Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvastik ja iive". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juurdekasvu, iibe, sündimus, rahvastik, mehhaanilise, numbrid, suhtarve, suremus, sünnitama, tööpuudus, edasilükkamine, abort, väljaränne, suremine, eakate, avariid, alkohol, narkootikumid, suitsetamineOlulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas 16 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel
Tänapäeval: Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS Industrialiseerumine ja linnastumine toovad kaasa elutingimuste paranemise. Suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks. Kõrge loomulik iive. - ÜLEMINEKU ETAPP Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine, iibe langus. See protsess algab linnades ja puudutab kõigepealt rikkamaid peresid. Laste osatähtsus rahvaarvus langeb ning eakate oma tõuseb. Iseloomulik Lõuna riikidele, nagu Mehhiko, Brasiilia, Türgi. - RAHVASTIKU VANANEMISE ETAPP Elu- ja töötingimuste paranemine, naise staatuse muutumine ühiskonnas. Naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas. Sündimus pärsitud. Ühiskond jõuab demograafilisse
Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne
Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suundumine suurlinnadesse, linnastumine on maalt linna, tööstusajastu linnad, jõudnud infoajastu linnade järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke mõned suuremad linnad
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hak
Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või osatähtsus, aeglane madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest suurlinnadesse, loomuliku iibe arvel, elanike linnastumine jõudnud infoajastu suundumine maalt linna, linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade Eriti kiiresti kasvab pealinn ja erinevused kokkukasvamine,megalopoliste teke
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala. Jaapan, India, Holland, Lääne-Euroopa, New-Yorgi ümbrus. 7. Viis looduslikku tegurit, mis mõjutavad asustust. Loodusõnnetused, maapind, maavara, kliima, vee olemasolu. 8. Loomuliku iibe kõrge näitaja? Kus esineb? 5, Indias. 9. Genotsiidi mõiste ja näide. Genotsiid on tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi etniline, rassiline või religioosne üksus. 1915. Türgis genotsiid armeenlaste vastu. Veresauna ajal sai surma kuni miljon armeenlast, paljud mõrvati, enamik küüditati Süüria kõrbesse koonduslaagritesse, kus enamused viletsuses surid. 10. Milles seisneb demograafilise siirde olemus?
Koguiive Demograafiline info · Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) · Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. · Loomulik iive on sünni- ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. Demograafiline info · Rahvastiku koosseis ehk struktuur. Antud territooriumi elanikud jaotatakse teatud näitajate abil rühmadesse. Enamkasutatavad on sooline ja vanuseline koostis ja seda väljendatakse üldjuhul rahvastiku püramiididena. Demograafiline info · Leibkond määratleb inimesi, kes jagavad ühist eluaset ja peamisi söögikordi
RAHVASTIK JA ASUTUS Nõo Reaalgümnaasium Geograafia I.kursus Brita Lodi Detsember.2012 Rahvaarvu muutumine · Kui inimesed elatusid vaid küttimisest ja korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku pai
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Nimeta 6 maailma suurima rahvaarvuga riiki. Hiina,India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Bangladesh, Pakistan, Venemaa 2. Mis on 2 levinuimat juurdekasvu näitajat? rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. 3. Milliste tegurite koosmõjul muutub riigi rahvaarv? Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarändekoosmõjul. 4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse);*pe
noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond Iive kõrge ja rahvaarvu muutumine I perioodil on sündimus jätkuvalt Sündimus ja suremus on on väike, sest kõrge sündimusega kõrge,kuid suremus väheneb ja madalad,iive on natuke 0st kaasneb väikelaste suur suremus ja eluiga pikeneb.Rahvaarv hakkab kõrgem
Demograafiline plahvatus Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust - see on demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab suremuse langus, kõrge sündimuse säilimine ja selle tulemusena rahvastiku kiire kasv, kusjuures laste osatähtsus rahvastikus on väga suur. Demograafilise plahvatusega kaasneb inimeste majanduslik kihistumine ning maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. * Suure sündimuse põhjusteks on tavaliselt: pereplaneeringu puudumine (ka rasestumisvastaste vahendite puudumine) pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et " palju lapsi on elujõu tunnus", töökäsi vajav põllutöö (kus kasutatakse oma laste tööjõudu). * Suremuse languse põhjusteks on tavaliselt: meditsiini areng ja kättesaadavus (arstiabi ja ravimid), elutingimuste paranemine, töötingimuste paranemine (inimese enda jõud asendatakse lomade, hiljem ka aurumasinate ja sisepõlemismo
Demograafiline üleminek Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011).
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsi
8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: demograafia, demograafiline plahvatus, inimarengu indeks, rahvastiku vananemine, loomulik iive, loomuliku iibe üldkordaja, rahvastikupoliitika. 1) Rahvastikuandmeid vajatakse igapäevasel kohaliku elu juhtimisel. See teave on oluline eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel, uute töökohtade planeerimisel, hariduselu ja sotsiaalhoolduse korraldamisel. 2) ÜRO expertide arvestuse kohaselt elab 2050.aastal maakeral 9,31 miljardit inimest ja alles 21.sajandi teisel poolel peaks maakera rahvaarv stabiliseeruma. 2100
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood.
