Nad on saanud endale palju erinevaid õigusi, mida neil ennemalt ei olnud. Naiste roll on muutunud meeste omaga võrdsemaks ning neid ei peeta enam meestest madalamateks. Ennemalt ei olnud naistel õigust otsustada selle üle, mida nad teha tahavad. Neil ei olnud luba isegi oma arvamuse avaldamiseks. Nende ainsaks ülesandeks oli lapsi kasvatada ja kodu korras hoida. Kõige muu eest kandsid hoolt mehed. Naistel puudusid ka valimisõigus ning õigus osaleda rahvakoosolekutel. Valimas võisid käia mehed ja ka rahvakoosolekutel said osaleda ainult mehed. Tänapäeval on ka naistel õigus osaleda valimistel ja muude riigiasjade otsustamises. Ka riigikogus ja valitsuses töötab järjest rohkem naisi. See näitab, et naiste roll ühiskonnas on võrreldes eelnevaga tõusnud. Seoses naiste rolli muutumisega ühiskonnas on naised saanud endale veel ühe õiguse, mida neil eelnevalt ei olnud. Selleks on hariduse omandamise õigus. Vanasti ei olnud lubatud
7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega, muusikaga ja tantsuga. Kirjaoskusele ja lugemisele pöörati vähe tähelepanu. Neid õpetati taluma nälga, valu, hirmu. Vanemate inimeste käske tuli täita vastuvaidlemata. Kahekümne-aastaselt peeri neid juba täisväärtuslikeks sõjameesteks ja nad võisid osaleda rahvakoosolekutel. Kolmekümneselt võidi neid valida riigiametnikeks ja nad võisid luua oma pere. Abielus spartiaadid veetsid rohkem aega harjutustel. Perekonnaga tegelesid nad vähe. 7-viidi ära ema juurest ja paigutati vanuserühmade kauppa kodanike silme alla. Nad harjutasid võistluskunste. 20-neid peeti täisväärtuslikeks sõjameesteks. Nad võisid osaleda rahvakoosolekutel. 30- said õiguse luua perekond. Võidi valida riigiametnikeks. Mõisted: Spartiaadid Sparta riigi täieõiguslikud kodanikud
sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 4. oskab võrrelda Sparta ja Ateena kasvatussüsteemiAteenas tegelesid tüdrukud majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid
kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates
Kodanikel ei olnud füüsiliselt aega tegeleda individuaalsuse arendamisega ega ka loomingulisusega. Spartiaadid ei olnud iseenda peremehed, vaid nad olid üks osa riigist. Seesugune süsteem tähendas aga seda, et Sparta kultuuri osa kreeka vaimumaailmas oli tühiselt väike. Kirjandus, luule ega kirjasõna ei arenenud Sparta läbi. Ateena kodanikkonna moodustasid enamuses kõik mehed, olenemata nende varanduslikust seisusest ja tegevusalast. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel ja esitada seal oma seisukohti. Seepärat said ka vaesemad kodanikud sõna võtta ja püstitada ning arutada just neid probleeme, mis puudutasid talupoegi, mitte ainult aristokraate. See võimaldas parandada kogu elanikkonna sisekorraldust. Kui rahul on kõik kodanikud, saab rääkida õnnelikust riigist. Vaesemad riigiametnikud said ka väikest palka toetuseks ning seetõttu võisid nad oma põhitööd kõrvale jätta.
see sündinud jumalate nimel. Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida sai tõlgendada nii või teisiti.Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. lad. Oraculum – ennustus Ennustus Ennustusi võeti väga tõsiselt; nõu küsiti alati enne olulisi ettevõtmisi ning oraakli poolt antud nõuannete tõlgendamise üle arutati hiljem rahvakoosolekutel. Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima.
kodanikeks kõik Sparta keskuse ja selle lähiümbruses elavad mehed, kes olid vähemalt kolmekümne aastased, kuid Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad. Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad. Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Sarnaselt Ateenale olid ka Spartas kodanike eelisõigusteks spartiaatide
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle
Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks. Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi. Palga sõdurid. Filosoofias spetsialiseeriti. Museioni asutamine. Raamatukogude loomine.
Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukord, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda
Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval. 5. Mees Oli perekonnapea, kõik allusid temale. Kasvatas lapsi varasemal ajal Naised Neil polnud poliitilisi õigusi. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel,
Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga
Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked
nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust? V: Poisid võeti emade juurest ära 7 aastaselt, ning edaspidi elasid nad rühmadena (vanusest sõltuvalt), õppides kehalist treeningut, sõjalisi harjutusi muusikat ja tantsu. Neid sunniti varastama, et harjutada osavust, kui nad aga vahele jäid, said na peksa, et teada mis on valu. 20-aastaselt said neist sõdurid ja 30 aastaselt võisid nad osaleda rahvakoosolekutel ja luua pere. Tüdrukud jäid emade kasvatada, ja nende saatus polnud nii karm 7. Milleks
tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda. Ateenas kujunes Periklese valitsemisajal juba kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda
ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks. Milleks kasut at i propagandat ? · Diktaatorid tahtsid mõjutada inimesi. · Demokraatlikud valitsused kasutasid seda sisse- ja välispoliitilises võitluses. · Poliitikud kasutasid seda , et kutsuda tarbijaid kuulutada raha ning ostma tarbekaupu. Kuidas t oimus propaganda ? · Inimesi püüti mõjutada raadio ja filmikunsti kaudu. · Kasutati ka esinemisi rahvakoosolekutel , kirjutisi ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest seda oli lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. · Filmikunstile pöörasid suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. · Filmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenduma vaatajaid, et nad elavad maailma parimas riigis. Kirjandus ja kujutav kunst
Herakles- maailma kõige tugevam mees ta kandis oma seljas lõvinahka Prometheus- merejumal Zeus- Peajumal,taevajumal relvaks piksenooled Solon- oli vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik Kuidas austati jumalaid- jumalate auks ehitasid kreeklased templeid ja pidasid jumalateenistusi,ohverdati jumalatele loomi Kuidas valitseti poliseid- Kõike mis puudutas polise valitemist tähistati sõnaga poliitika. Mis toimus rahvakoosolekutel- Kodsnikud valisid endi seast ka nõukogu liikmed ja ametnikud(Nõukogu liimed olid enamasti aristrokraadid) Miks rändasid kreeklased oma maalt välja- Sest maastik oli mägine ja põllu harimine polnud võimalik Miks pidasid arostrokraadid end teistest ühiskonnaliikmetest paremaks- Sest aristrokraadid arvasid et nad pärinevad jumalatest
Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukodr, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon
Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal ja tegelesid päevast päeva füüsilise treeninguga. Kahekümneselt said nad täisvääruslikeks sõjameeteks, kolmekümneselt täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi ja
valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia. Demokraatlik Ateena · Rahvakoosoleku tähtsaimad 10 strateegi. · Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. · Nõukogu liikmed, kohtunikud kui riigiametnikud määratu liisu teel. · Rikastel kodanikel oli suur osa riigi finantseerimises. Orjandus · Orjaks saadi võlgade katmiseks või linnriikide omavahelistes sõdades. · Nende hulka kuulusid ka sisse ostetud võõrad barbarid.
Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega rahvas sai valitsemises palju otsustada. Demokraatlikus ühiskonnas valiti ametnikud liiskuheitmise alusel-nii välditi häälte kinni maksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen selles
Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju. Rahavakoosolekud-Rahvakoosolekutel valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseeelnõusid. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
eripärad. Ateena haridus-poisid saadeti 7aastaselt kooli, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid., rikkamates peredes õpiti kodus pedagoogi käe all., harjutati gümnastikat. Sparta haridus-7ndast eluaastast elasid poisid eakaaslastega rühmades kodust eemal, tegelesid füüsilise treeninguga ning pidid ise hakkama saama polise elanikkonna erinevate kihtide seisund kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, õigus osaleda rahvakoosolekutel. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. Kodanikud polnud naised ega orjad, võõramaalased(metoigid -ei saanud osta maad, elasid linnas, tegelesid käsitöö ja kaubandusega, pidid maksma maksu ning teenima sõjaväes)polise kodaniku kohustused: Kaitsekohustus(oma relvastusega), rahvakoosolekutel osalemine.Elanikkonna grupid,kes jäid kodanikustaatusest ilma- naised( neil polnud
Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud plebeide ja patriitside vahel KEELATUD. Täitsid sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest. Patriitside ja plebeide suhted teravad, plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, kuid patriitsid polnud nõus järele andma. Tihti arenesid pinged relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul arenesid asjad järk-järgult ja pebleid said patriitsidega võrdsed õigused.
