V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17
antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''.
nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati narkootikumid, reliikvia, jutlus ladina-või või rahvuskeeles jne. hasartmängud, sealiha rahvuskeelne, on 2 sakramenti-ristimine ja söömine armulaud
kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju.
avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette"
Hiljem sai Aavik ainult moraalset toetust nooremalt intelligentsilt ja kirjanikelt. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski autoriteetne organisatsioon ega asutus." [Tauli 1982, lk. 37] Eesti keeleuuendus on maailma radikaalsemaid, seda teadis Aavik isegi, võrreldes oma töid-tegemisi keelereformidega Norras, Soomes ja Ungaris (XIX saj.). Soome ja Eesti juhtumi puhul algas kõik poliitiliste muutustega ning rahvuskeele staatuse muutumisega: tuli hakata rahvuskeeles riigiasju ajama, kõrgharidust andma jne. Nii seal- kui siinpool Soome lahte tähendas see tohutut vajadust uue sõnavara, eriti kõikvõimalike oskuskeelendite järele; soomlased piirdusid murretest laenamise, tuletamise ja liitsõnade moodustamisega, Aaviku ideed luua kunstlikult uusi sõnu võib pidada revolutsiooniliseks. Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik-
Dante Alighier (1265-1321) · üleminekuaja luuletaja keskaja viimane ja uusaja esimene. · esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks · loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt · sünnilinn on Firenze. · esimene, kes pihtis oma armastusest autobiograafilises luuleraamatus · esimene eurooplane, kes julges keskaja järel filosoofilis-religioosset teemat käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles. ,,Uus elu" · ilmus 1292. või 1292. aastal · autobiograafiline teos · koondab proosat ja luulet · pühendatud poeedi muusale Beatricele, kes oli suremas · kirjutatud ,,uues mahedas stiilis" (ehk uus filosoofiline suhtumine armastusse · teos koosnes 31 luuletusest (neist 25 sonetti) · Dante pihtib oma armastusest isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice vastu.
omandamine aega umbes 10 kuud, alla 15 aastaste taotlused lahendatakse 3 kuu jooksul. Aastail 1992-2005 on Vabariigi Valtsuse otsusega saanud Eesti kodakondsuse ligi 140 000 isikut. (KMA 2006 ,,Kodakondsusasjade..") Paraku on otsustavaks kodakondsuse taotlemise loobumisel saanud just keeleoskuse nõue. Keel on olnud läbi aegade rahvaste kindlaks tegemise üheks tähtsamaks printsiibiks. Eestis on hetkel olukord kus venekeelne elanikkond saab väga hästi kõikide elutoimingutega hakkama oma rahvuskeeles. Ida-Virumaal on 80% elanikkonnast vene keelt kõnelevaid inimesi, see tähendab, et ENPA presidendil ja ÜROs diskrimineerimisega tegeleval Diene´il, pakkudes välja vene keelt Eestis üheks riigikeeleks, on selleks üsna suur alus. Tegelikult on mitte- eestlaste puudulik eesti keele oskus nende meediatarbimisharjumuste televisioonikesksus ja Eestis toodetavate venekeelsete televisioonisaadete vähesus loonud olukorra, mille puhul võib
märksa kiiremate ning välismaiste lauludega Lastekoori esituses. Solistiks oli Sylvia Krupp. Pärast õhtujuhi Eve lühitutvustust The Eastern Cape Childresn`s koorile algaski külaliste etteaste. Selle koori solistiks oli mustanahaline nooruke tüdruk Lucretia Geswint, kelle hääle ulatus oli minu arvates nii suur ning võimas. Väga huvitav oli kuulata, kuidas välismaa koor laulis, kuid kahjuks esitasid nad enamik oma lugudest arvatavasti oma rahvuskeeles, millestki keegi aru ei saanud. Lionel van Zyl'i juhatamisel esitati selle koori esituses ka minu teada 2 inglisekeelset lugu. Oli hea vahepeal ka midagi lugudest mõista, kuid koori miinuseks tooksin välja selle, et liiga palju oli lugusid nimega ,,Gloria". Kontserdi lõpp faas oli minu arvates väga hästi läbi mõeldud ning pakkus publikule kindlasti huvi. Ühendkoorid asusid lavale ning kandsid ette kaks lugu. Esimene neist oli lugu nimega Here's to song, mille
Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele. Lutheri koraal protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja +orel. Lutheril umb 30 koraaliviisi. Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj: 16 saj laienes muusika tarbijate ring tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine. Prantsuse ilmalik laul 16 saj sansoon on pr. Keelene 4 häälne laul, teemaks armastus, loodus, kohati naljatlevad, lõbusad, kiired, mõnikord aga sentimentaalsed ja meloodilised. Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul)
Arhitektuur kupliga sentraalehitis, sambad, poolsambad, pilastrid, kolmnukrksete või poolkaarsete ehitusviiludega akna ja ukseraamistused, ümarkaar. Skulptuur alasti inimkeha, anatoomiliselt täpne inimkeha, autori isikupärasus, vabaplastika taassünd, ruumi ja värviperspektiiv, sümmeetrilisus, fresko ja õlivärvide kasutamine. Kirjandus Itaalia kirjanduse suurkujud oli Dante, Petrarca, Boccacio. Oluline oli see, et hakati kirjutama rahvuskeeles. Renessanssi kõrgajal oli tuntud Shakespeare. Mõned kultuuri uurijad nimetavad keskajalõppu ja uuealgust ,,keskajasügiseks". 3. Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus Kiriklik jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1
Holokaust Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a.
