroelektrijaamades saab toota palju energiat vee kiire voolu tõttu. Seda viimast juba kasutataksegi väga palju.
Üleujutustega kaasneb ka palju prügi. Vesi toob kaugemalt kõik prügi nähtavale, mis on väga kole . See vesi on reostunud ja keegi ei taha seal kuidagi liigelda, kuigi see on sel ajal suhteliselt võimatu nagunii. Hiljem, kui vesi on ära kadunud tuleb teha suuri koristustöid. Parandada maju ja korjata prügi. Suured uputused raiskavad inimeste aega.
Loodusnähtuste vastu inimesed ei saa. Keegi ei saa ju panna taeva alla kotti ette, et lund maa peale ei sajaks. Kõik tule ära kannatada ja abitumatele tuleb toeks olla selajal, kui kõik see valge vaip otsustab sulama hakata. Siiski on seal midagi positiivset ka – lumi kaob ja tuleb kevad ning seejärel soe suvi.

Meediauuring artikkli-Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua-põhjal #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Milka Õppematerjali autor
Artikli põhjal tehtud essee

Sarnased õppematerjalid

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast suunast saabuv valgus. Vikerkaare kirjeldus Vikerkaar on osa ringjoonest. Mida madalamale päike vajub, seda suurema kaarena tõuseb vikerkaar silmapiiri kohale, kuni lõpuks, päikese loojumise ajal omandab poolringi kuju. Tegelikult kujutab vikerkaar endast tervet ringjoont. Allpool silmapiiri ei saa me seda jälgida vaid seetõttu, et me ei näe enda all langevaid vihmapiisku. Lennukist või õhupallist võib näha tervet ringjoont. Ringi keskele jääb vaatleja vari. "seitse vikerkaarevärvi " on ainult ettekujutus. Vikerkaarevärvid lähevad sujuvalt üksteiseks üle ja alles silm ühendab nad rühmadeks ­ vikerkaared erinevad üksteisest suuresti. Isegi üks ja seesama vikerkaar võib lühikese aja jooksul muutuda, ehkki värvide järjestus on alati sama: Punane, Oranz Kollane Roheline Helesinine Tumesinine Violett Vabalt muutuvad erinevate ribade laiused ja heledused vabalt.

Füüsika
Kevade värvid õpimapp
72
doc

Kevade värvid õpimapp

rõõmuviise. Päikesekiirte soojus avab kõikjal kevadmuusika. Nagu sädelev smaragdroheline vaip on varakevadine orasepõld. Suures kõrguses, päikese rõõmuküllastes kiirtes, supleb helisevalt põldlõoke. Kõrgelt on näha, kuidas jänes lippab võsastikku, kuidas künnivaresed lendavad parvedena põllule, sulama hakanud põllumullast ussikesi otsima, kuidas kuldnokad askeldavad oma pesakasti juures. Kevade tunnuseks on kõikjal puhkev rohelus. Okaspuud on haljad aasta ringi. Nendele kevad nii tormilisi värvimuutusi kui lehtpuudele kaasa ei too. Järelikult tuleb kevade esindajat otsida lehtpuude seas. Milline lehtpuu on esimesena ettejuhtuv? Nii õues kui metsas on selleks kask. Kui kaharad, lõhnavad ja üleni rohetavad kaseoksad juba toas, pole enam kahtlust, et nemad ongi ainuõiged päris kevade esindajad. Samal ajal, kui põllud ärkavad, nõretavad lepad urbade rohkusest. Tuule liikudes rappub pilvena alla rohekaskollast õietolmu

Keskkond
HÜDROSFÄÄR- kordamine
13
docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud?

Hüdrosfäär
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval,

Kirjandus
Mis on veeringe
23
doc

Mis on veeringe?

oleks Maa päris surnud paik. Lühiülevaade veeringest Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu

Geograafia
Geograafia materialid
29
doc

Geograafia materialid

Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad). Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm

Geograafia
Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga
5
doc

Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga

Kui polnud heinatöö veel lõpus siis hakkas pudenema juba rukis. Heina ja ka rukki saak polnud hea, maad justkui oli aga vili kesine ja hõre. ,,müügipeale ei võinud mõteldagi, hea kui pole tarvis kevadel magasiaita minna" kaer ja oder tõotasid paremat vististi kuna peremees nad ise oli külvanud, ka kartul paistis normaalne, lina aga seeeest ei täitnud ootusi. Esimesel aastal ei täitunud viljasalved ja kotid kül peremehe ootuste kohaselt ometi kogunes sinna rohkem kui too oli julggenud loota. ,,pole viga lausus peremees perenaisele, esimeseks aastaks käib küll". Esimesel talvel meisterdati palju esmatarbe asju( toobreid, vanne, kappu, piimapütte, lusikaid, hainavõrke, põhukorve jms.) perenaine see-eest ketras ööd päevad- niikaua kui jaksas. Kuigi jussiga olid kõik rahul ei tahtnud too alguses järgmiseks aastaks jääda kuid kui perenaine oli talle asju pakkunud oli too meeledi nõus jääma.

Kirjandus
Emil Tode-Piiririik-- lugemisaegsed märkmed
13
docx

Emil Tode "Piiririik" - lugemisaegsed märkmed

- proovis kord salaja tema talaari, see oli erutav - käigud postkastide juurde olid ainsad hetked päevas, kui mt jälgis taevast ja kõneles sellega 20. - Franz oli armastajana suurepärane, kuniks mt teda ja tema karvaseid käsi põlgama hakkas, vahel unistas kuumi ladinlasi, lasi endale päikeseprillid teha, et saaks neid jälgida ilma, et seda märgataks - oli tol päeval põhjuseta õnnelik, tahtis, et surmatunnini oleks veel 1000 aastat - õues lõppes hoovihm ja kevad oli läbi saamas, peagi saabus uus sadu, rahe, tuul, jäi seisma ühe mööbliantikvariaadi ette, kus märkas üht naist ja meest endale miskit ostmas, pood oli kallis, järelikult pidid nad olema rikkad, mt tundis end kui kerjusena ja see tegi ta veel õnnetumaks 21. - kirjutas Angelole baaris käigust, kuhu läks, sest jalad olid väsinud ja koju veel minna ei tahtnud, tahtis tõsta klaasi oma uue elu jaoks, jõi baaris piima, mis oli uus mood

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun