välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal
Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R.
Aleksander I 1. Mis aastatel valitses Aleksander I Venemaad? 1801 - 1825 2. Mida muutis Aleksander I Venemaal? Tühistas Paul I reformid ning võttis Venemaa pealt tema Raudse Eesriide ning nüüd võis rahvas Venemaalt sisse ja välja rännata. Pehmendati tsensuuri ja anti luba asutada eratrükikodasid. Tühistati ka välismaalt raamatute sisseveo keeld. Viis läbi haridusreformi ning läbi aastate asutati Venemaale erinevaid ülikoole, hiljem ka gümnaasiume ning rahvakoole. 3. Kuidas mõjutas Aleksander I Eestit? Läbi oma haridusreformi, tänu millele taasavati 1802. aastal Tartu Ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides 1816. aastal Eestis Nikolai I 4. Kuidas valitses Nikolai I Venemaad? Täpselt nii, nagu dekabristid olid kartnud nagu hiiglaslikku sõjaväekasarmut. Nikolaid huvitas vaid kaks asja esiteks ja eelkõige see, kuidas Venemaal võim
Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid 1796-ks aastaks asutatud umbes 316 rahvakooli
andis head sissetulekut. Kuna tööjõudu oli vähe muudeti talupojad sunnimaisteks. Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost koolmeistrit. Gümnaasiumid loodi Tartusse, Tallinnasse ja Riiga. Hiljem muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus ja arstiteaduskond. Pärast põhjasõda oli olukord veelgi hullem kui peale Liivi sõda. Inimesi tappis maale tulnud katk
Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli võimalik koolikohustusest vabaneda, mistõttu jäi koduõpe mõneks ajaks märkimisväärselt tähtsale kohale. 18. lõpul oskas enam kui pool talurahvastikust lugeda, kuid kirjutamisoskus jäi siiski võrdlemisi haruldaseks.
neile, kes eesti keelt ei oska. Lõuna-Eestis aga jäi käibima uuendatud kirjaviisiga raamatud. Kuid Põhja-Eestis niiakaua, kuni vahelmises kirjaviisis raamatud ilmusid. Kuna küsimus polnud veel lõplikult otsustatud, siis paluti Forseliusel kõrgemal pool asjad nii kaugele ajada, et uued raamatud ikkagi kasutusele saaks võetud. Forselius aga otsis abi Stockholmist. Pole teada, millised olid sõidu tulemused. Ainus säilinud dokument näitab, et Forselius sai õiguse rahvakoole inspekteerida ja vajaduse korral ka uusi koole asutada. Koduteel Bengt Gottfried Forselius hukkus, mis võis olla Läänemerel 19. novembril 1688. Forselius sai tuntuks, kui suurmees hariduse valdkonnas. Ta lõi rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja uued kooliraamatud, töötas välja eesti rahvakooli didaktilis- metoodilised alused ja asutas esimese seminari, kus hakati õpetama tulevasi koolmeistreid.
1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana. • Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse. • Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. • Kool lõpetas tegevuse1686. aastal. FORSELIUSE SELTS • 1986. aastal vallandus 300-aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks, mille tuumikuks oli "12 Kooli Klubi." • Klubi korraldas mitmeid üritusi ning koolide liikumisest sai 22.02.1989 selts. • Avaldamaks tunnustust 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on B. G
Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal
Click to edit Master text styles Second level Reformid Joseph II ajal Third level Fourth level Fifth level · Inkvisitsioon kaotati ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuriteod. Juutide topeltmaksustamine lõpetati. · Keelas piinamise ja kaotas surmanuhtluse · Seitsmeaastane koolikohustus + rajati palju rahvakoole · Jagas riigi kümmekonnaks ringkonnaks · Riigikeelena hakati kasutama saksa keelt · Maksukohustus aadlikele ja vaimulikkonnale Click to edit Master text styles Second level Reformide tagajärjed Third level Fourth level Fifth level ·
Sel ajal oli eestlaste jaoks nii plusse kui miinuseid. Kuid plussid kaaluvad minu arvates miinused üle. Aadlike omavalitsust piirati, talupojad said rohkem õiguseid ning nende koormised olid vastavuses nende talu majanduslike võimalustega. Aadlil ei olnud talupoja üle enam täielikku õigust, talupoeg võis aadliku üle isegi kaevata. Kõige olulisemaks plussiks on minu aravates hariduse areng. Rootsi ajal hakati eestlaseid õpetama, avaldati esimesed eesti keelsed trükised ja loodi rahvakoole ja Tartu Ülikool. Nende põhjuste tõttu oli minu arvates Rootsi aeg Eestimaal kuldne.
riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja surmanuhtlus *alustati uue seadustekogu koostamist *hariduse edendamine, koolikohustus, rajati rahvakoole, riiklikud õppekavad *kaotati pärisorjus *10 ringkonda, saksa keel 17.sajand 18.sajand Riikidevahelised *dünastiate vaheline konflikt (maade *dünastiate vaheline vastuolu vastuolu ja võimu pärast) Hispaania ja *Läänemere piirkonnad Vene ja piirkonnad Prantsusmaa Rootsi
eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari. See oli esimene asutus Eestis, kus õpetati koolmeisterid ja kösterid ning selle loomine märkis ära pöördepunkti Eesti hariduse arengus. Kuid õpetajate seminari töö ei möödunud probleemideta, millest suurim oli õpilaste hankimine. Mõisnikud võtsid asja loogiliselt ning järeldasid, et haritud talupoeg võib muutuda mässuliseks ning teisi
laiali, ülejäänud kloostrid lasi ta riigistada. Kirik allutati senisest enam riigivõimule: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisrile heakskiitmiseks esitada. Nagu paljudes teisteski kaoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poole hoidu. Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7-aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. P raktilist kõrgharidust pakuti vaid mõnedele valitutele. Ta jagas ka stipendiume andekatele vaestele üliõpilastele ning lubas ka koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele vähemusrühmadele. 1784. aastal andis ta käsu muuta riigikeel ladina keelest saksa keeleks, mis oli väga vastuoluline samm mitmekeelses impeeriumis. See tekitas suurt vastuseisu Ungaris ja Belgias
Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas. Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole. Katariina surma ajaks oli loodud juba 316 rahvakooli umbes 18000 õpilase tarbeks. Suurimat tähelepanu äratas Katariina II tegemistes 1766 aasta kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 saadikut. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaailse seadustiku koostamine. Katariina soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist
aadli õigusi piirata ja anda samad õigused talupoegadele, kui rootsimaalgi. Selleks ühinesid aadlikud rüütelkondadesse. Alles karl 11 ajal suudeti aadlikke rootsi võimu alla painutada, et sissetulekuid suurendada, võeti varem antud mõisad tagasi, seda nim. Reduktsiooniks. Ka talupoegadele pandi koormised peale. Vaimulikelu: selle kujundajaks oli luteri kirik. Selle levimiseks püüti õpetada talurahvas lugema ja kirjutama. Rajati rahvakoole ja ülikoole, nagu tallin ja tartu. See lubas trükkida lauluraamatuid ja teisi trükiseid. Oluline ülesaanne oli piibli tõlkimine eesti keelde, kuid see ilmus hoopis lõunaeestikeeles. 1686.a. Segaduste aeg Venemaal 17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane. Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev
seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht · Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 1559 1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas1570 1577.
protestandid said riigis elamisõiguse, juutide topeltmaksustamine lõpetati · Kirik allutati senisest enam riigivõimule, kolmandik kloostritest riigistati, vähendati kirikupühade arvu · Kohtureformiga keelati ära piinamine ja surmanuhtlus, alustati uue seaduskogu koostamist · Joseph II pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele: kehtestati seitsmeaastane kooliharidus, mille tagamiseks ehitati üle riigi rahvakoole ja koolides kehtestati riiklikud õppekavad · Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikest alustest maaomandile kehtestatud maksud laienesid ka aadlile ja vaimulikkonnale · 1785 kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõttest, ladina keel asendati saksa keelega · 18. Sajandi lõpul hakkas senine suhtumine valgustatud absolutismi muutuma.