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine,
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12
maa patroonid talumehed(kliendid) kaupmehed sõltuvusvahekord põlluharijad Koormise kandmine, sõjaretked Rooma inimesed valisid endale igal aastal ametnikud-magistraadid. Rahvakoosolekutel- kommiitsidel osalesid kõik kodanikud, mis toimusid sõjaväe osade/elamispiirkondade kaupa. Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru
Aristokraatlik Demokraatlik Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a SARNASUSED Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses.
Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult
On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk siis naise surub oma rolli esiteks ühiskond ja kandev ideoloogia, teiseks fakt, et meie liigi
nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase
Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaared, müürid laoti tellistest ja tähtsamad hooned tehti seest marmoriga ja pealt kaeti silindervõlviga. See viis ehituskunsti uuele tasemele. Nüüd oli
oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas
* külalistetoa otstarbega * naised enamasti ei osalenud * paiknes õue tänavapoolses lüjes * lauldi, kanti ette luuletusi, tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti 7. Maaelanikud linnaga tihedalt seotud kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle (polise äärealad- käisid turul, rahvakoosolekutel ja jumalatele austust avaldamas) Sport Riietus ja toit 1. Sporditi alasti 1. Riietus: 2. Gümnaasion ,,alastioleku koht" * 1-2 üle keha heidetud riidelappi - spordiväljak ning sinna kuuluvad
rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond . Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi vajaduse korral sõjaväkke ilmuma , kus rikkad olid ratsaväes ja ülejäänud jalaves. Ainult maata kodanikud ei pidanud sinna ilmuma, kuna nende ainus vara olid lapsed ja nad ei saanud omale sõjavarustust muretseda siis nimetati neid proletaarideks. Nende õigused rahvakoosolekutel olid piiratud , kuid kuulusid kodanikkonda. Roomas oli range kodanikumoraal , kuna tegeleti põhiliselt ainult põlluharimise ja sõdimisega , mis suurendas kodumaa-armastust , traditsioonide ja riigivõimu austamist .Voorusteks peeti vaprust , enesedistsipliini , jumalate ja esivanemate austamist ja riigi ja perekonna ees kohusetäitmist . 23.Rooma vabariik. 23.1 Linnriigist Itaalia valitsejaks.
Iga riigi ajalugu kätkeb endas nii halbu kui ka häid hetki. Igas riigis on keegi kõrgemal kohal ning võtab vastu otsuseid, mis mõjutavad selle riigi ajalugu. Nii on see ka Rooma riigi ajaloos ja arengus.Rooma juhtide ajaloo näitel võibki väita, et ajaloo taga on suured inimesed. Minu arvates oli Julius Caesar üks värvikamaid juhte Rooma ajaloos. Tema elulugu lugedes tuleb välja tema juhiloomus. Ta oli väga tark valitseja ning osav manipulaator. Edu algusaastatel ta hakkas käima rahvakoosolekutel, kus ta sulandus rahvaga ning kus rahvas õppis teda tundma. Geniaalse poliitikuna ei tunginud ta kohe esile, vaid suurendas oma võimu järk-järgul. Ta jagas vaestele leiba, toitu ja raha ning korraldas neile lõbustusi. Ta tegi kõik, et võita poolehoidu. Tema tõsisem karjäär algas ülempreestri ametikohast. Seejärel määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks ning siis kosnuliks. Sellele järgnevalt saadeti ta Galliasse maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul
lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega
kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada rahvakoosolekutel. Kellel olid kodanikuõigused vabadel põliselanikest meestel Kellel puudusid naistel, orjadel,võõramaalastel Kuidas olid omavahel seotud riigikaitse ja kodanikuõigused- need kellel olid kodanukiõ olid ka sõjalised kohustused Polis vana kreeka linnriik Agoraa koosoleku ja turuplats.Vana kreeka linniriigi osa Chaironeia lahing 338 ekr, kreeka linriigid langesid makedoonia võimu alla.
