Barokk-kirik Sisukord Barokk Kirik ja kunst Baroki rahvalikkus Kiriku ülesehitus Kiriku siseruum Kiriku välisilme Barokk-kirikud Kasutatud allikad Barokk 17.sajandi iseloomustamiseks Mõiste pärit portugali keelest (barocco), tähistas korrapäratu kujuga pärlit Barokne iseäralik, korrapäratu Baroki tunnustele vastas vaid Portugali kunst Kirik ja kunst Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia Kunst pidi olema esinduslik ja tore, sümboliseerima usu ülevust ja jõudu Kirik soosis elulähedast kunsti
1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina
"Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik "Eesti mõtteloo" algataja ja toimetaja Viisistused "Maa tuleb täita lastega" http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzfSU7A
19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986)
harva rõõmsa varjundi."[4] Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm. . Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal režissöör Helle Karise käe all Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle kohati ka karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta aeg-ajalt jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks Ernst Peterson-Särgavast ja Juhan Sütistest), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse. Kirjandusringkondade kriitilist suhtumist Lutsu on kajastanud ka Mihkel Mutt romaanis "Elu allikad".
· Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kogu rahvas loodeti pääseda kodusõdadest, korralagedusest · Tomusid revolutsioonid, usulised sõjad, valitses korralagedus · Teaduste ja filosoofia areng, inimeste maailmapildi avardumine Euroopa jagunes kunsti alusel kolmeks : 1
näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka, rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad (monoteism), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast kadus poliitiline ainestik, tähtsaks muutus õpetatud maneerlikkus. Hellensimi kultuuriline mõju Idamaade ja läänepoolseile rahvaile oli paiguti väga sügav, kuigi eriilmeline. Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal
See õpetus ei tähenda ei eraldi ,,sotsialistlikkust" ega ,,realistlikkust", vaid kujutab endast selget mõõdupuud, mille abil eristati nõukogude riigikunsti: 1 nõukogude mitteriigikunstist 2 mittenõukogude kunstist. Sotsialistliku realismi kaanon töötati välja esmalt kirjanduse jaoks ja siis laiendati seda ka teistele kunstiliikidele. Sotsialistliku realismi olulisemateks põhimõteteks said: parteilisus, rahvalikkus, traditsioonilisus, tüüpilisus, historistlikkus, kangelaslikkus, monumentaalsus ja pateetilisus, arhitektuursus ja skulpturaalsus, portreelisus ja tüpiseerivus, optimistlikkus ja printsipiaalsus. Selle rakendamine eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste
· tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); · loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane) Dickensi loomingut iseloomustab: · moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). !)Andis tõuke reformile, kunad malis nii deitsli rohke pildi vaeste ja laste kodust
Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomadusi. Neid muusikuid tundis ta ka isiklikult. Muretu, materiaalselt kindlustatud ja kunstidest küllastunud lapsepõlv ning hea haridus kujundasid tema valdavalt helge, päikselise, klassikaliselt objektiivse, vormiselge helikeele. Mendelssohn sündis Hamburgis, lapsepõlv ja noorus möödusid Berliinis.
ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel, milles süvenes võitlev hoiak ja rahvalikkus muutus rahvusluseks. See kogu, nagu samuti ,,Laulud eestiaegsetele meestele" ,on eestlaste vabadusrüseluse ja üldiselt raske aja üldistus. Seda luulet läbib pessimism, iroonia ja grotesk. Kirjanik tasakaalustab oma teoseid läbivate teemadega nagu armastus ja must-huumor. (Hennoste 1998: 327) Hando Runnel on ka loonud värvikaid lasteteoseid. Tema põhi eesmärgiks on laste silmaringi laiendamine ja mõttemaailma arendamine. Samuti on kirjanikku huvitanud inimese-looja
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3
Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a. hakkas Liiv ajakirjanduses avaldama luuletusi. Püsiväärtuslikuna on tuntuks saanud hilislüürika. Seda iseloomustavad siirus, erakordne tundeintensiivsus, piltlikult mõjukas kujundlikkus, rahvalikkus ja rahvaluule võtted, näiteks värsside musikaalsust suurendavad kordused. Eriti tähenduslikud on rõhutud rahva valu ja lootust väljendavad isamaalaulud, looduslüürika ja isikliku traagika sõnastused. Liivi eluajal ilmus ainult üks värsikogu "Luuletused" (1909, kordustrükk 1910). Tema luule sai tähelepanu ja tunnustust eelkõige "Noor-Eesti" rühmituse kirjanikelt, nii ta elu- kui ka loomingut on enim tutvustanud F. Tuglas.