inime s te arv. Eris tataks e te g e likku rahvaarvu (de fac to ) ja s inna juriidilis e lt kuuluvat e hk alalis t rahvaarvu (de jure ) Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm pe amis t pro ts e s s i o n s ündimus , s ure mus ja ränne e hk inime s te e luko ha vahe tus e d. Lo o mulik iive o n s ünni-ja s urmajuhtumite vahe . Rände s aldo o n antud piirko nda mujalt s aabunute ja mujale lahkunute vahe . Ko g uiive s aadaks e lo o muliku iibe ja rände s aldo s ummana s e e näitab rahvaarvu muutumis t antud piirko nnas . 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aas ta jo o ks ul s ünnib maailmas üle 130 miljo ni laps e Üg as minutis üle 250 laps e S ündimus t ja s ure mus t mõ jutavad mitme d te g urid, mis e rine vad riig iti ja muutuvad ajas 16 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Viljakas e as nais te arv
piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud
*Miks arvutakse loomulik iive? Loomulik iive on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. *Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest inimesed rändasid, polnud paiksed. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. Saj peamiselt arenenud riikides, sealt tekkis ühtne ühiskond. Esimene miljard täitus 1804. Aastal. *Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Kuna inimesed kasutavad ära looduvarasid ja samuti nii paljude inimeste elamisega tekivad jäätmed ja saastatus. *Millised piirkonnad Euroopas on kõige tihedama, millised kõige hõredama asustusega?
0- 4 0- 4 10 5 0 5 10% 10 5 0 5 10 % Iseloomusta traditsioonilist põlvkondade vaheldumist (sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajad, rahvastiku tõenäoline vanuseline koosseis ja oodatav keskmine eluiga). Iseloomusta demograafilise ülemineku teist etappi. Millises demograafilise arengu etapis on riik, kus rahvastikunäitajad on järgmised: sündimus 30 promilli, suremus 12 promilli, loomulik iive 18 promilli. Laste osatähtsus suur ja vanureid väga vähe.
(õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0 või negatiivne,mahajäänud maades positiivne
Linnastute suurenedes ja kokkukasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega, need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt). Linnarahvastik kasvab eelkõige arengumaades ja seda kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Toimub kiire industrialiseerumine. Suur osa aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur
Rahvastiku kasv ja koondumine linnadesse. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid osatähtsus, aeglane kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja väiksematest Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, linnadest suurlinnadesse, linnastumine elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu jõudnud infoajastu linnade järku linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused teke. suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid;
(Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias) 2. Kõrge sündimus ja suremuse vähenemine ehk rahvaarvu kasv.(Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika) Milliseid demograafilise siirde etappe võib eristada? 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(kõrge sündimus ning suremus ja madal iive) 2. Demograafiline plahvatus(Suremus väheneb järsult aga sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks) 3. Üleminekuetapp(Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine ja iibe langus) 4. Rahvastiku vananemine(Sündimus ja suremus võrdsustuvad ja rahvaarv ei kasva) 5. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine(Negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine) Millised on seosed deograafilise siirde ja ühiskonna arengu vahel? Ühiskonna areng toob kaasa elutingimuste paranemise. Suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks. Toimub demograafiline plahvatus.
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
*halb tervishoiukorraldus / arstiabi kehv kättesaadavus *ebatervislik eluviis *õnnetused, vägivald *surmatoovad haigused (nt: vähk, südameveresoonkonna haigused) *sõjad d) Millest sõltuvad sündimus ja suremus? *tervishoiukorraldus / arstiabi kättesaadavus *majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused *elatustase e) Millal oli viimase kümnendi jooksul Eestis viimati positiivne iive ja millised võiksid olla negatiivse iibe põhjused? *Eestis oli positiivne iive viimati Eesti taasiseseisvumise (1991) päevil, mil võitlemise vaimustuses sündis u. 20000 last aastas. *Negatiivse iibe põhjused: pereplaneerimine, kõigile kättesaadav tervishoiu süsteem, järjest rohkem panustavad noored haridusele: õpivad kõrgkoolides, ülikoolides ja käivad tööl ning laste sündimine ja abiellumine lükatakse üha
6. Rahvastikuprobleemid Rahvastikuprobleemid 1. rahvaarvu kiire kasv teatud maailma piirkondades suure sündimuse tõttu (Aasias elab praegu kõige rohkem inimesi, Aafrikas kasvab rahvaarv kõige kiiremini, kasvab ka Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2
· Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus, sisse- ja väljaränne. · Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada, pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele.
· Bangladeshis - · Hollandis sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud riik, majandus arenenud, heaolu riigis kõrgel tasemel Miks on asustus hõre: · Kanadas karm kliima, mullad vähe viljakad, suved lühikesed aga talved pikad · Austraalias keskosas kõrbe alad, vähe viljakad mullad, ebasobiv kliima · Mongoolias 6. Võrdle sündimuse ja suremuse dünaamikat Hiina, India ja Jaapani näitel! · Hiina suremus on alates 1980 aastatest stabiilselt madal, riigi tervishoiu poliitika on ühe enam arenenud. Sündimus iga aasta väheneb, selle taga on karm perepoliitika. · India suremus iga aastaga väheneb, kuna meditsiini kättesaadavus paraneb. Sündimus väheneb aga on siiski kõrge. Arengumaa. · Jaapan suremus madal; 1980 aastateni vähenes, peale seda on taas suurenenud. Sündimus vaheldub aga üldiselt madal. 7
mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.
annaabi.ee 
