Mõne päeva möödudes olid Lõuna-Korea väed vähemuses ning olid sunnitud täielikult taganema. Samal ajal, kui käis sõda maa peal, pommitasid Põhja-Korea õhuväed Kimpo lennujaama Sulis. Peagi, 28. juunil võtsid Põhja väed Suli (pealinn) enda võimu alla. Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada Syngman Rhee valitsust ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi. Sõja lõppes peale Stalini surma, kujunesid välja 2 riiki: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Majandus Põhja-Koreas on kasutusel isoleerimispoliitika, mis tähendab et rahvusvaheline kaubandus on väga piiratud, mis takistab märgatavalt potensiaali majanduskasvuks. Õigete meetmete ja reformidega võiks Põhja-Korea majandus kasvada aastas 6-7%. Domineeriv sektor majanduses on tööstus, järgnevad teenused ning põllumajandus. Tegeletakse veel ka masinaehitusega,
Korea sõda 1950-1953 ANDRI, HENDRIK, KRISTO, REIMO Sõjaeelne olukord II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja-Korea ja Ameerika väed Lõuna-Korea Sõjaeelne olukord NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus Mõlemad režiimid olid autoritaarsed Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik Kumbki riik ei tunnistanud üksteist Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina ÜRO 15 liikmesriigi sõjaväelased Nõukogude Liit Sõda toimus Korea poolsaarel
· Töö esimene osa tutvustab Põhja-Korea riigi teket ja teine tutvustab elu. · See töö on väga aktuaalne, sest osad inimesed on huvitatud Koreast. · Töö on suunatud kõikidele, kes on teiste riikide kultuuridest huvitatud. Teema valiku põhjendus · Meeldib Korea kultuur, erineb väga Eesti Vabariigist, sellest riigist ei uurita eriti palju. Põhja-Korea riigi teke 20. sajandil · 1910-1945 Jaapani valitsuse all. · Vastu hakkasid Kim Il-sungi juhtimisel. · Moodustati Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille juhiks sai Kim Il-sung. · 1950-1953 konflikt Lõuna- ja Põhja-Korea vahel. Totalitaarne reziim Põhja-Koreas · Totalitaarne reziim. · Pommitamise abil tahab diktaator oma reziimi kindlustada. · On olemas arvutid, televiisorid, internet, autod, kuid ei tähenda, et seda kõike võib kasutada. · Välismeedia kasutamine on rangelt piiratud. Inimeste õigused Põhja-Koreas · Õigus töötada on olemas, kuid ei ole nad ühinenud
Üheksa-aastane konflikt. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Sõja vastaspooled: valitsev marksistlik Rahvademokraatlik Afganistani Partei (PDPA) ja mudzahiidid. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal. Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aastal Hafizullah Amin. Halvenesid suhted NSV Liidu ja Afganistani vahel. 12. detsember 1979 toimus koosolek NSV Liidu mõjuvõimsama neliku vahel (Breznev, Juri Andropov, Dmitri Ustinov, Andrei Gromõko). Koosolekuga otsustati lõplikult NSV Liidu väed Afganistani viia. NSV Liidu vägede esimesed inimkaotused tulid juba 25
Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud
pealinn: Beirut Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqat Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Korea RDV ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyad Sri Lanka ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo Süüria ametlik nimetus: Süüria Araabia Vabariik pealinn: Damaskus Tadzikistan ametlik nimetus: Tadzikistani Vabariik pealinn: Dusanbe Tai ametlik nimetus: Tai Kuningriik pealinn: Bangkok Türkmenistan ametlik nimetus: Türkmenistan pealinn: Asgabat Usbekistan
Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Külma sõja tulemusena katkestati ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult pärast Berliini blokaadi. Korea jagunes kaheks: Lõuna Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea on tänase päevani sellises seisus. Afganistani sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit ja NSVL süvenes majanduskriis. Pärast Vietnami sõda rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Et uus sõda tulemata jääks, allkirjastati kokkulepe USA ja NSV Liidu vahel, kus NSVL lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib kommunismimeelsusega.
