Paljunemine loomad. Uueneb ka vegetatiivselt kännuvõsust, juurevõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Võimalik paljundada ka pistokstest. Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Tavaline kogu Eestis, enam Lääne- ja Põhja-Eestis. Kasvab põõsarindes ja alumises puurindes sega- ja lehtmetsas ja kaldavõsastikus ning raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab Kasvukoht hästi ka raiesmikel. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Koht Parandab pinnast, sest lehed kõdunevad kiiresti. Viljad on söögiks loomadele, eelkõige ökosüsteemis oravatele ja hiirtele
Kasvav populatsioon-populatsioon,mille arvukus suureneb.Selles ületab sündimus suremuse. Kahanev populatsioon-arvukus langeb,sest suremus ületab sündimuse.(kliimategurite järsud muutused:paduvihm,põud,maavärin erakordselt kõrgel või madalal temp/ kiskjate ja parasiitide suurest arvukusest võib tuleneda) Ökoloogilise tasakaalu muutuste tagajärjed: Kui ökosüsteem lakkab toimumast,muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. (kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvava valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud:hall lepp,arukask, sest need kasvavad kiiremini, kui seemnest arenevad kuused) Suktsessioon-koosluste järjestikune asendumine.
15 10 Temperatuur 5 0 -5 -10 -15 lage ala männik kuusik Joonis 4. Õhutemperatuuri seos puuasustusega ÜLESANNE 4: ÖÖPÄEVANE TEMPERATUURI DÜNAAMIKA Etteantud tabelis (tabel 4) on esitatud andmed õhutemperatuuri ööpäevasest dünaamikast juunikuu esimesel dekaadil kahes erinevas kasvukohas: raiesmikul ja selle kõrval kasvavas 70- aastases kuusikus. Temperatuuri mõõdeti 5 cm kõrgusel maapinnast. Koostasin etteantud andmete põhjal graafiku ( joonis 5) temperatuuri ööpäevasest dünaamikast. Tabel 4. Kuusiku ja raiesmiku temperatuurid päeva lõikes kellaaeg raiesmik kuusik 1.00 0 3,9 2.00 -2,2 2,2 3.00 -4,1 1,1 4.00 -4,8 0,4 5.00 -5,1 -0,2
elavatest populatsioonidest. Populatsioonitihedust arvutatakse järgnevalt: Kui mingis järves elab 120 karpkala ja selle järve pindala on 2400 m², siis populatsioonitiheduseks on: 120 : 2400 = 0,05 isendit / m² (ehk 1 isend 20 m² kohta). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsiooonide arv ja arvukus. Selle tulemusena asendub üks kooslus teisega. Nt. Kuusiku maharaiumisel hakkavad raiesmikul kasvama algul rohttaimed, siis lehtpuud, lõpuks kuused. Kuused sirguvad ja varjutavad valguslembelised taimed ning taastub kuusik.
b) Suvel, soojal aastaajal on metsas kuu keskmine õhutemperatuur madalam, sest puistu oma võrastikuga takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. c) Mida valgusnõudlikum on puistu, seda tihedam on tema võrastik. Mida tihedam on puistu, seda rohkem ta metsa temperatuuri tasandab. Ülesanne 4. Tabelis on esitatud andmed õhutemperatuuri ööpäevasest dünaamikast juunikuu esimesel dekaadil kahes erinevas kasvukohas: raiesmikul ja selle kõrval kasvavas 70 aastases kuusikus. Temperatuuri mõõdeti 5 cm kõrgusel maapinnast. Koostasin antud andmete põhjal graafiku temperatuuri õõpäevasest dünaamikast. Kellaaeg Raiesmik Kuusik 1.00 0 3,9 2.00 -2,2 2,2 3.00 -4,1 1,1 4.00 -4,8 0,4 5.00 -5,1 -0,2 6.00 -4,9 -0,6 7.00 -2,6 0,6 8
c. Koosneb ainult sündmustest d. Toimib protsessi enda pärast e. Võib olla ilma ühegi lõppsündmuseta 2. Järgmine protsess on äriprotsess a*,b,c*,d*,f a. Brauseri abil veebiportaalist (näiteks Delfi.ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b
5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad. Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks. 6) Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus Kiilistutus pannakse kasvama paljasjuurelisi seemikuid, sest nende juurestik on väike ja vähehargnev ning mahub suhteliselt kitsasse kiilulõhesse. Tööriistaks on olenevalt mulla kõvadusest erineva raskusega istutuskiil või kiillabidat.
parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel
istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenemise. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt: 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutevevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Kokkuvõte Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust
seda stabiilseks populatsiooniks. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse. Populatsiooni arvukus ajas suureneb. Kahaneva populatsiooni arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Võivad põhjustada kliimategurite suured muutused: paduvihm, põud, maavärin, kõrge/madal temperatuur jne. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Nt. Kuusiku hävimisel hakkavad raiesmikul esmalt kasvama lehtpuud vms. Seaduspärasus toiduahelas Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi jaotusega toiduahelas. Organismis talletatakse vaid umbes 10 % toidus sisalduvast energiast. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas.
samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 74. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades? Miks raiesmikul nende koloonia hukkub? Kuklaste vaenlane on inimene, kes oma mõtlematu tegevusega hävitab pesakuhilaid. Kuklased aitavad metsal uueneda, kandes seemneid a; nad õhutavad mulda aidates kaasa uue ja toitaieterikka mulla tekkimisele. Hävitavad kahjurputukaid ja uuendavad taimekooslust ( kannavad edasi taimede seemneid). Raiesmikul nende koloonia hukkub, sest nad ei talu otsest valgust, samuti puudub neil võimalus toitu hankida ( söövad lehetäidest poolt eraldatavat lehetäinestet)
samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 72. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 73. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades? Miks raiesmikul nende koloonia hukkub? Kuklaste vaenlane on inimene, kes oma mõtlematu tegevusega hävitab pesakuhilaid. Kuklased aitavad metsal uueneda, kandes seemneid a; nad õhutavad mulda aidates kaasa uue ja toitaieterikka mulla tekkimisele. Hävitavad kahjurputukaid ja uuendavad taimekooslust ( kannavad edasi taimede seemneid). Raiesmikul nende koloonia hukkub, sest nad ei talu otsest valgust, samuti puudub neil võimalus toitu hankida ( söövad lehetäidest poolt eraldatavat lehetäinestet)
põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 74. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades? Miks raiesmikul nende koloonia hukkub? Kuklaste vaenlane on inimene, kes oma mõtlematu tegevusega hävitab pesakuhilaid. Kuklased aitavad metsal uueneda, kandes seemneid a; nad õhutavad mulda aidates kaasa uue ja toitaieterikka mulla tekkimisele. Hävitavad kahjurputukaid ja uuendavad taimekooslust ( kannavad edasi taimede seemneid). Raiesmikul nende koloonia hukkub, sest nad ei talu otsest valgust, samuti puudub neil võimalus toitu hankida ( söövad lehetäidest poolt eraldatavat lehetäinestet) 75
(3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. (4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. (5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3.
Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur on kärsakakahjustuste oht just kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ning männiraiesmikel. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale. Noormardikad (järgmine põlvkond) ilmub järgmise aasta suve teisel poolel ja toituvad samal raiesmikul, põhjustades uusi kahjustusi. Tõrje ja profülaktika. Kuna kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, tuleks teatud kasvukohtades (kuivad, parasniisked männikud, kuusikud) hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet, 2-3-aasta vanustel raiesmikel on kärsakakahjustuste oht tunduvalt väiksem kui värsketel raiesmikel. Nende putukate arvukus tõuseb kiiresti piirkondades, kus lähestikku paiknevad 2-3 aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud
aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni tagajärg. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask, jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. Kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 15
ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Õpik lk. 26-27 Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb
- Mürkputk- selleri lõhnaga, kahjustab kesknärvisüsteemi, kuivatusel mürgitus säilib. - Osjad- võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob. - Varsakabi- kevadel niisketel aladel, kerge mürgitus, kõhulahtisus, - Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike
Primaarne suktsessioon – kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi keskkonnas. 6. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Näiteks kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvama valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud: hall lepp, arukask jne. Need kasvavad kiiremini kui seemnest arenevad kuused. Selle tulemusena asendub üks metsatüüp teisega. Kui aga noored kuused sirguvad, siis varjutavad nad lõpuks valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Seega võivad ökosüsteemides toimuvad muutused olla pöörduvad. Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui
Kui üldiselt talitlevad metsad süsiniku sidujatena, siis teatud juhtudel võib aastane CO2 emissioon osutuda suuremaks, kui puude poolt seotu. Eesti tingimustes võib selline olukord tekkida näiteks lageraiejärgselt, kui maapinnale jääb palju lagunevat orgaanilist materjali (raiejäätmed), mille lagunemisel eraldub CO2, kuid raiesmikul kasvavad puittaimed on veel väga väikese biomassiga ja nende poolt seotud CO2 kogus väheoluline. Näiteks kui 2 a. halli lepa kultuuri aastane bioproduktsioon (puitunud osad) oli 150 kg ha-1 ja selles seoti ca 75 kg C ha-1, siis sama puistu 14-aastasena produtseeris puitunud biomassi 14,3 t ha-1 milles seoti süsinikku ligikaudu 7 t ha-1.
Asunikelt võeti riigimetsades karjatamise eest tasu. Näiteks 1924. aastal moodustas selline tasu kogu riigimetsanduse tuludest 1,1%. Loomade karjatamist tuli lubada sageli isegi metsades, kus see läks vastuollu metsakasvatuslike huvidega. Tolleaegses ajakirjanduses diskuteeriti tihti teravalt metsas karjatamise üle. Näiteks ajakirjas 1927.a. ajakirja "Eesti Mets" aastakäigus leidub sel teemal 5 artiklit. Enamasti leiti, et koduloomade karjatamist metsas tuleb piirata. Näiteks värskel raiesmikul võiks paar aastat karjatamist lubada, sest loomad kobestavad pinnast ja tallavad seemneid maasse. Kuid seejärel, kui noored puud on juba kasvama hakanud, on karjatamine metsa järelkasvule kindlasti kahjulik. Järgneval aastakümnel karjatamise surve metsale vähenes, sest talud tugevnesid ja rajasid juurde produktiivseid rohumaid ja karjamaid. Sõjajärgsel ajal polnud loomade karjatamine metsas enam terav teema, sest kariloomi oli vähem ja lagedaid rohumaid piisavalt.
