Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks. Kummalisel kombel on need kivist pead pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis on vanim teadaolev indiaanlaste kiri. Kuna olmeegi raidkirju on leitud väga vähe, siis pole seda suudetud desifreerida.Olmeegid raiusid oma hieroglüüfid kivist sammastele, altaritele ja sarkofaagidele. 5.Leiutised Olmeegid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeegid tundsid ka arve Püramiide ega templeid nad ei ehitanud. Kalender kiri
Vana-Ida kultuur on väga huvitav ning mitmekesine. Vana-Idas leiutasid inimesed asju ilma milleta ei kujutaks me oma igapäeva elu ettegi Egiptuses kujunes kiri,mis meenutas välimuselt piltkirja ja oli tõenäoliselt sellest ka välja kujunenud. Kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju kasutusel,ligi 100 hieroglüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega,siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine. Kui suri silmapaistev mees, siis määrisid kõik naised pea ja näo mudaga, jätsid surnu majja ning läksid kõigi tema naissugulastega välja ja peksid end. Hiljem viidi surnukeha palsameerimisele. Mesopotaamia tsivilisatsioonile on tunnuslik kiilkiri, mis vajutati pehmele savitahvlile
usutegelastega, kes polnud mitte üksnes tellijad, vaid tegelesid otsese kunstiloominguga. 12.sajandi algul tekkis Itaalias uutmoodi suhtumine kunstnikesse. Pisas ja Modenas ülistasid raidkirjad uutel katedraalidel nende juures töötanud kunstikke. Modena kiriku fassaadil on veel üks selle rajamist meenutav tahvel mille allservas seisab kunstniku nimi. Pisa toomkiriku fassaadil on nähtavas kohas selle kiriku esimese arhidekti buscheto haud . Kunstnike signatuuridega raidkirju leidub hulgaliselt läbi terve 12 sajandi, peamselt Itaalias. 12.sajandil tekkis esile arhitekti kõrval skulptor. Arvukalt on skulptoreid Itaalias kui ka saksamaal. Suur kunstnik oli 12.sajandi lõpul Põhja-Itaalias tegutsenud skulptor Benedetto. Prantsusmaal omandas 13.sajandil olulise tähtsuse arhitekti kuju. Prantsuse gooti arhidektuuri uudsus ja grandioossus äratas kõikjal tähelepanu ning prantsuse arhidektid olid nõutud üle euroopa. 13.sajandi lõpul ja 14. Sajandi algul nimetati
Tänu sellele tekkisidki erinevad ühiskonnakihid. Tänu kirja tekkele sai võimalikuks Egiptuse ühiskonna riiklik korraldamine sellisel moel nagu see oli. Kõige esimesena arenes Egiptuses piltkiri millest hiljem arenes hieroglüüfid. Egiptuse kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega, siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kirja kasutamine aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas seega riikluse kujunemist. Nii kaasnes ka kirja kasutuselevõtuga kõrgkultuur - teadus ja kirjandus. Nn Rosette'i kivi mis leiti 1799. aastal andis võtme Jean Francois Champollionile egiptuse kirja ja keele desifeerimiseks tänu sellele, et sellel oli kuningas Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes varjandis: egiptuse hieroglüüfkiri,
korrashoid,muud riiklikud (Ligi 1000 märki) surma. ehitused) · Enamasti kirjutati ainult · Usuti, et pärast surma elatakse · Talupojad elasid tagasi poliitilise, religioosse sisuga sugust elu ja tegevust nagu elu hoidlikes, üheruumilistes raidkirju ja esinduslikke palmilehtedest katusega · Surmajärgne elu vaid nendel, tekste olid ära saadetud matuse- savionnides, kus vahel majutati ka koduloomi. · Tõenäoliselt oskas kirjutada u rituaalidega (keha säilitamine)
mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem. Sealsetes perekondades otsustas mees kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki. Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes.