Selle tagajärjel ehitas Nõukogude Liit Berliini müüri , mis eraldas Lääne- Berliini Ida -Berliinist. Kriisid olid külma sõja üheks oluliseks aspektiks. Mitmeid neist kriisides leidsid aset ka Aasias. Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja Hiina ning Lõuna - Koread toetas USA , See sõda kestis kolm aastat, mille tagajärjel suri ligi kolm miljonit inimest . Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Külm sõda lõppes 1989. aastal, mil langes Berliini müür. Tuues välja, mida saavutas külm sõda, siis võib nimetada nii head kui ka negatiivset. Kuna käis pidev võitlus, üksteise üle trumpamine, siis see elavdas tehnoloogiat igas valdkonnas, viis ühiskonda edasi. Selle kõige avastamiseks, täiustamiseks tekkisid aga mitmed ülemaailmsed lahkhelid, mis viisid kriisideni, sageli ka inimeste tapmiseni
Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik Vabariik. Hiina 1946- 1949. aastal. Hiina kodusõda Suessi 1956. aastal Inglismaa, Egiptus otsustas Suessi kriis Kriisi tulemusena
1.Korea sõda 1950-1953 Põhja-Korea, Lõuna- Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL 1950. aasta juunis tungis Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik ja Korea, USA, hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; Korea NSVL'i ja Hiina toetusel põhjas Korea NSV Liit, Hiina kumbki üksteist ei tunnistanud ning Lõuna-Koreale kallale ja vallutas Rahvademokraatlik Vabariik; suure osa tema territooriumist. tahtsid teist poolt endale ÜRO vägedele anti korraldus 1953 sõlmiti vaherahu
Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: P'yngyang ~ Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyd¸ Singapur ametlik nimetus: Singapuri Vabariik pealinn: Singapur Sri Lanca ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo Süüria ametlik nimetus: Süüria Araabia Vabariik pealinn: Damaskus Tadzikistan ametlik nimetus: Tadzikistani Vabariik pealinn: Dusanbe Tai ametlik nimetus: Tai Kuningriik pealinn: Bangkok Taivan
Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang Sveitsi Konföderatsioon Bern Korea Vabariik e. Lõuna-Korea Seoul Itaalia Vabariik Rooma Jaapan Tokyo San Marino Vabariik San Marino Venemaa Föderatsioon Moskva Vatikani Linnriik (Püha Tool) Monaco Vürstiriik Monaco
Tulemus - kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Õt.27 5) Korea sõda(1950-1953) · Tekkepõhjus - Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale · Osapooled - NSVL, USA, Hiina · Tulemused- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik;1953 sõlmiti vaherahu 6) Suessi kriis(1956-1957) · Tekkepõhjus - Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine · Osapooled - Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael · Tulemused - UK ja Pr mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. Õt.33 7) Berliini kriis (müüri rajamine) (1953-1961) · Tekkepõhjus NSV liidu soov kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas
Põhja-Korea Sisukord Üldine Info Ajalugu Kim Il-sung 김일성 1912-1994 Kim Jong-il 김정일 1941(?)-2011 Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 Faktid Põhja-Koreast Vangilaagrid Kasutatud materjal Üldine Info ● Ametlik nimetus Korea Rahvademokraatlik Vabariik ● Riiki juhib diktaator Kim Jong-un ● Riik saavutas iseseisvuse 15. august 1945 ● Riigikeel: korea keel ● Elanikke: 24 051 200 (2009) 99% korealasi ● Pealinn: P'yŏngyang ● Rahvastiku tihedus: 198 in/km² Ajalugu ● 1887-1910 oli Korea okupeeritud Jaapani poolt ● Korea lõhenes Põhja- ja Lõuna-Koreaks Teise maailmasõja lõpus ● Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega
(1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed
ja Kommunistliku Partei jõud.Hiina Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis riigi lõhenemiseni: Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953 Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale tulemuseks oli- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu Suessi kriis (inglise keeles ka kui Tripartite Aggression,[4] araabia أزمة السويس العثثثثثثدوان الثليثثثثثثثي-; prantsuse Crise du canal de Suez; heebrea מבצע קדשKadeshi kampaania või מלחמת סיניSiinai sõda) oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia,Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoobril 1956
Sõjakuriteod Afganistanis (1979-1989) Klaid Melnikov • 1933. aastal tõusis Afganistanis troonile kuningas Zahir Shah, kes valitses riiki 40 aastat. • 1960. aastatel hakkasid riigis tekkima esimesed demokraatia alged, neist mõjukam oli Afganistani Rahvademokraatlik Partei. • Liikumine jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks liikumiseks: ▫ Khaliq (rahvas) ▫ Parcham (lipp) • 1973. aasta riigipöörde järel loobus kuningas troonist. • Peale seda asuti looma suhteid NSVL-ga. • Peale 1978. aasta riigipööret asuti riigis looma sotsialistlike reforme, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. • 1979. aastal viis NSVL oma väed Afganistani, et mitte kaotada mõjuvõimu oma lõunapiiril USA-le.