Vennad Graccused plaanisid teha reformi. Nende idee seisnes selles, et kehtestataks maavalduste suuruse ülempiir ning seejärel peaks suurmaaomanikud ülejäänud maa osa loovutama maata kodanikele. Niimoodi oleks talupojad jälle maad saanud ning ka sõjaväes edasi teenida. Seda kahjuks ei juhtunud, sest reformi ei suudetud läbi viia. Talupojad jäid endiselt vaeseteks. Rooma kodaniku õiguste hulka kuulus ka rahvakoosolekutel käimine ning seeläbi riigijuhtimises osalemine. Impeerium oli tohutult suur ning ulatus ümber Vahemere. Tihtipeale ei jõudnud osad kodanikud rahvakoosolekule ega saanud olulistes küsimustes kaasa rääkida. Kohustuslik sõjaväes olemine nihkus samuti liitlaste õlule, sest laostunud talupojad ei suutnud omale relvastust osta ja sõjaväes olla. Korraldati Mariuse sõjaväereform mis kujutas endast palgasõjaväge
Väiksemad linnused vahetati Ringväll-Linnuste vastu välja. 6. Kirjelda eestlaste suhteid oma naabritega. Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 7. Kirjelda muinaseesti ühiskonda Arvati, et enamik Eesti elanike on rahaliselt võrdsed. Tähtsamaidküsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukaid talupoegi. Madalama kihina tunnistatakse ka sõjavangidest orje, keda käsitletakse aga pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena. 8. Kirjelda muinaseesti sõjalist taset. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikused röövretki jasõjaretkeid. Olukord tõsises seoses naabruses kujunenud riikide ühendusega
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Ülejäänud kodanikud olid plebeid. Ka nende hulgas oli rikkaid, kui keskmiselt jõukuselt jäid nad selgelt patriitsidele alla. Paljud neist olid patriitside kliendid. Plebeid võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid senatisse ja riigiametisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Plebeid moodustasid enamuse Rooma armeest. See andis neile võimaluse nõuda oma õiguste laienemist. Patriitside ja plebeide vahelised suhted nende suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma. Pinged arenesid mõnigi kord relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul olid patriitsid
Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Suuremad polised olid: Argos, Ateena, Delfi, Korintos, Küreene, Massalia (Massilia), Sparta, Sürakuusa, Teeba, Mileetos, Efesos.
Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg Iseloomusta kuningate aega. Rooma varane ühiskond Roomas valiti kuningaid rahvakoosolekutel ja ta valitses koos senatiga. Arvatakse, et Roomas on kokku olnud 7 kuningat. Esimene oli Romulus, aga tema eksisteerimises ei olda kindel, aga järgnevad kuningad on kindlalt ajaloolised isikud. Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma rikkaid nimetati patrioonideks ja talupoegi klientideks
Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest
ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Aristokraadid Nagu mujal Kreekas olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal olid neil uhked mõisad, linnas aga teistest suuremad elumajad. Nende heaks töötas palju orje. Aristokraadid pidasid rahvakoosolekutel kõnesid ja kandideerisid riigiametitesse. Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti kestsid sellised koosviibimised hiliste õhtutundideni. Olümpiamängud Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii
moodustasid vabad inimesed, kes olid pingelised, eriti Taani ja ordu ja ordu ja oma varanduslikult ja õiguslikult piiskopkondade vahel. seisundilt enam- vähem *linnas oli võimuorganiks raad. võrdsed.Tähtsamad küsimused arutati ühiselt rahvakoosolekutel. *Eraomanduse kasvuga kaasned varanduslik ebavõrdus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positisioon. *majandus *suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, *põlluharimisviisid *Olulisimaks majandusharuks oli
korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi, kes pidid suutma linnriiki kaitsta ning olema piisavalt rikas, et hankida endale jalaväelase täisvarustus (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda). Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus- kodanikuõigused olid vaid jõukamatel inimestel. Mittekodanikud olid võõramaalased, naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Kuigi riigiametnikud valiti enamasti rikaste kodanike seast, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus ka vaesematele kodanikele teatava poliitilise kaitse.
On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Kuid alati pole olnud nii, et võim on just mehe käes. Kuninganna Victoria, kõige pikema valitsusajaga, asus Inglismaal troonile 18-aastaselt ja kes on ajalukku jätnud väga suure märgi. Teda peetakse Briti edu sümboliks maailmas.
tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid, kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud. Spartas riigijuhtideks olid kaks kuningannat, vanemate nõukoguks oli geruusia ning valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori. Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored
annaabi.ee 