III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola).
kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola)
a. Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu Türgi vabariik · 1932 kuulutati türgi vabariigiks, sultan kukutati · Uueks pealinnaks Ankara · Rahvusteliit tunnustras uut riiki tema piirides · Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk · Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia · Kuus põhidsammast: o Vabariik o Türgi Rahvuslus o Rahvalikkus, võrdsus o Ilalik riiik o Riigi juhtiv kontroll majanduses o Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid: · Perekonna nimede panek · Lääneliku riietumisstiili sissevõtmine · Ladina tähestiku kasutusele võtt · Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Palestiina · Kuuluis pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolealla · Peamine probleem tekkis juutide kasvava sisserände pärast (1922-83000 juuti, 1945
Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud
Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk(17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid, maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse ristilöömine"; BERNINI ,,Püha Teresa ekstaas" ,,Apollon ja Daphne" Saksamaa NEUMAN Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis.
Teiselt poolt on olulised kirjaniku elu kolm komponenti: päritu, õpitu ja läbielatu. Ka marksismi-leninismi järgi ei ole looming midagi iseseisvat. Seda determineerivad tegelikkus, ajajärgu teadmised ja filosoofiline mõte ning autori isik. Igas konkreetses kirjanduses on olemas individuaalne, ajalooline ja rahvuslik spetsiifika, mis väljendub eelkõige stiilis, keeles, ajaloolisest kogemusest tulenevas psüühilises laadis, konkreetsetes reaalides. Lisaks on leninismile oluline mõiste rahvalikkus, mis tähendab eeskätt rahva elutunnetuse sügavat psühholoogilist peegeldamist. Marx üritas näidata, kuidas kunst on seotud erinevate klassidega, kuidas kunstiteosed sisaldavad informatsiooni majanduse kohta. Samuti ei tohiks kunsti mingil juhul olla keskendunud teatud isikutele vaid peaks olema demokratiseeritud. Kommunistlikus ühiskonnas ei ole kunstnikke on vaid mehed, kes muuhulgas maalivad.
ootuspäraselt: algul teenis kõrtsipianistina Buenos Aireses, hiljem juhatas üht saksa meeskoori. 1928. Aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus Tallinnas tööle organisti ja lauluõpetajana. 1932. aastal kolis ta Pärnusse, kus juhatas " Endla" seltsi koori. Aastast 1934 kuni surmani elas ja töötas ta Vändras. Looming. Lüdigi muusikat iseloomustab meloodilisus, lihtne klassikalis-romantiline harmoonia ja rahvalikkus. Olles tuttav Tobiase ja Kapi loominguga, taotles temagi rahvalikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Autentset rahvaviisi kasutas ta vähe, selle asemel rahvaviisi intonatsioone. Tema teoste faktuur on valdavalt homohfooniline, esineb ka polüfoonilist arendust. Koorilaulud on lüürilise kallakuga, üldises rahulikus laadis leidub ka tugevamaid tundepuhanguid. Laulude tekstid on enamasti eesti luuletajate looduslüürikast ning rahvaluulest. Näiteks · " Koit" ( F
Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis lõhnavad põldude, igapäevase töö ja kehaorjuse järele. Ta on tugev, tüse ja jämedapoolne alus, mis hispaania kultuuri keskajast peale oli toetanud, antiikideaalidele pürivas renessansiski oma mõjus kaotamata. Tema huviring piirdub esialgu sellega, mida saab "katsuda" ja "suhu panna". Tema nimigi on sümboolne, sest panza tähendab kõhtu, vatsa.