Vajalike käsitööoskuste andmine linnakäsitöölistele, kelledest paljud olid võrsunud eesti talupoegade seast, toimus tsunftikorra üldraamistikus (õpipoiss-sell-meister). Ent juba 16. sajandi algul õpetati tulevastele käsitöömeistritele ning kaupmeestele ka lugemist ning kirja. (ibid) Põlisrahva haridustase hakkab oluliselt tõusma alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas ta ka rahvakoole, kus nii kirja- kui jumalasõna õppida ja õpetada. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele ja põlisrahvakeelsele kooliharidusele. 1583. aastal avati jesuiitide poolt Eesti esimene gümnaasium. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Liivi sõja tulemusena jagati Eesti alad kolme kuninga vahel. Põhja-Eesti jäi Rootisine, Lõuna- Eesti Poolale ja saared Taanile. Rootsi krooni alla läinud Põhja-Eestis leidsid järjest laiema leviku reformatsiooniideed
käes. Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. Talurahva elujärg oli üsna kasin: elupaigad kehvad ning ise olid nad sunnismaised, et nad mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused).
ka kristlastega. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Kiriku mõju piiramine ei pälvinud rahva poolehoidu. Kohtureformiga keelas Joseph II Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle terve maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis pärisorjus ning teorendilt mindi üle raharendile. Valgustatud valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõtetest. Ajaloolisi piire eirates jagati Austria kümmekonnaks ringkonnaks. Senini riigikeelena püsinud ladina keel asendati kogu riigis saksa keelega
käes. Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. Talurahva elujärg oli üsna kasin: elupaigad kehvad ning ise olid nad sunnismaised, et nad mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused).
palgalist eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti. Seminaris oli ta ise koolmeistriks, välisteks asjade ajajaks ja kooliraamatute soetajaks. Edukamaks õpetamiseks andis Forselius 1684 välja uue aabitsa parandatud eesti keeles, mis palju pahameelt ja vastuolu tekitas. Forseliuse seminarist läks rahva sekka 160 noormeest, kes siinmail omakorda lugemist edendama hakkasid. Aastail 16861688 loodi eestikeelseid rahvakoole Forseliuse eestvedamisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades. Lugemisoskusega rahvana said eestlased rohkem osa seltsi- ja kultuurielust, võimaluse osaleda kogukonna omavalitsuses, edendada põllumajandust, käsitööndust said loomingulisemalt elada ja areneda. Tänu Forseliusele saame tänavu 2011 aastal tähistada eesti keelse kooli 325 aastapäeva.10 Forseliuse seminar kestis kõigest neli aastat. Pärast Rootsi kuningalt volituste saamist
· Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism, kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega · Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused: · Seikluse otsimine · Usuline tagakiusamine (puritaanid Mayflower 1620, kveekerid, katoliiklased, mormoonid, hugenotid jne)
intelligentsi kui kindla sotsiaalse kihi mõiste alla. Ärkamisajal on see aga võimalik. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks. TÄHTSUS kirjaoskajate põlvkonnal, kes 19 saj lõpul hakkas eesti kultuuri ehitama ja end näitama: · Eestlastest suur hulk sai pastorid, kirikuõpetajad. Üldse õpetajad. Hakkasid täitma massiliselt rahvakoole ja kogu Aleksandri-kooli liikumine 1880 aastatel! Tung eestikeelse keskkooli loomiseks. Eestikeelse keskhariduse omandamiseks. Aleksandri-kooli liikumise eesotsas oli Jakob Hurt. Lõpuks avati venekeelsena. Venestuslaine käivitumise tõttu! Õpetajad ehk maasool. Nemad olid kandvaks jõuks kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Kuna talupoegkond oli vabastatud pärisorjusest, talude rendiksvõtmine ja päriseks ostmine.