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel.
Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena esmakordselt just keskajal romaani ehk rahvuskeeles kirjutatut klassikalisele ladina keelele vastandades. Romantiline demokratism lähtus ettekujutusest, et just lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiab endas looduse puhtust. Rahvast vastandati aristokraatiale, aga veel enamgi uuele kodanlusele, mis loodusest oli teinud maise rikastumise allika. Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval
Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe stiil" rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. Koos sissejuhatusega on laulude arv 100. Oma teose
Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus – venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel 2 õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega
Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" Oratoorium Vokaalinstrumentaal suurteos solistidele, ansamblitele, koorile ja orkestrile. Tekkis Roomas ~1600 a. Oluline sooloaaria solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses esinemine retsetatiivne. Koor kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor
sajand - kõrgrenessanss e cinquecento sümbolid ja maailmapilt (u 1500-1520/30) · Esimene, kes pihtis oma armastusest · Itaalias vabanes kunst kõige varem autobiograafilises luuleraamatus keskaegseist kammitsaist - tärkas huvi · Esimene eurooplane, kes julges keskaja looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. järel filosoofilis-religioosset teemat Mis toimus selle ajal? käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles · Lagunes naturaalmajandus, laienes · Asus lõpuks elama Ravennasse tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, · Kirjutab "Jumaliku komöödia" viimase tekkisid esimesed manufaktuurid, avastati osa Ameerika (1492) · Teostab läbirääkimisi Veneetsia ja · Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Ravenna vahel Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze
Hitleri põhieesmärgiks oli liita kõik saksa keelt rääkivate rahvaste ühendamine ühtseks Kolmandaks riigiks, mis viis välja Teise maailmasõjani. Esimeses maailmasõjas süüdistas ta Saksamaa kaotuses just juute, neegreid ja muid vähemusi. Sellest tulenevalt hakati juute tagakiusama ehk siis viidi läbi holokauste. Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kaustos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas `tuleohvrit` või `täielikku hävingut` palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas- sellega hakati märkima natside eesvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Paljud ajaloolased on uurinud Hitleri kohta põhimõtteliselt kõike
teosed, arhitektuuris sambad ja kuplid, müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, ooperi algus (Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine, mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu,vabadusliikumine,rahvuskultuurid,paganluse idealiseerimine, kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited.
· Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga
K äsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine T õlked, antiigiainelised teosed Arhitektuuris sambad ja kuplid M üüdimotiivid kirjanduses ja kunstis Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597 R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid
identifitseerub 12. saj algusest on teada ka kõikide teoste autorid. Kirjandus muutubki kirjanduseks, enne oli rohkem ajaloo talletamise funktsioon. Rüütliromaanist alates oli kirjandus muutunud kunstiks. Seega alates 12. saj-st peale on kirjandus kunst!!! Chretien de Troyes Kirjutav naine Marie de France kirjutas rüütlinovelle. ,,Kuslapuu" tristani ja isolde lugu. Kui varasemas kirj-s oli erand rahvuskeeles kirjutatud teos, siis alates RM-st saab rahvuskeeles kirjutamine tavaliseks. Luulet ei saagi luua mingis kunstlikus keeles, nagu oli ladinakeel. Tähtsad tunnusjooned ongi, et kirjanikud tulevad esile (ka naised!!), rahvuskeeltes kirjutamine, kirjandus oli isiklik otsing ehk muutus kunstiks. Siiski naiskirjanikud olid põlatud, feminismile andis tõuke alles romantism 19. saj-l. Ka suur lüürilise luule plahvatus oli 12. saj. Provence-s lõuna prantsusmaal tõuseb luule esile
tekkis mõiste nimega antiikmütoloogia. Hakati kasutama allegooriat ja kõrgklassi hulgas muutus populaarseks maskiballid. Humanismi levik tõi kaasa ka ülikoolide ja raamatukogude suurendamise ja raamatute trükkimise plahvatusliku leviku. Hakkas tekkima hästi palju ülikoole. Tänu humanismile sai ladina keelest õpetlaste ühtne keel. Järjest tähtsamaks muutusid rahvuskeeled ja selle põhjuseks olid rahvusriikide tekkimine(valitsemise dokumente hakati koostama rahvuskeeles). Humanismiga kujunes kaks suunda: · Rahvuslik · Kosmopoliitne inimese ülistajad, maailmakodanik 1456 aastal Johan Gutenberg trükkis Piibli. Trükikunsti keskusteks kujunesid Pariis, Milaano, Veneetsia. Raamatuid, mis on trükitud enne seda aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hallitrükisteks. Humanismi tuntuim esindaja on Erasmus Rotterdamist. Tema on üks mõjukamaid humanisme ja toetas eelkõige kosmopoliitset suunda. Ta oli tõeline liider ja teda
peegeldus. · Hingeline tunne ja voorus on ülevam kui meeleline kirg. Seega ,,uus mahe stiil" pmst tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse. Üksnes täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust. Uudne teos sellessuhtes et keegi polnud varem niimoodi autobiograafilises luuleraamatus oma armastust pihtinud. · Esimene Eurooplane kes keskaja järel söandas filosoofilisi-religioosseid probleeme ladina keele asemel rahvuskeeles käsitleda. · Traktaadid ,,Pidusöök" moraaliprobleemid; ,,Rahvakeelest"- ühtse rahvuskeele loomisest; ,,Monarhia" paavstivastane meelsus; kirik pani selle keelatud kirjanduse nimekirja. · ,,Jumalik komöödia" alustas üsna paguluse alguses, lõpetas veidi enne surma Ravennas. Ise pani nimeks ,,Komöödia" aga Boccaccio nimetas selle ümber ,,Jumalikuks". · Zanrilt värsivormis nägemus. Geoffrey Chaucer
isiksus. Dante Alighieri (1265-1321) oli pärit Firenzest, samal ajal paavsti ja kirikumeelsete vaheline võitlus. D pageb Firenzest. Luulekogu "Uus elu", mis on esimene autobiograafiline pihtimus Beatrice'st. Stiiliks uus mahestiil. Esimene teos, kus tuuakse platoonilise armastuse ideaal armastus kui ideaal, tunne, hingeline armastus on ülim. Kirja pandud it. K + sonetid jms. Kirjutab paguluses traktaate, julges esimesena kirjutada religioonist ja filosoofiast rahvuskeeles. "Pidusöök" on moraalist ja teadusest. Peateos on "Jumalik komöödia" (Boc lisab sõna jumalik), see avaldati alles 16. sajandil. Kirjutab selle aastatel 1307-1321. Zanrilt värsivormis nägemus, filosoofiline poeem. Teoses palju sümboleid. Kolm osa 1. põrgu 2. puhastustuli 3. paradiis. Igas osas 33 laulu + sissejuhatav laul = 100 (teisendus keskaja täiuslikumat numbrist 10). Põrgu tumedais toonides, puhastustuli roheline, paradiis hele valgus. Põrgu 9 ringi, 9 planeetidest taevast,