destruentide arvukuse tõusu. Niisugune nähtus on igal suvel ka Läänemeres näha. See et kalade arvukus on hetkel väga väike, on näha ka kauplustes. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel ? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask,jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained
Liigile võib saatuslikuks saada ühe olulise elupaiga puudumine tema poolt kasutatavaist. Eriti olulised selles kontekstis on substraat ja toit kui neid pole, ei saa olla ka nendega seotud liike. Elupaigaelemendid Esinevad regulaarselt elupaikades, kuid ei tarvitse olla elupaigaspetsiifilised. Nendel kasvavat elustikku mõjutab nii nende enda "olemus" kui ümbritsev keskkond: - silikaatne rändrahn vees, põllul, loopealsel, mere ääres, varjukas metsas, nõmmemetsas... - kuusekänd raiesmikul, varjukas metsas, jõekaldal, alleel.... Jne. Puud, hekid ja puistud 16 Lindude pesapaigad toonekured ja kakud üksikpuudel (vanade puude õõnsused tähtsad); väikesed laululinnud hekkides ja põõsastikes; suurematel metsalaikudel põldude vahel juba mitmekesine linnustik (uurinud Külvik, M). Lindude toitumiskohad putukad koore all, lehtedel jne, aga ka puude viljad (tamm, pihlakas jne) (Masing, V).
flogeneetilistesse rhmadesse, kige sagedamini perekondadest Pseudomonas ja Bacillus. Vtmeensmid denitrifikatsiooni protsessis on nitraadi reduktaas ja nitriti reduktaas (kaks vormi: Cu-Nir ja heme-Nir). Protsessi kiirus sltub hapniku , nitraadi ja org. ssiniku kontsentratsioonist, keskkonna pH, temperatuurist. Denitrifikatsiooniks vajalik min COD:NO3-N ~2.9. inhibeerivad atsetleen, CO2, tsaniid, nitrapriin, pestitsiidid, sulfaat. D. intensiivsus metsas < 1kg N ha-1 aasta 1, raiesmikul 3-6 kg N ha-1 aasta-1. Denitrifikatsiooni saagis on 0.44 kg biomass/kg orgaanilise aine kohta (aeroobsel hingamisel 0.5). Assimilatoorse denitrifikatsioni abil seotakse nitraatlmmastikku taimede, seente ja prokarootide biomassi (NO3-. NO2-. NO2OH. NH3.R-NH2). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Lmmastiku fikseerimine. N2 redutseeritakse nitrogenaas-kompleksi (dinitrogenaas-reduktaas (Fe valk) ja dinitrogenaas (MoFe valk)) vahendusel. Nitrogenaas on tundlik hapniku suhtes,
taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.) Lageraielangile jäetakse kasvama Ks ja Mä seemnepuud, millisteks valitakse heakasvulised, terved, heade tüve- ja võraomadustega ning hea viljakandvusega puud. Seemnepuud on soovitav välja valida 5-10 aastat enne lageraiet ja nende ümbrust harvendada (kohanevad paremini hõreda seisuga, kasvatavad suurema juurestiku ja on raiesmikul tuultele vastupidavamad). Seemnepuid jäetakse 20 - 70 tk ha-le (Ks vähem Mä rohkem) ja tähistatakse enne raiet värviga või paelaga. Raiesmikule võib kasvama jätta ka vanad haavad, selliselt väldime massiliselt haava juurevõsude arengut raiesmikul. LR säilitada I rinnet moodustada suutvate puude järelkasv. Raiejäätmed (oksad, ladvad, kasutamist mitte leidnud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) tuleb koristada ja raielank puhastada
segametsa mõju mullatekkeprotsessidele sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad Külvi eelised - lihtsam on soodsam kui puhtkuusiku mõju), uuemetsapõlve tekke. Puude olemasolu pole Odavam parem mehhaniseerida 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul on tagatud juurte normaalsem areng seenhaigustele. paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende ja raiejäätmetega tugevdatud suurem ja uuenemine kiirem rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja kokkuveoteedel
vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur on kärsakakahjustuste oht just kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ning männiraiesmikel. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale. Noormardikad (järgmine põlvkond) ilmub järgmise aasta suve teisel poolel ja toituvad samal raiesmikul, põhjustades uusi kahjustusi. Tõrje ja profülaktika. Kuna kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, tuleks teatud kasvukohtades (kuivad, parasniisked männikud, kuusikud) hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet, 2-3-aasta vanustel raiesmikel on kärsakakahjustuste oht tunduvalt väiksem kui värsketel raiesmikel. Nende putukate arvukus tõuseb kiiresti piirkondades, kus lähestikku paiknevad 2-3 aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud
annaabi.ee 
