Ei Aeg Aeg on peatamatu, seda ei saa seisma panna ega tagasi keerata. Me raiskame oma aega mõttetutele asjadele. Kui inimese keskmine eluiga on umbes 70 aastat, siis paljud meist veedavad poole oma ajast mitte midagi kasulikku tehes. Järjest enam näeb seda tänapäeva noorte seas, nad veedavad poole oma ajast arvutite või telerite ees selle asemel, et käia väljas või teha midagi kasulikku. Tänapäeva noored ei tea, kuidas sõpradega ilma lollusi tegemata aega veeta, vaid ikka ja jälle mõeldakse välja rumalusi, mida hiljem kahetsetakse
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum:
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum:
teevad selle tasa. Kindlasti ei tohiks kõigi nende kõrval ka unustada traditsioonilisi vaba aja veetmise võimalusi. Käi õues sõprade või oma loomadega, osale matkadel ja ekskursioonidel ning lihtsamalt öeldes, tunne elust rõõmu. Pärast koormavat või pikka tööd pole muidugi mõtet kuhugi minna, siis jäägu ikkagi see vaba hetk puhkamiseks. Vaba aega, olgu seda igaühel nii palju kui on, tuleb kasutada targalt. Kui me seda asjatult raiskame, avastame ühel hetkel, et me ei olegi midagi saavutanud. Raisatud aega ei saa aga kuidagi tagasi võtta.
Sealt saad oma lemmiktegevustega tegeleda, uurida infot sind huvitavate asjade kohta, mängida mänge ning kasvõi suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata, vahel lihtsalt ei suuda internetist ära tulla. Internetis on palju tarkust, aga ka palju rämpsu, mille peale me mõttetult aega raiskame. Tihti juhtub, et istun põhjuseta arvuti ees ning mõtlen, miks ma siin olen, pigem võiksin selle asemel minna välja loodusesse ning teha midagi enda jaoks tõeliselt kasulikku. ''Elektroonilise maailma'' üks halvemaid külgi on eraellu sekkumine. Sinust võidakse internetti üles laadida pilte, videosi ning üleüldse infot, mis on kogu maailmale nähtav, samas aga võivad olla need sinu isiklikud asjad
käia. Õnneks on olemas võimalus erinevate programmide läbi neid seal aidata ning viia läbi erinevaid koolitusi ning õppeprogramme. Parema elukeskkonna tagamiseks peaksime väärtustama seda, kuidas inimesed arengumaade vaestemas piirkondades elavad. Kui palju on nemad seal kaugel tööd rabanud selleks, et oma 10-lapseline pere ära toita ning ise ka ellu jääda. Selleks peaksime alati mõtlema sellele kui midagi kergekäeliselt ära raiskame. Probleemide puudutamine inimesi on suhteline ning see mis meid siin Eestis puudutab otseselt, puudutab Hiinat kaudselt.
Tere lugupeetud kuulajad. Minu tänaseks teemaks on puhta joogivee puudus maailmas. Nagu teada, ei puuduta see meid eriti. Me ei ole kunagi pidanud muretsema selle pärast, et meil puuduks, puhas vesi. Me oleme sellega nii harjunud, et ei pane seda isegi tähelegi. Me kuuleme sellest probleemist küll läbi televisiooni või interneti, ent tegelikult ei tee me midagi selleks, et veidigi kokku hoida puhast vett. Kui mõelda sellele kui palju me tegelikult raiskame on see päris jube. Toiduta on inimene võimeline elama nädalaid, aga veeta ei pea ta vastu mõnda päevagi. Sellest aspektist vaadates elame meie siin Eestimaal majanduslangusele vaatamata võrdlemisi hästi puhast ja kvaliteetset vett tuleb enamikust kaevudest ja kraanidest. Meie jaoks on tavaline, et saame käia dusi all ja vannis ning käia ujumas. Meil on vedanud ka sellega, et me ei pea toidu valmistamiseks endale vett pudelitega kohale vedame. Nõnda on aga paljudes riikides. Meil
kodus, sa võid muutuda agressiivseks ja sul võib tekkida politseiga probleeme. Halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks, sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra. Need kõik on aga tagajärjed, mida te kindlasti tahaksite vältida. Seega alkoholi tarbides võib meie enesekindlus kasvada ning me võime mõelda, et see, mida me teeme, on hästi lahe, kuigi tegelikult pole. Tegelikkuses raiskame me lihtsalt raha, aega, tervist ning elu. Kui faktid, mis ma teile ette lugesin, ei suuda teie mõtlemist muuta, siis mõelge vähemalt järgmisel hommikul tabava peavalu peale, ka seda tahaksite te kõik vältida. Seega pea meeles, et meie keha ei reageeri alkoholile samamoodi nagu täiskasvanu oma, seega ei tasu neilt eeskuju alkoholi tarbimises võtta. Mõtle enne, kui tarbid alkoholi! Aitäh! Nüüd võite küsimusi esitada.
