Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötu, töötus, koguprodukt, lõpptoodang, lisandväärtus, rahvamajanduse, tööpuudus, lõpptoodangu, töötusemäär, struktuurne, nõudlus, ostmiseks, töötusemäära, abiraha, koguprodukti, kogusumma, nominaalse, töösoovijad, rahvastik, kvalifikatsioon, majandustsükli, esmajoones, siirdetöötus, tööpoliitika, residentide, jooksevhindadesBCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 10 märts 2017, 7:03 State Finished Completed on reede, 10 märts 2017, 7:25 Time taken 21 mins 44 secs Marks 12.0/12.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja - Complete teenuste väärtus turuhindades. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid.
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult
Õige vastus on 'väär'. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte.
Õige vastus on „Väär“. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida madalam on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3
Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Vali üks: Tõene Väär SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumine kahaneb, kui töötajad soovivad rohkem vaba aega. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär
nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse
Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale
2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka
Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. a. valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud +
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5
2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info
kodumaiste kaupade ja teenuste ostmiseks, millest on maha arvestatud era- ning avaliku sektori kulutused teistes riikides toodetud kaupadele ja teenustele. 16. Amortisatsioon – Amortisatsioon on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtus kaotavad. Kuigi amortisatsioon pole ühegi ülalpool nimetatud näitaja osa, sisaldub see toodetud kaupade ja osutatud teenuste väärtuses ning tuleb seetõttu SKP arvutamisel arvesse võtta. 17. Rahvamajanduse arvepidamine- reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt – RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste. 19. Sisemajanduse koguprodukt – Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades.
MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor
ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Import=1000 I * - investeerimine C * -erasektori tarbimine G * -valitsussektori tarbimine Vali üks või enam vastust. a. siis nominaalne SKP = 3500 Õige b. siis nominaalne SKP = 5500 Väär c. kui eelmisel aastal oli SKP 3200, siis majandus nominaalselt kasvas 9,4 % Õige d. siis erasektori nõudlus on väiksem kui valitsemissektori nõudlus Väär
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku
koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust.
tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse
rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema perioodi jooksul Makroökonoomika tähtsaimad agregaatnäitajad: SKP- antud riigis teatud ajaperioodi jooksul valminud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. RKP- tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse e residentide poolt riigi majandusterritooriumile ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. SKP arvutamise meetodid: *Nominaalne SKP(inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud
Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida madalam on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed
ja parandada tootmist. 2. Mis on alternatiivkulu? Kuidas see tekib? Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes.
3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid c. vähendab töönädalat 38-le tunnile d. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele Küsimus 5 4
(TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19
1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes'i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil Neokeinslikud majandusteadlased: 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik 4. Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas. Postkeinsistlikud majandusteadlased: 1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne. 2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel. 3. Majanduses domineerivad võimsad ametiühingud ja korporatsioonid. 4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda. 5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · eelarvepoliitikat · monetaarpoliitikat ning tulupoliitikat
Sotsiaalsest aspektist on oluline anda vaesele võimalus vaesusest välja tulla – kas ta seda ära kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d.
tööjõudluse juures 4 töötajaga võimalik saavutada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. 3 liiki tootmismahtude kirjeldused: max, potentsiaalne, tegelik 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht Qmax so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht Qpot so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades, arvestab tööga hõivatuid 3. tegelik tootmismaht Qteg see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. 2.1 Nõudmine, pakkumine.