seisundist. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud, seega vähendati talupoegade koormust. Talupoegade elu läks lihtsamaks. Rootsi võim jälgis et talupoegadelt ei nõutaks rohkem kui kirja pandud. Talupoegadel oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole ja see andis neile senisest tugevama õigusliku kaitse. Talupoeg ei sõltunud mõisnikust enam nii palju. Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Taru ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Ka piibel tõlgiti eesti keelde. Lõunaeesti keeles avaldati 1686. Aastal Uus Testament. Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS
Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Keskkoolile vastav haridus oli rangelt seisuslik. 1724 loodi Peterb. Teaduste Akadeemia. Esimeseks Venem. Ülikooliks peetakse 1755a asutatud Moskva Ülikooli, kus oli 3 teaduskonda: filos,-arsti,-õigusteadusk. Põhimõttelised uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II valitsusajal. 1780a hakati looma ka rahvakoole. Mis on valgustus Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant 1784 , kuid valgutus kui mõtteviis oli kujunenud juba varem. Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valg. kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Valgustusajastu põhijooned-Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgus. Olid veendunud, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus
Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule, katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde." (eestikeele õpik koos sõnastikuga) põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840)
(eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid). See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust
Luteri usus) - FW1 on ise eeskujulik ,,tööspilegas" - Rahvuslik voorus: Kohusetunne (Ülesannete täitmisel) - Lerne leiden ohne zu klagen! - Kuninga käsud realiseerib efektiivne ametnike ,,armee". - Kehtestati finantskontroll (Maksude laekumisel) - Tsentraliseeritud riigihaldus - Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus ! - Vastutasuks sai aadel endale ,,Vabad käed" pärisorjadest talupoegade suhtes ning kõrged riigi- ja sõjaväeametid - 1717 määrus asutada rahvakoole talurahvale (usk ja armee) - Merkantilistliku majanduspoliitika eesmärgiks on suure armee finantseerimine. - Arendab põllumajandust ja manufaktuure - Austriast saabuvad prot. põgenik. FW1 Reformidel on pöördeline tähendus 18.saj. tingimustes: - 27 aastaga sai väikesest ja hajutatud Preisimaast võimas võimuriik. - Saavutus: Riigi väljaminekud ja sissetulekud olid tasakaalus. - Preisimaal ei esine rahulolematust ! (1730ndatel on austria sisemiselt nõrk)
Soovis venemaal läbiviia luterlikke reforme. Kuulutas välja ususallivuse. Kuid lasi õigeusklikke tagakiusata. Andis välja aadli privileege. 15a abiellus sakslannaga sophia federicke auguste figcheniga. Kes õppis ära venekeele ja põõrdus vene usku ja võtis usku katariina. 1762 korraldas katariina riigipõõrde omasõjaväelaste armukeste abil. Võttis valitseja nimeks katariina 2. oli 1.mene valgustustatud valitseja venemaal. Asutas rahvakoole ja kõrgkoole. Alustas üle venemaalse seadustiku koostamist. Soovis asutada parlamendi ja kegendada lihtrahva elu. Aadli vastuseisu tõttu oma plaane teostada ta ei saanud ja talurahva olukord valvenes veelgi. Austria Olulisemad valitsejad keisrinna mariatheresia ja tema poeg joseph 2. valitsus asutuseks sai riigi kantselei. Loodi välisministeerium ja tugevndati sõjaväge. Asutati sõjaväe akateemia kehtestati sõjeväe maks ja tulumaks
kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka omapoolsed ortograafia normeerimise ettepanekud, samuti kerkisid Forseliuse ettepanekud esile piiblikonverentsidel. Samal ajal tehti ka ettevalmistusi piibli väljaandmiseks Eestimaal. Põhjaeestikeelse tõlketöö koordineerimiseks kutsus Fischer 1686. aastal Võnnu lähedale konverentsile, küsimuseks kirjaviis, lähtudes Forseliuse aabitsast ja ortograafiast, üksmeelt ei
kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid, mis tegelesid riigiasutuste finantstegevuse kontrollimise funktsiooniga (Varem kuulus kroonupalatitele). Loodi väeteenistuskomisjonid (nekrutikohustus). Üldhoolekande kolleegiumid, tegelesid eraisikute, kirikute või kogukondade abistamiseks rahaliselt kui ka korra hoidmiseks. Nad rajasid töö- ja parandusmaju, organiseerisid vaestehoolekannet, asutasid linnadesse pea- ja alam-rahvakoole. Nad hakkasid välja töötama riikliku meditsiini süsteemi. 1803. aastal moodustati Rahvahariduse Ministeeriumi. Linna- ja maaomavalitsus: Linnad peale uut asehalduskorraldust säilitasid keskaegset ilmet, kuid kodanikuks saamine oli kergem. Linnade kõrgeim võim oli oma koosseisu täiendava magistraati käes, mis täitis nii halduslikke, politsei- kui kohtufunktsioone, ning koosnes reeglina bürgermeistritest ja raehärradest sündiku (õigusnõunik) eelistumisel
annaabi.ee 