Buonarroti Simoni Ka luuleteoreetilised käsitlused (14751564) (Aristotelese, Horatiuse Andrea Palladio ,,Luulekunstist") (15081580) Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Renessanss: arhitektuur Sophokles (Aischylos mitte) Rooma Peetri kirik (Bramante, Varaseim teadaolev rahvuskeeles: Michelangelo) 1471 (it) Renessanss: arhitektuur Biblioteca Medicea Laurenziana Inglise renessanssdraama (Michelangelo) William Shakespeare (15641616) Renessanss: skulptuur Thomas Kyd (155894) Donatello ehk Christoper Marlowe Donato di Niccolò (1564-93)
Keskajal polnud inimese kujutlusvõime eriti hea, see töötas vastupidises suunas (abstraktsuse asemel sooviti konkreetsust). Taheti teada, mis abstraktsioonile vastab (nt põrgu kui köök: kuradid praepannidega, mulisevad katlad). 16. Poolliturgiline draama Üleminek poolliturgilisele draamale oli väga sujuv, piiri on raske tõmmata. Liturgilisse draamasse hakkas sisse imbuma folkloorne element. Poolliturgiline draama ei olnud kirjutatud mitte ladina keeles, vaid rahvuskeeles (kõigile arusaadav). Poolliturgiline draama oli küll iseseisvam kui liturgiline draama, kuid polnud kirikust siiski irdunud (seotud kiriku ruumiga). Poolliturgiline draama kui ülemikunähtus (liturgilise draama elemendid, tuleviku müsteeriumite elemendid). Hiljem eraldus draama kirikust täielikult ning kolis linnaväljakule. Tegevuspaikade tähistamine selle tagajärjena võeti kasutusele simultaanlava (kõik on tähistatud korraga). Seal kirikutrepil algab ka
· Uue vaimsuse levik tõi kaasa laialdase ülikoolide asutamise. 15. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli · Ladina keel oli õpetlaste ühine keel, kuid järjest olulisemat osa hakkasid etendama rahvuskeeled, mida soodustas tugeva keskvõimuga rahvusriikide teke. 1362 avati 39 Inglismaal parlamendiistung esimest korda inglise keeles. 15. sajandil hakati valitsusdokumente koostama rahvuskeeles nii Inglismaal, Böömimaal kui ka Itaalias. · Humanismis kujunesid nii rahvuslik suund kui ka kosmopoliitne suund · Killustuva Euroopa informatsioonivahetust soodustas trükikunsti leiutamine. Poliitiline mõte: · Toimus põhimõtteline muutus · Seni käsitleti poliitikat religioonist ja moraalist lähtudes, nüüd saab alguse tegelikkuses praktiseeritava poliitika uurimine.
keeled, vaimulik algharidus, raamatuköitmine, rätsepatöö jne omasid kahte kirikut, mitu elumaja, maavaldusi suur populaarsus maarahva hulgas, linnas väiksem kolleegiumi liikmed tegelesid tõlkimise ja kirjastamisega 1622. a ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" 1625. a aeti rootslaste poolt välja rootslased avasid gümnaasiumihoones luterliku kooli Eestikeelse kirjasõna kujunemine: luteri usk nägi jumalasõna allikana Piiblit ja nõudis tema lugemist rahvuskeeles et tõlkida Piiblit, oli vaja kirjakeelt, aga Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist, see omakorda eeldas kirjakeele normeerimist, raskusi lisas tollase eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga 1637
mikroökonoomika mikroergonoomika, makroökonoomika makroergonoomika, tervise- ökonoomika terviseergonoomika. Üksikud autorid eriti arvutiasjanduses kasutavad mõlemaid termineid: ergonoomikat teadusuuringute tähenduses ja ergonoomiat konkreetsete praktiliste rakenduste tähenduses (analoogselt kasutatakse sageli inglise keeles economics ja economy). Mitmes keeles on mindud ebajärjekindlat teed mööda, kasutades inglise keeles ergonomics, kuid rahvuskeeles "ergonoomia", mis pole loogiline. Vahel on välja öeldud, et ergonoomika mõiste sidumine ökonoomikaga ahendab tegevusvälja. See on õige, kuid tegevusväli jääb analoogselt ökonoomikaga isegi liialt suureks. On ju ökonoomika suure arvu teaduste süsteem, kuhu kuuluvad üldised majandusteadused (nt majandusgeograafia), erimajandusteadused (nt majandusstatistika, marketing ja töö-ökonoomika) ja majandusharude öko- noomikad (nt tööstusökonoomika ja ehitusökonoomika).
Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti
annaabi.ee 