Alustama üha uuesti ja uuesti algusest. Lõpuks tekib tunne nagu oleksime terve elu seisnud ühe kohapeal ja kõik eesmärgid, mis said kunagi seatud on purunenud. Eesmärkide seadmine on iga noore inimese algus iseseisvaks eluks. Ta otsustab, mida elult tahta ning kuhu sellega välja jõuda. Alustades juba väga varakult nende elluviimist. Alati kui hakkad oma soove ellu viima, ei mõtle ju sellele, milliseid ohvreid see meilt nõuab. Kui palju me selle täide viimiseks energiat raiskame ja kas me üldse toime tuleme. Sellepärast peabki olema tahtmist ja oskust saada edukaks. Esiteks läheb selleks vaja tugevaid närve ja teiseks suhtlus oskust, et eluredelil aina üles poole pürgida ühe astme haaval. Kuigi me vahel libastume, peame me siiski üles tõusma ja jätkama. Tahe alustatu lõpule viia, aitabki meid tippu tõusta. Kindlasti on ka edu võtmeks hea haridus ja haritus, sest ilma hariduseta on väga raske elus hakkama saada
või halvemal juhul võtab töö koju kaasa ja nii päevast päeva. See mõjutab pere omavahelisi suhteid, tekitades stressi ja konflikte. Tagajärjeks võib olla armastatud inimese kaotamine. Tihti on nii, et me ei taipa seda enne kui oleme selle kaotanud. Selleks, et värtuslikku säilitada, peame leidma aega. On vaja aega rääkimiseks, kuid ka vaikimiseks, unistamiseks ja kuulamiseks, armastamiseks ja hoolimiseks. Lähedastega veedetud aeg on kvaliteet, kuid ometigi raiskame suurema osa oma ajast tähtsusetutele asjadele. Nii tuleb meil valida, kas rahuolu pakkuv isiklik elu või edukas karjäär ihaldatud ametikohal. Paljud noored seavad just oma eesmärgiks teha karjääri, jättes sellega pere loomise tagaplaanile. Kui ükskord peaks perre lapsed sündima, siis vanemad tahavad oma lapsi panna tegema neid asju, mis neil endal jäi nende nooruses tegemata, kas siis karjääri pärast või mõnel muul põhjusel. Rutiinist vabanemiseks on mitmeid erinevaid viise
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Kui me raiskame kõik taastamatud maavarad ära ja loobime metsaalused kõdunematut prügi täis, ei ole ka meil endil varsti kuskil elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud elektrile ning naftale. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist
Tavaliselt reostavad inimesed pinnast, vett, õhku, maapinda. Vee reostuse taga on üsna sageli nafta tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee reostus omakorda kahjustab loomi, õhku, pinnanst jne. Vett peaksime igaljuhul hästi hoidma. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s. Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained, heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled. Samas võivad tuuled tuua palju väga kahjulikke ained teistest riikidest. Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi
kaasnevad probleemid ka planeedi tervise seisukohalt. Inimeste laiskus muuta vanu harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maailmas kõige rohkem. Tõsi, veisiniku kättesaamine õhust on väga keerukas protsess, aga merest nafta kaevandamisega saime ju hakkama. Selliste autode, nagu Honda Clarity, kasutamine muudaks meie planeedil nii mõndagi. Rääkimata nafta
huvitav. Kõik vaba aja tegevused minu arvates määratletavad inimese enda ellusuhtumise, eluala, iseloomu ja füüsiliste võimete järgi. See sõltub sellest, mis aitab sellel kindlal inimesel, kes seda tegevust teostab, rutiinist välja tulla, jõudu koguda ja meelt lahutada. Need vastused peab iga inimene endas ise leidma, et aega väärtuslikult ära kasutada. Kokkuvõtes ma saan öelda, et vaba aega, olgu seda igaühel nii palju kui on, tuleb kasutada targalt. Kui me seda asjatult raiskame, avastame ühel hetkel, et me ei olegi midagi saavutanud. Raisatud aega ei saa aga kuidagi tagasi võtta.
Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus lihtne rõõm looduse andide eest muutus kahjurõõmuks ligimese varakaotuse üle. Me toodame, tarbime ning raiskame piiramatult arvates, et hüvesid, mida loodus meile andnud, on lõpmatult. Igal aastal viskab keskmine kahelapseline Euroopa perekond minema 50 kilogrammi paberit (6 puud), 60 kilogrammi metalli ja 45 kilogrammi kilet. Juba elementaarsetest tarbekaupadest koguneb jäätmeid märkamatult palju. Poodi minnes on praktiliselt kõik tooted ülepakendatud : leib, juust, vorst, piim, puuviljad ning seda nimekirja võikski loetlema jääda. Nii jaotataksegi igal
töö koju kaasa ja nii päevast päeva. See mõjutab pere omavahelisi suhteid, tekitades stressi ja konflikte. Tagajärjeks võib olla armastatud inimese kaotamine. Tihti on nii, et me ei taipa tõelisist väärtust enne kui oleme selle kaotanud. Selleks, et värtuslikku säilitada, peame leidma aega. On vaja aega rääkimiseks, kuid ka vaikimiseks, unistamiseks ja kuulamiseks, armastamiseks ja hoolimiseks. Lähedastega veedetud aeg on kvaliteet, kuid ometigi raiskame suurema osa oma ajast tähtsusetutele asjadele. Nii tuleb meil valida, kas v rahuolu pakkuv isiklik elu või edukas karjäär ihaldatud ametikohal. Noorena, kui soovid meist esmakordselt valla pääsevad, oleme julged ja sihikindlad nende nimel võitlema, kuid veel ei oska me oma andeid ja relvi õigesti kasutada. Hiljem, vanemana, kui õpime läbi higi ja raskuste võitlema, tekib meil hirm ja me põgeneme rindelt. Sisendame endale,
Toidujäätmed on toidu tootmisel, turustamisel või tarbimisel tekkinud jäätmed. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud söögist raisatakse või jääb kasutamata, kuid siiski üle miljardi inimese ei saa päevas piisavalt süüa ning nälgivad. Hinnanguliselt visatakse Euroopa Liidus igal aastal 88 miljonit tonni toitu, mille kulud on umbes 143 miljardit eurot. Toidujäätmete tõttu raisatakse ka muid ressursse maad, vett, energiat ning tööjõudu. Kui raiskame toitu siis raiskame ka maavarasid. Sööki raisatakse tootmishela ning tarneahela igal etapil alates põllumajandusest kuni tarbimiseni [1]. Euroopa komisjon avaldas 2010. aastal uuringu tulemused, mille kohaselt tekitab inimene 179 kg toidujäätmeid aastas. See uuring näitas ka veel seda, et kõige rohkem toidujäätmeid tekib lõpptarbimise etapil ehk inimeste kodudes. Tarbijad raiskavad toitu mitmetel erinevatel põhjustel, mis sõltuvad riigi kultuuridest, kliimast,
mänge, suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal olles. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata. Näiteks ise olen palju kordi jätnud järgnevaks päevaks õppimata, kuna arvutis olles olen kaotanud ajataju ning tõsi, mõnikord olen sattunud lausa sõltuvusse arvutist. Vahel lihtsalt ei suuda internetist ära tulla. Internetis on palju tarkust, aga ka palju rämpsu, mille peale me mõttetult aega raiskame. Tihti istun ma niisama arvuti ees ning mõtlen miks ma siin olen. Pigem võiks selle asemel minna välja loodusesse ning teha midagi enda jaoks tõeliselt kasulikku. E-maailma üks halvemaid asju on minuarvates eraellu sekkumine. Sinust võidakse internetti üles panna pilte, videosi ning üleüldse infot, mis on kogu maailmale nähtav, mis aga on võib-olla sinu isiklik asi. On hästi, kui see info on positiivne ning meeldib inimesele endale. Aga lugu on hull siis, kui sinust