See meetod aga ei ole siiamaani mingeid usaldusväärseid tulemusi andnud. On kasutatud ka kombinatsioonimeetodit, mille puhul kasutatakse üksnes säilinud etruskikeelseid tekste. Selle lähenemise pooldajad leiavad, et etruski keel on ainulaadne ja seetõttu pole mõtet teda võrrelda teiste keeltega. Teiseks meetodi lähtepunktiks on oletus, et sõnad on kuidagi seotud esemega, millel nad kirjas on. Püütakse leida üksikute sõnade või tervete tekstide tähendusi erinevaid raidkirju võrreldes. Selle meetodi abil on ka mõningate lahendusteni jõutud. Siiamaani pole seda keelt siiski suudetud desifreerida, kuid siiski teame Etruskide keelest juba üht teist. On suudetud leida mõningate sõnade tähendused, teatakse mitmeid üksikasju grammatikast, morfoloogiast ja süntaksist ning osatakse kirjeldada Etruskide kirjakeelsete mälestuste laadi. Massimo Pallottino on öelnud: ,,Pole vaja pärida, kas etruski keel on desifreeritud, vaid on tarvis küsida, millisel määral".
laps abiellub Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid * demootne kiri * lihtsustatud hieroglüüfkiri * rahvakiri Haridus * preestrid ja templid tegelesid * preesterkonna hoole all, koolid
tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma aga kardeti ning usuti, et surmajärgne elu on sünge ja rõõmutu. Kultuur oli mõlemas tsivilisatsioonis kõrgelt arenenud. Egiptuses kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste. Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute
ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936--41 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. ast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. Koostamisel kasutatud teost "Olümpiamängud" ; Tallinn ; Valgus ; 1980 maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine
ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia. Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi
1. Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad
· Kuningavõim tugines kitsale ülikkonnale, ülejäänud olid enamasti · Hieroglüüfid tähistavad mõisteid, häälikute kombinatsiooni sõnas. + talupojad. seletavad märgid, kuidas eelnevat märki lugeda. · Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega. · Kirjaoskus oli privileeg. Kuningavõim · Kirjutusmaterjalina kasutusel papüüros. Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad
alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-41 ning neid alustati uuesti 1952. aastal. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1935. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND Olümpiamängude elustamise idee pärineb Saksamaalt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Kreekas. Ajavahemikus 1859-89
kandle kujutisega. Kannelt kaunistavad vanad iiri sümbolid ja kujutised ning kandlel on ka 14 keelt. 7 Iiri keel Iiri keel kuulub gaeli keelerühma, millel on Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal umbes 1 miljon kõnelejat inglise keele kui ametikeele kõrval aastast 1922. Iiri keel on välja arenenud vana gaeli keeles, millest on säilinud raidkirju 4. 7. sajandist, kuid vanaiiri keele tekste pärineb 8. 9. sajandist, eriti rikkalik on vanaiiri keelest keskiirikeelne kirjandus 10. 17. sajandini. Praegusele iiri murdele sarnane uus-iiri kirjakeel on välja kujunenud alles 18. sajandil. Iiri kirjatähti kirjutatakse kas ladina tähtedest arenenud iiri tähtedega või tavaliste ladinatähtedega. 8 Majandus
See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28) Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8) Kasutatud kirjandus: Kallipateira. - http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud
Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus.
Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus.
Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul või kuuenda dünastia ajal rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine toimus Keskmise Riigi ajal. Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel vaheperioodil, ja nooremad Keskmise Riigi ajal), "Kahe tee raamat" (teisepoolsuse
Vanade Idamaade arhiivid. Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente. Erisus tekkis hiljem, sõltus säilitatavatest objektidest. Vanimateks arhiivideks loetakse raidkirju e. epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele
Ta esindas rikkust, inspiratsiooni ja prohvetlikkust. Keldid kujutasid teda sageli veenümfina.On tõendeid selle kohta, et teda kummardati ka Gallias, kus teda kujutati õhus hõljuva lehena. Coventinale oli pühendatud ka üks allikas Tyne jõe lähedal Carrowbaugh's, Northumberlandis, mis oli tema kultuse peamine keskus.Sinna allikasse ohverdati jumalannale münte, mida allika lahtikaevamisel leiti üle 13 500, aastatest 41-383 pma. Samuti leiti allikast raidkirju, keraamikat, pronksist koer ja hobune, väärisesemeid ja isegi inimese kolp.Need on sinna arvatavasti visatud selleks, et küsida Coventinalt teeneid, nagu näiteks ravimist. Cocidius on Britannia sõjajumal, tema nimi tähendab punast. Peale selle on ta seotud ka metsa ja jahilkäimisega. Ta on kõige tuntum jumal, kes on seotud tapatalgute ja verega. Tihti on teda kujutatud kilbi ja odaga pikajuukselise keldi sõdalasena. 19. Looduskultused ja viljakusjumalad.