Nad üritasid Eesti kultuurielu jätkata, mida venemaa luges riigi reetmiseks. Nad küüditati Siberisse. G. Ernesaks dirigendi ja heliloojana: .Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina.Ta oli ka Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) asutaja ja peadirigent, laulupidude väsimatu organiseerija ja üldjuht. Gustav Ernesaks oli 1947. aastal uue laululava ehitamise eestvedaja. Tema loomingus on palju koori- ja soololaule ning oopereid.Tema loomingu iseloomulik joon on rahvalikkus. Tema loodud laulud on näiteks Eesti NSV hümn, Lydia Koidula sõnadele loodud “Mu isamaa on minu arm” ja “Hakkame mehed minema” ning ka mõned lastelaulud.Ta on loonud viis ooperit, “Tormide randa” on korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaks on kirjutanud ka raamatuid. 2)Nõukogude okupatsiooni ajal laulupidudest osavõtjad, dirigendid, heliloojad. Nõukogude okupatsiooni ajal võtsid laulupidudest osa vene koorid enamasti, sõdurite koorid
operatsiooni. Puskin on maetud Mihhailovskajasse. A. Puskini luule Puskini luule jaotus armastus-, loodus-, filosoofiliseks- ja poliitiliseks luuleks. ,,Küla" vene külaelust. ,,Priius" ood, kus ta ülistab vabadust ning selle eest võitlejaid. See oli väga pilkava loomuga, sisaldades palju epigramme valitsuse suunas ning selle tõttu pagendas tsaar Puskini pealinnast. ,,Ruslan ja Ludmilla" romantiline poeem vene rahvaluulest. Võlu seisnes rahvalikkus keele kasutuses ning teda kritiseeriti teiste kirjanike ja dekabristide poolt, kes leidsid, et on vaja ülimat keelt ja kirjutada pidulikest ajaloosündmustest. ,,Lõunapoeemid" väikeste poeemide tsükkel. ,,Kaukasuse vang", ,,Vennad röövlid", ,,Bahtsisarai purskkaev" poeemide kangelased olid deemonlik hulkur, inimühiskonnast väljatõugatu, autori kaasaegne, kõrgendatud enesehinnanguga inimene. Puskini "Jevgeni Onegin"
jaanuar 1823) stoiline ja samal ajal ka äärmiselt ratsionalistlik ja küüniline vaateviis viide piiblile, kõik on siin maailmas tühine see kehtib nii ajaloo ja teaduste kui ka kunsti ja üldiselt elu kohta · viisistas Ferenc Erkel 1844 22. jaanuar ungari kultuuri päev Vörösmarty looming Zaláni põgenemine draamakirjanikuna: Üleshüüd luuletused: Ferenc Lisztile Inimesed, Parlament 19. sajandi keskpaik ja revolutsioonijärgsed aastakümned: romantism, rahvalikkus ja realism Aastakümneid pärast vabadusvõitlust nimetatakse Ungari ajaloos Bach'i-ajastuks ungarlaste vastus vägivallavalitsusele oli passiivne vastupanu samas: rahvuslike sümbolite säilitamine ja rõhutamine: rahvuslipp, ungari rahvarõivad, tantsud, isegi Kossuthit meenutav täishabe! Pärast 1848.-49. aaasta revolutsiooni lämmatamist väljendas poliitilisi ja rahvuslikke ideid peamiselt kirjandus . Ka kirjandusest sai passiivse vastupanu vahend kirjanikud ja
VORMISTIKUST · ains part kons.tüveline t-lõpuline · ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline vorm · de-mitmus kons.tüveline te-tunnusline · mitm part lõputa ja i-tunnusline d-lõpuline vorm (endisi e endiseid, lõhkisi e lõhkiseid, näilisi e näiliseid) · mitm part on kaks i-mitmuse aluseks sobivat vormi ( hoovusis e hoovuseis, kursusile e kursuseile, peatusis e peatuseis) Alltüüp RAHVALIKKUS · rahvalikkuse, rahvalikkust, rahvalikusesse e rahvalikusse, rahvalikkuste, rahvalikkusi e rahvalikkuseid, rahvalikkustesse e rahvalikkusisse e rahvalikuseisse · kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad (nende seas pearõhust lugedes 4-silbilised jne arglikkus, asjalikkus, ameerikalikkus, asjaarmastajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (heroilisus, jõulisus, kurbloolisus, tõenäolisus)
romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis lõhnavad põldude, igapäevase töö ja kehaorjuse järele. 17 Ta on tugev, tüse ja jämedapoolne alus, mis hispaania kultuuri keskajast peale oli toetanud, antiikideaalidele pürivas renessansiski oma mõjus kaotamata. Tema huviring piirdub esialgu sellega, mida saab "katsuda" ja "suhu panna". Tema nimigi on sümboolne, sest panza tähendab kõhtu, vatsa.
Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) poeemi vorm hakkab hoogsalt ja uut moodi levima 1940-1950ndatel. Jutustavad, kuid on lüürilise komponendidiga tekstid. See poeem räägib Leevaku hüdroelektrijaamast. ,,Poeem Stalinile" (1949) ilmus eraldi raamatuna. Kujukamaid tekste. kujukamaid tekste, mis Stalini armastust peab esindama. ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelipeol"(1957) uut moodi lugemine, poliitiliste seostega. Mõnus rahvalikkus. ,,Jäine raamat" (1959) kuulsam proosa raamat. Tõlgiti paljudesse keeltesse, sai Venemaal väga tuntuks. ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1964) rahvalik näidend. ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ootamatu tema loomingus. Tekitas skandaali. Eemaldub realistlikust esteetikast. Skandaalis oli oluline, et see kommenteerib mentaliteeti Polkovniku lese kaudu. Ärritas Nõukogude sõjaväelasi. ,,Muhu monoloogid" (1968).
KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :)))))))) Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) ● Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: ● Vabariik ● Türgi rahvuslus ● Rahvalikkus, võrdsus ● Ilmalik riik ● Riigi juhtiv roll majanduses ● Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid ● Islami rolli vähendamine ühiskonnas ● Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine ● Lääneliku riietumisstiili sisseviimine ● Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) ● Perekonnanimede panek ● Ilmalik koolisüsteem ● Ladina tähestiku kasutuselevõtt ● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas
Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna. Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane. Juhiks sai Kutuzov, tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani. Annab Moskva ära, inimesed evakueeriti. Venemaa võitis. Kutuzov: · Rahvalikkus · tarkus ja ajaloosündmuste ettenägelikkus · äärmiselt patriootlik (B. de Tolly) · imetleb vene sõdurit (Borodino lahingu järel ütleb, et venelased on imelik rahvas) Tolstoi kõrvutab Kutuzovit teiste väejuhtidega, toob esile nende võimuiha, kuulsusejanu, väikluse Kui sõda jõuab Vene piiridest väljapoole, pole see enam Kutuzovile oluline. Raugastub, sureb. Tema on oma ülesande täitnud. Kut-t on kujutatud talupoegliku väejuhina.
struktuuri ja stiili. Ta keskendus nüüd karakterite loomisele, kes olid oma klassi tüüpilised esindajad. Tegelaste üldistusjõud suurenes, nad olid varasematega võrreldes elulisema ja kunstiliselt veenvamad. Teoste süzeearendusest kadusid seikluslikkus ja ebausutavad sündmused. Realistlik loomingulaad viis kirjaniku järjest lähemale rahva igapäevase elu kujutamisele ning koos sellega süvenes rahvalikkus ja rahvuslikkus Vilde loomingus. Ajalooliste teemade vastu tundis Vilde loomuldasa sügavat huvi. Teda köitsid talurahvarahutused Põhja-Eestis, mille kulminatsiooniks oli talupoegade vastuhakk mõisavõimule Mahtra mõisas. Ajalooline triloogia koosneb kolmest iseseisvast romaanist, mida ühendab ainestik eesti talurahva mõisnikevastane võitlus. Neis kõigis on ajalooliste 19
metodoloogilisest alusest (kui see jutt seni oli organisatsioonilistest aludest, siis metodoloogiast ei pääse mööda). Ajakirjandussüsteemi arendades peeti silmas, et see vastaks nõukogude ajakirjanduse leninlikele põhiprintsiipidele. Principium põhialus, juhtmõte, algus. Niisiis käib jutt ajakirjanduse põhimõtetest. Kõige levinum on siin kõnelda ,,pühast viisainsusest", on 5 põhiprintsiipi. Parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkus, tõepärasus (pravdivost) ja hiljem lisandunud kriitika ja enesekriitika. Kui te satute mingitel puhkudel kokku nende asjadega, võib näha ka palju pikemat põhiprintsiipide rida, sest Nõukogude vaimulaadile kohaselt juhtus niimoodi aegade jooksul, et kui mingi tähtis parteiboss midagi tähtsat ja väga põhjapanevat ütles (ajakirj. kohta), leidus nn ajakirjandusteadlasi, kes usinalt sellest kohe teooriat kirjutama asusid ning põhiprintsiipe juurde panid. Viimati oli
annaabi.ee 