Meie seas levivad muinasjutud, kuidas postiljonist sai miljonär; kuidas perenaine loteriiga võitis, nagu rätsep Õhk; kuidas targad noored mõtlesid välja Skype'i ja müüsid õigel ajal maha ja said rikkaks. Kes meist ei tahaks olla nende asemel? - Lubada endale kõike. Oma lõbuke hommikuks, oma lõbuke õhtuks ja ööks. Ükski õis ei läheks meist mööda ja ükski vein ega nauding ei jääks maitsmata. Kuid on see siis elu? - Kas tõesti selle nimel raiskame 10; 20; 40 aastat oma elust, et elada ühe aasta ennasthävitavalt ja -unustavalt, nagu poleks homset? Me külastame parimaid koole; käime parimatel nõupidamistel; loeme õigeid raamatuid; toitume õigesti ja käime läbi õigete inimestega - kõik selle nimel, et ükskord olla kui Jumal ja mitte alluda teiste poolt seatud reeglitele. Kas me ei ole selle kõige juures pisut lapsikud? Nagu laps, kes solvunult endale lubas, et
Jätkusuutlikuse põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja saastame keskkonda. Tootes põlevkivist energiat tekivad jäätmed (tuhamäed), millega ei ole midagi peale hakata. Viimastel aastatel on tööstustesse võetud tehnoloogia puhtam ning kiirem. Neid kasutades paiskub atmosfääri palju vähem õhusaasteaineid ning vähem on ka heitveega keskkonda jõudvaid reostusi. Positiivne on energiamahukuse vähenemine, taastuvenergia kasutamise suurenemine ja põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasvamine
elu peamine eesmärk on võimalikult rikkaks saada , ei ole õnnelikud . Inimese tegelik rikkus peitub kusagil mujal. Rahva õnnelik olemine ongi tegelikult riigi püha eesmärk. Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust. Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab kui palju me tegelikult raiskame aega asjadele, mis ei tohiks olla elus nii olulisel kohal. Juba mitu aastat köidavad inimesi tõsielusarjad, mis tegelikult on emotsionaalne rämpstoit. Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile
Kolmanda Maailma riigid on väga nafta ja gaasirohked maad. Vaadates neid maid, näivad nad väga vaestena, aga see on sellepärast, et rahvas ei julge enda kätte võimu ja selle rasvase naftamagnaadi selle torni otsast maha lüüa. Samas on probleem, et neis maades on teadus vähearenenud ning näiteks Aafrikas ja Kuveidis põletatakse nafta kaevandamisel maapinnale kerkiv maagaas atmosfääri, sest ei osata ladustada. Sellega raiskame väärtkütuseid ja saastame samaaegselt atmosfääri. Tihtipeale ei suudeta väikeste järelejäänud leiukohtadega rahuldada maailma energiatarbivust. Massitootmine ja rikkalik eluviis nõuavad ohvreid ja ohvriteks kipuvad alati olema nõrgemad. See on minu arvates vale mõtteviis, kuna mõelda tuleb tulevikule ja inimestele, kes tahavad nautida seda sama, mille emake loodus meile on võimaldanud.