Vana-Kreekast: Eleusis. Orfism. Orpheus on salateadmiste vahendaja, kuna oli käinud allilmas. Usuti, et inimene koosnes kahest vastandlikust poolest, sest tema ihu oli loodud tapetud titaanide tuhast, aga kuna titaanid olid ära söönud ühe jumaliku olendi, siis see jumalik ollus on samuti inimese osaks: see on hing. Rooma riigis tekkis Mithra ümber müsteeriumiusund. Seda kandsid edasi põhiliselt ohvitserid ja riigiametnikud. Mithra auks loodud raidkirju on leitud 600-700, seal on ära toodud kultuse praktiseerijate nimed ja ametikohad. Sellesse religiooni ei lubatud naisi ligi. Bona Dea oli jumalanna, kelle pidustustele ükski mees ei tohtinud ilmuda. Rooma armees olid eriti levinud süüria päritolu sõdurid, ka keisreid oli seda päritolu. Nad võtsid kaasa oma kultuse. On leitud jälgi süüria jumalatest Britanniast, Pannooniast, Reini jõe äärest Toimus suur religioonide segunemine, sünkretism, kus Rooma ja idamaade jumalad
) straapiaks ehk provintsideks,. piirkondade sisekord oluliselt ei muutunud, kuid igale poole määrati riigihoidjad, provintside asevalitsejad straapid, kelle määras ametisse kuningas ja kes jälgisid et maksud koguneksid ja et säiliks rahu. Lisaks ka formeerisid alalist sõjaväge ja rakendasid elanikkonda avalikel töödel. - Lõi vana-pärsia kirja, sooviga anda oma riigile staatust. Dariuse ajal tehti ka tagantjärele kuningate nimedega raidkirju. - tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda - Dariuse ajal hakati raha müntima, enne vahetati niisama kulda hõbedat ja muud. Pärsia religiooni-ja rahvastikupoliitika (pmts sisepoliitika?) : religioosne sallivus (mitte üksikisiku vastu)
konsonante sisaldavate sõnade tähistamiseks. Pikemaid sõnu kirjutati mitme hieroglüüfiga. Lisaks mõisteid ja hääldusi tähistatavatele märkidele kuulusid hieroglüüfide hulka veel ka seletavad märgid ehk niinimetatud determinatiivid, mis osutasid kummal viisil eelnevat hieroglüüfi lugeda tuleks. Hieroglüüfid olid oma kujult küllalt keerulised ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja muid esinduslikumaid tekste. Igapäevases asjaajamises kasutati lihtsamat, nn. hieraatilist kirja. See erines hieroglüüfkirjast küll oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt põhimõtetelt. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist valmistatud papüürus. Hieroglüüfid või hieraatilised märgid maaliti sellele pintsliga. Pikemate tekstide puhul kinnitati papüürusejupid üksteise otsa ja sel moel moodustunud
linnast teise liikuda, sest teed halvas olukorras, haiguste levik. Valitseja Asoka kohaliku dünastia (Mauria dünastia) valitseja 3.saj eKr. Algselt jõuline valitseja, viis läbi vallutusi, tapatalguid. Legendikohaselt pärast 1te suurt verevalamist tundis kahetsust, võttis omaks budistliku õpetuse. Tegi budismist enda suure impeeriumi, tänapäevases mõistes riigiusu. Surus kohati alamatele peale ka vägisi. Levitas õpetust riigi eri paikades, püstitas selleks raidkirju, paljud ka tänaseni säilinud. 3.budistlik mungakogu perioodiline munkade kogunemine, vaadati õpetus üle, arutleti. Selle mungakogu tulemusena levis Kesk-Aasiasse ja sealt Hiinasse budism. Koguduse 1 lahkheli kas buddha oli tavaline inimene või jumalik olend. Traditsioonilised liikmed uskusid esimest, uuemad teist. Selle toel tekkisid 2 peamist budismi haru: 1. Hinayana (väike sõiduk) (also known as Theravada vanemate munkade õpetus) 2. Mahayana (suur sõiduk)
) oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul (24.s.) või kuuenda dünastia ajal (24-22 ss.) rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine 22-14 ss. (esimene vaheperiood: 23 21 ss., Keskmine Riik: 21-18 ss.). Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel
20.saj- 20. saj lõpu aastakümneteni tegeleti, enam mitte. Lõplikku lahedust ei ole leitud. 3 põhiarvamust: 1. etruskid on itaalia põlisrahvas. 2. Etruskid tulid põhja poolt 3. etruskid tulid idast Dionysos Halikarnassos- tema arvas, et nad on itaalia põlisrahvas. Et teised rahvad on sinna tulnud. Rooma ajaloolane Titus Livius arvas, et on pärit põhja poolt euroopast.(kesk-euroopa). Alpidest on leitud raidkirju etruski keeles. Vanem allikas kreeklane Herodotos 5.saj ekr on kõige detailsemalt käsitlenud etruskide idapoolset päritolu. Et on pärit Lydia´st ja rännanud itaaliasse trooja sõja ajal 12. saj ekr. Ta oli teadlik, et etruski keel ei sarnane ühegi keelega, millest ta oleks aru saanud. Tyrrheros. Kreeka keeles kutsutakse etruske tyrsenoi/ tyrrhenoi. Tänapäeva arheoloogia kui ka vanimate dokumentide järgi on teada, et 13-9 saj ekr toimusid suured liikumised vahemere piirkonnas
Ruunikiri- peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele ja mule jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna- Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest. Raidkiri – kivisse raiutud tekst. Raidkiri ehk epigraaf ehk inskriptsioon on tekst, mis on jäädvustatud (kõvale) materjalile, mille esmane otstarve ei ole kirjalike tekstide kandjaks olemine. Antiikaja raidkirju uurib epigraafika. Rooma õigus on Rooma riigis kehtinud seaduste kogum, mis sai hiljem Euroopa õigussüsteemi aluseks. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Rooma õiguse n.-ö. sünnikohaks on väike kogukond (linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Orjandusliku
Ida poolt valltuati Aasiat ka veits. Üks edukamaid Kuningas Thutmosis I kes jõudis niikaugele, et jõudis Eufrati jõeni. Thutmosis II (esimese poeg) ja Hatišepsin(naiskuningas) ja Thutmosin III vahel oli mingi hull biznjakk selle pärilusteemaga, mitte midagi ei saand aru, öed panid vendi ja abiellusid lapsed omavahel jne. Thutmosis III, olles mõni aeg võimult kõrvaldatud, tuli taas kuningaks. (see uhke habemega tüüp) Ta hakkas süstemaatiliselt hävitama Hatšitsuki raidkirju, et oma ema pärandit kustutada normaalsuse taastamiseks. Thutmosis III sai väga suur sõdija, uue riigi üks suurim sõdija, korraldas palju sõjaretki Aasiasse, jõudis ka eufratini, tähistas seda suurte loomatappude ja monumendiga, nagu ta vanaisagi. Erinevalt oma vanaisast, suutis Thutmosis III püsiva vasallriigi sinna püsima saada. 14. saj esimesel poole kuningas Amenhotep III jõudis siis välispoliitilise stabiilsuse rajamiseni. See ka uue riigi aja nn hiilgeaeg
annaabi.ee 
