Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnastumine, lähedus, slumm, ülelinnastumine, vastulinnastumine, plahvatus, slummid, olemasolevad, tempod, tööstuspiirkond, kesklinn, agul, super, kaugtöö, keskusest, sisestruktuur, paiknemine, töölehed, joogivee, merele, kasutatava, ehitusmaterjalide, soodne, immigratsioon, valglinnastumine, getod, aegadel, agraarajastu, kaupmehed, valitsejadLINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ......
TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? E
Surm enamasti haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus samuti kõrge. Peres palju lapsi. Keskmine eluiga madal (35-30 a.), vähe vanureid. Aeglane rahvastiku kasv. Demograailise ülemineku esimene etapp Algas Euroopas 18. Saj. Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine. Eluiga pikeneb, sündimus endiselt kõrge, traditsiooniline paljulapseline pere. Madalam suremus, kõrge sündimus rahvaarvu kiire kasv e. demograafiline plahvatus. Esimeses etapis kasvab laste osatähtsus rahvastikus. Demograafilise ülemineku teine etapp Sündimus ja loomulik iive langevad. Rahvaarvu kasv aeglustub. Väheneb väikelaste suremus. Kaasaegne rahvastiku tüüp Madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või vähene langemine. Pereplaneerimine. Abielu ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, vanurite oma suureneb, sest keskmine eluiga tõuseb
Majanudse areng -kõrgme majandustase Arstiabi paranbe -sündimus väike Suremus hakkab vähenema -suremus väike Sündimus kõrge -rahavastik vananeb Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge Lõpus demograafiline plahvatus -iseloomulik arenenud riikidele (rahvaarv suureneb, suremus väheneb) -sisseränne suur 4. Ränne ehk migratsioon on püsiv/alalise elukoha vahetus. Siseränne: kolima maalt linna, linnast maale, linnade- vaheline, maalt maale.Välisränne:vabatahtlik (tööle, õppima; abielu), sundränne(põgenemine; looduskatastroofid) Tõmbe: parem töökoht, soojem kliima, õppimis võimalused Tõuke: halvad elutingiused, majanduslikult halb
asuvad kõrvuti poed, klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama ümbrus. Tasakaallinnastumine- Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2. Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati
1. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp *omane eelkõige agraarühiskonnale *kõrge ja väga muutlik suremus *kõrge sündimus *peres keskmiselt 78 last, kellest täisealiseks kasvab vaid kolmneli *keskmine eluiga väga madal: 3540 aastat, vanureid on vähe 2. Demograafilise ülemineku esimene etapp *algas 18. sajandil Euroopas koos elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemisega *inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid laste arvu peres ei piiratud traditsiooni tõttu *demograafiline plahvatus sellel perioodil kasvas rahvaarv mitmeid kordi 3. Demograafilise ülemineku teine etapp *sündimus ja loomulik iive hakkavad langema *rahvaarvu kasv aeglustub *väheneb väikelaste suremus 4. Kaasaegne rahvastiku tüüp *madal sündimusnäitajaid ja suremus *rahvaarvu väga aeglane kasv või mõningane kahanemine *pereplaneerimise meetodid *inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas suureneb *surmapõhjused on stabiilsed ja muutuvad aastate lõikes vähe
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 45. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvudes (miljon)
Rahvastikupoliitika Sündimuse suurendamiseks kasutatakse nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimisega, erinevad kooselu reeglid, peretoetused, lisapuhkused, soodustusi töötamisel, teenuseid, trahve Rändepoliitikas on peamiselt kasutusel soodustused kodakondsuse, elamis ja töölubade saamisel Suremise mõjutamine arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, Asustuse areng Linnade kasv linnastumine Eeslinnastumine inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 9 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 8 Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 7 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 6 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, 5 jäätmete ladustamise 4 ja utiliseerimise probleemid jne.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 9 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 8 Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 7 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 6 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, 5 jäätmete ladustamise 4 ja utiliseerimise probleemid jne.
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 5 4 Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. 12 20. Kliimat kujundavad tegurid · Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk · Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb · Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma · Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp. langeb ja sademete hulk langeb · Valitsevad tuuled · Õhurõhk · Tsüklonid · Õhuniiskus, sademed 21. Kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 5 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 4 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1 0
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 5 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 4 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1 0
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
TOGETHER GEOGRAAFILISELT LÄHESTIKKU PAIKNEVATE ÜHE VALDKONNA TOOTMISELE SPETSIALISEERUNUD ETTEVÕTETE JA INSTITUTSIOONIDE (NT. ÜLIKOOLIDE, AGENTUURIDE, KAUBANDUSKODADE) KOOSLUS, MIS TEEB KOOSTÖÖD JA SAMAS KONKUREERIB SISEMISELT KLASTRI GEOGRAAFILINE ULATUS VARIEERUB LINNAST REGIOONI, TERVE RIIGI JA RIIKIDE GRUPINI. Klastrite liigid: üldistatud klaster vs spetsialiseerunud klaster. Linnastunud klaster vs lokaliseerunud klaster. Klastrit iseloomustavad: osalejate ruumiline lähedus ühtne sotsiaalne ja kultuuriruum - eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks allvõrgustikes olev usaldus ja klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide- väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