Puhtkvantiteedi must stsenaarium oleks järgmine – perekond sünnitab tosina lapsi, kasvatab ülesse vastavalt oma oskustele ning lapsed lähevad omapead edasi vastavalt sellele vundamendile, mis nad 2 tuumperekonnalt said. Riik saab juurde hulga maksumaksjaid, perel on olnud pidev riigipoolne toetus. Arvestades ülerahvastatust, maailma loodusvarade ressursse, kriminaalprobleeme – meid on liiga palju, me raiskame ja hävitame. Midagi peab selles suhtes tegema, ennetama suuri probleeme ja kuna meie oma elu ehk siis meie ise toodame neid suuri globaalseid probleeme, tuleks neid lahendada ka üksikisiku tasandilt. Kvaliteetne perekond, kvaliteetne laps, kvaliteetne kasvatus ja haridus – sest lapsed on meie tulevik ning kui me soovime paremat ühiskonda ja paremat tulevikku meile kõigile, hakkab see meie lastest. Seega, lapsesaamine on äärmiselt vastutustundlik otsus. Nii üksikisiku kui ka globaalsel
meid ohud. Iga kord, kui me tunnetame ohtu, peame me selle tõsiduse selgitamiseks ja lahenduse leidmiseks ennast iseendale teadvustama. Näiteks, märgates, et tänaval kõndides vaatavad mõned inimesed mulle itsitades järele, hakkan kohe muretsema: ,,Kas mul on midagi viga? Kas ma näen naljakas välja? Kas ma kõnnin imelikult või on mul nägu must?". Sadu kordi päevas tuletatakse meile meelde, kui haavatavad me oleme. Iga kord kui see juhtub raiskame me teadvuse korrastamiseks psüühilist energiat." Loovatel inimestel ei jää selleks lihtsalt aega. Et meeldival tegevusel on selged eesmärgid, kindlad reeglid ja oskustele vastav raskusaste, ei ohusta nad oma MINA." (Csikszentmihaly, Optimaalse kogemuse psühholoogia, 2007) Tippkogemused Maslow kirjeldab tippkogemuste mõistega inimesi, kes kogevad midagi üleloomulikku, ekstaatilist ja müstilist, kus aeg kaob, ümbritsev ei oma enam tähendust ning sellel hetkel
On kujunenud illusioon, et inimõigused on midagi kauget ja eemalseisvat ega tajuta, et need õigused puudutavad iga ühte. Õppijale või noorele tihtipeale ei anta vabadust vastutada, ning juhul, kui tema inimõigused satuvad ohtu, rakendub taas harjumuspärane käitumine: ta ootab vastutust kelleltki teiselt. Inimõigused ja vastutus käivad käsikäes – inimõiguste teadvustamine loob vastutust. Vastutusest loobumisega jäetakse kasutamata isiklikud ressursid, millega kokkuvõttes raiskame ka niisuguse väikese riigi kui Eesti inimressursse ega saa rääkida ühiskonna jätkusuutlikust arengust. Noorsootöö, mis on tihti vabatahtlik ja kogukonnapõhine olemus tähendab seda, et noorsootöötajatel ja noorteühingutel on teistega võrreldes paremad võimalused noorteni jõuda. Teatud eas, kui noorel tekivad liidrid väljaspool kodu, võib just noorsootöötaja olla eeskujuks ja noort mõjutada. (Rootsmann, 2007) Noorsootöö on mingil määral noorte inimõiguste tagaja
Valisin märgi nr. _________ _____________________________________ (märgi nimi) soovivad autojuhid tigedaks. ,,Nad arvasid, et me raiskame ruumi. Meie tahtsime näidata, et nemad raiskavad inimestele mõeldud ruumi," lausus Valk, kelle sõnul mängisid protestijad
'' Sõber ei ole keegi muu, kui vaenlane, keda sa hästi tunned.'' 9 '' Ma tahtsin Seattle'sse kolida, end müüma hakata, olla karm punk-rockar, aga ma olin liiga arg.'' '' Ma olen meelsamini vihatud selle eest, kes ma olen, mitte armastatud selle eest, kes ma pole.'' '' On parem läbi põleda, kui lihtsalt minema hajuda'' '' Olen pigem surnud, kui lahe'' '' Võltsimine on suurim kuritegu'' '' Püüdes olla keegi teine, raiskame me enda personaalseid võlusid'' '' Ma olen rõõmus et ma leidsin enda sõbrad - nad on kujuteldavad ja nad on mul peas'' Kasutatud materjalid 10 6. mai 2007. KURT COBAIN. http://en.wikipedia.org/wiki/Kurt_Cobain 6. mai 2007. KURT COBAIN'S BIOGRAPHY. http://www.geocities.com/SunsetStrip/Venue/6582/Nirvana/kurt-biography.html 6. mai 2007. KURT COBAIN QUOTES. http://www.geocities.com/sunsetstrip/club/1631/quotes.html Pildid 6
Põllumajandusest pärit toitainete kao ehk siis merre sattumise vähendamiseks nähakse ette nitritite direktiivi ja vee raamdirektiivi täielikku rakendamist ning põllumajanduspoliitika uut nõuet rajada 1. jaanuariks 2012 vooluveekogude äärde puhverribad. Mina saaksin olla keskkonna sõbralikum järgmiselt: Säästan vett Eestimaal on vesi ilmselgelt alahinnatud. Me ei pane isegi tähele, mil moel me vett raiskame. Linnakorteris elades tundub kraanist tulev piiramatu veehulk lausa enesestmõistetav. Ometi on olemas kümneid ja kümneid nippe vee kokkuhoiuks. Näiteks peske käsi kätepesukausis ja kasutage sama vett vetsupotis. Kastke lilli vihmaveega. Peske nõusid ja pesu veesäästlikult. Ärge laske kraaniveel hambapesu ajal joosta. Piirake dusi all viibimise aega. Võimalusi on teisigi! Säästan vett, sest te saan seda teha! Säästan elektrit
Hädaabifond (ingl. United Nations International Children's Emergency Fund).(2) 7 2.3 Põhjavee taseme kaitse Eestlased kasutavad kõige rohkem magedat vett inimese kohta maailmas, kuid meil pole suurt probleemi sellega, et seda ei peaks jätkuma kuna meil on palju soid ja rabasi , mis põhjavett puhastavad. Sellegi poolest peaks me mageda vee kasutamist piirama kuna me lihtsalt raiskame seda. Me saaks piirata oma magada vee kasutus kaevandustes ja loomulikult iga inimenekodus. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkonda- des juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karsti- lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel.
saaksid koolitada oskustöölisi. Ainukene, mille peale riik peaks rohkem panustama on see, et looma õppeasutusi. Kokkuvõte Essees sisaldava teksti peale tekib konflikt kahe ühiskonnavormi vahel, milleks üks on infoühiskond ja teiseks on tööstusühiskond. Kui mõelda sellele, kui varajases ajas Eesti Vabariik hakkas arendama enda infoühiskonda, siis on kasulik ka selles suunas jätkata. Aga samas, kui isegi suurte ettevõtete juhid ütlevad, et sellega me raiskame vaid aega ja ressursse, siis ei näe autor selles tegevuses mõtet. Eesti Vabariigi miinuseks on see, et enda väikese rahvaarvu ja pindala pärast võime me kaotada iseendi. Infotehnoloogia on suur tegevusala ja kui see tõesti aitab meie majandust elavdada, siis samas kaotab see meie riigi võimalikult suures osas. Kui samas mõelda, et me oleme sulgenud nii palju vabrikuid ja tehaseid ja nii palju senised oskustöölised on jäänud tööta, siis kas on kõige selle ülesse ehitamises mõte
ei suuda ette lugedagi (Aavik jt, 2015; Watson, 1944). Teiseks on keskkondlikud põhjused. Aavik (2015) toob välja, et farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt, mis aitab omakorda kaasa kliimasoojenemisele, tekitab keskonnareostust, põhjustab liikide hävimist ja raiskab ressursse. Planeedil Maa ei ole 7 kahjuks piisavalt vaba maad, et toita kasvavat populatsiooni looma kasvatamisega ja sellega me raiskame väärtuslikku maad. Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000-20 000 liitrit vett. Samas kulub ühe kilo nisu tootmiseks 500-4000 liitrit vett. Kuna loomade pidamine aina suureneb, kasvab ka vajadus uute põllumaade järele. Lisaks sellele käib tohutu vihmametsade hävitamine. Tänaseks päevaks on hävitatud 70% Amazonase vihmametsadest. Vihmametsad on aga planeedi Maa jaoks elulise tähtsusega
Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane uurimustöö leiab vastukaja tänaseni. Ema oli äge iiri rahvuslane ja silmapaistev kirjanik, tõlkija. Esimesed teadmised kunstist sai ta emalt
Pärast seda, kui oleme ohverdanud sõjale üheksa aastat, teed sina ettepaneku laevad vette lasta? Kas sa ei taipa, et mitte ükski meie sõdur neist, kes veel rivis on, ei nõustuks edasi taplema, kui ta peaks nägema ainsatki laeva merele purjetamas? Ta arvaks, et teda on reedetud ja viskaks relvad käest. See oleks krahh!" ,,Nii see on, Odysseus!" vastab Agamemnon. ,,Räägi siis, mida paned ette sina?" Siin sekkub Diomedes. ,,Kuulake mind," ütleb ta tungivalt, ,,me raiskame siin lihtsalt aega oleme küll haavatud ega saa ise võidelda, aga me võime minna võitlejate keskele ja neid oma hääle ja kohaloluga innustada; võime tuua lahingusse tagasi need, kes on araks löönud. Niisiis, ärgem jäägem siia! Mingem sinna, kus käib taplus!" Nii suunduvadki juhid sinna, kus keeb lahing. See võiks jääda viimaseks, kui kreeklaste kaitsjanna Hera vahele ei astuks. Ta ei taha Agamemnoni, Odysseuse ja Diomedese
Kui erutus hakkab teie üle valitsema, võib ta teid hävitada. Paljud inimesed liialdavad erutusega nagu muregagi. Nad puhuvad ise oma ärevuse nii suureks, et neid võib üksnes haletseda. Tõsi, erutus on sageli vältimatu, eriti kui see puudutab tööalaseid ebameeldivusi, armastatukaotust, vaesust jne. Sel juhul peame appi võtma selge mõistuse ja kaine mõtlemise. Erutus ei anna midagi ega aita kedagi, vastupidi, mida rohkem ärritume, seda rohkem raiskame oma närvijõudu. Peame olema optimistid. Optimist saavutab alati oma eesmärgi, pessimist mitte kunagi. Miljonid inimesed muretsevad tühja-tähja pärast, kulutavad oma närve ülemäärase edevuse, valehäbi, umbusu ja kahtlustuste peale. Naised muretsevad sageli sellepärast, mida teised neist mõtlevad ja nii muutuvad nad kergesti ärrituvaks. Murdeealisi peab õpetama mõtlema iseendale: kui kamp teeb rumalusi, ei pea nemad seda kaasa tegema.
Mis juttu sa ajad? KUUL Ah, ma ei tea isegi. SOLK Nii, võta ta riidest lahti. Ja näe, siin on viin. LUMI Ma võtan ühe lonksu. KUUL Ei ole viisakas. SOLK Nagu öeldakse – enne, kui sõber alasti võetakse, tuleb sisemine inimene riidesse panna. KUUL Anna, ma panen oma sisemise inimese ka riidesse. Joovad SOLK Nii: ja nüüd vana kombe kohaselt, riidest lahti ja peseme teda viinaga! LUMI 59 Mis me raiskame, võtame kaevust vett. KUUL Ennem jääb kaev kuivaks. Viina on poes külluses. SOLK Sina too siis obelisk siia. KUUL Just. SOLK Kas matame ta saabastega või ilma? LUMI Saabastega. Tõeline kauboi sureb ikka saapad jalas. SOLK Nagu öeldakse – tehtud. KUUL Hakka peale – nagu öeldakse. SOLK Kes nii ütles? KUUL Mina. Ma vist alukad jätan jalga. SOLK Ei – alasti – nagu ma ütlen. KUUL No tule nuusuta ise. SOLK Hea küll, mul pole aega. Kuul valab laibale viina peale ja hõõrub
Asjatult! Mitte keegi ei kuule! A: Kuid sa rääkisid, et sulle meeldivad Jõulud! D: Jah, väga. Kuid kui sündmus, kui vibratsioon. Mul vedas, sest ema ostis ammu kunstliku kuuse. See on väga hea, peamine on idee. Ma ei tea, kas olen võimeline viibima majas, kus on eksponeeritud väljapaistev meetrine kuusk, ja veel rõõmustavad inimesed selle üle! Kuid inimestel on vist anne tappa taimi ja sellest rõõmu tunda! A: Mida see tähendab? D: See tähendab seda, et tapame planeedi, raiskame selle rikkused ja ise vaimustume sellest. Kuid tahaksin jätkata järgmisel korral. A: Lõpetame siis tänaseks. Peale seda, kui David lahkus, istusin kaua ja püüdsin infot läbi mõelda. Mäletan, et kunagi lugesin David Icke raamatust "Suurim saladus" tõlget Sumeri Tahvlitest, avastatud 1850. aastal kusagil 400 km Bagdadist, Iraagis. Tekst oli tõlgitud Zahar Sitsini, austatud teadlase, ajaloolase, kirjaniku ja keeletundja poolt.
Ajukoor omakorda on ülevana aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime) Ilma ajukoore piisava toonuseta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus Enesekontroll väga oluline ühiskonnas Üldaktivatsiooni süsteemi koduks on ajukoore all peituvad evolutsiooniliselt vanemad struktuurid ehk ajukoore vanemad moodustised Kui see süsteem töötab nõrgalt siis me lõpuks uinume,kui töötab liiga tugevalt siis oleme pinges ja raiskame oma ressursse Inimesed saavad automaatselt aru kui see süsteem hakkab liiga tugevalt tööle ning viimad selle tagasi normaalsele tasemele,samuti kui süsteem töötab liiga nõrgalt Üldaktivatsioonisüsteem hoiab ajukoore toonuses Yerkes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1. Tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral 2. Mida lihtsalt on tegevus,seda kõrgem on optimaalse erutuse tase Tegevuse efektiivsus sõltub erutuse tasemest,mitte liiga kõrge ega liiga madal
aega annavad. Mõned päevad otsustavad meie asja. Oh, oleks meil aega!» «Sinu nõu on mõistlik,» ütles peavanem, «kuid üks asi on selle juures kahtlane. Kui sa tõesti lossi kätte saad, ja selles ma ei kahtle, sus on karta, 106 et landmeister enne, kui ta siia jõuab, kõige oma väega sinu kallale kargab. Siis oled sina kadunud ja meie kaotame asjatult oma paremad mehed.» «Enne aga teeme meie lossis neile tublisti kahju,» ütles Tasuja kindlalt, «ja raiskame nende aega, nii et teie "endid paremini ette valmistada jõuate. Pealegi seisab loss metsade keskel ja rüüt-vlite teest kõrval, kui nad otse sealtpoolt tulevad, kus neid on nähtud. Vahest ei pane nad meid tähelegi, enne kui ise neile kuklasse lööme.» Tasuja selgete sõnadega arutatud nõu võeti üksmeelselt vastu. Vanemad tõusid üles ja astusid õue, kus rahvas ikka veel kõnerikka sõnumitooja väsimatut juttu kuulas. Vanemate ilmumisel
annaabi.ee 