Berliini kriis 1961 Osalesid- USA, NSVL, Saksamaa, kuna NSVL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis. 1961 alustas SDV Berliini müüri ehitamist, millega üritati peatada idasakslaste põgenemist. Korea sõda 1950-1953 Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Kuubal algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon.
tolle aja päevapiltnike võimalused ning koostatud on ka tähtsamate sündmuste kronoloog. Raamat annab hea ülevaate sellest, kui algelised olid tegelikult esimesed pildid: tuhmid must- valged toonid, hägune valgus ja halb kvaliteet.. Fotograafia mängib suurt rolli ka ühiskonnas ning fotodega on võimalik väga palju mõjutada. Ehe tõestus sellest, kuidas fotodega saab moonutada tõde on nt 17. juunil 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon Eestis. Selle käigus lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", valiti Riigivolikogu uus koosseis, mis oli tegelikult vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. 17. juulist, mil toimus Võiduväljakul suur miiting, on pärit fotod, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu. Fotodel on näha suuri juubeldavaid
muutumas. Külma sõja lõppemine Sotsialistliku süsteemi lagunemine Euroopas · 19881989 revolutsioonid Ida-Euroopas: 1) Poola, Ungari 2) Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, SDV 3) Albaania(?), Rumeenia, Jugoslaavia · NSVLi lagunemine (1991) Sotsialistliku süsteemi lagunemine · Hiina Rahvavabariik · Kuuba · Korea Rahvademokraatlik Vabariik · Vietnami Sotsialistlik Vabariik Muutused Euroopa kaardil · 03.10.1990 Ida-Saksa alad liideti SLVga · 1991 seoses NSVLi lagunemisega: Baltimaad taastasid iseseisvuse, tekkis rida uusi riike: Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova... · Tsehhoslovakkia jagunes Tsehhiks ja Slovakkiaks
Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA Probleem: NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Korea sõda (1950-1953) Osalevad riigid: NSVL, USA, Hiina Probleem: Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis Osalevad riigid: NSVL, Kuuba, USA Probleem: Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV tõi Kuubale tuumaraketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSVL vahel tekkis tüli; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; Tulemus: NSV lubas oma väed ning raketid Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.
NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Põhja-Korea alustas 25.06.1950 invasioon ja ÜRO Julgeolekunõukogu tegi otsuse alustada Põhja-Korea-vastast tegevust. September 1950 saabusid USA väeosad Lõuna-Koreasse, koos Lõuna-Korea vägedega jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema. 1951 algasid vaherahuläbirääkimised. Tulemused: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu VIETNAMI SÕDA Vietnami sõda on Vietnamis toimunud sõjategevus, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Aeg: 1959-1973 Osalejad: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli
12. Monarhia (absoluutne ja konstitutsiooniline) Valitsemisvorm , mille korral kõrgeima võimu pärib selle kandja veresuguluse alusel. Nt . absoluutne ja kontitutsiooniline 13. Siirderiik Üleminekuriik, milles pole veel täielmääral kinnistunud demokraatia põhimõtted. Nt . Eesti Vabariik 1991a. 14. Diktatuur Võim on ühe isiku või partei käes.Ta on võimul surmani ja peale surma võetakse võim üle. Nt. Korea Rahvademokraatlik Vabariik. 15. Kellele kuulub seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Parlamendile ( Vabariigis ja Kontitutsioonilises monarhias) Valitsejale kuulub see absoluutses monarhias ja diktatuuris. 16. Loetle Riigikogu ülesandeid? 1. seaduste vastuvõtmine. 2. Seaduste täiendamine 3. Seaduste muutmine. 17. Kellele kuulub täidesaatev võim? Täidesaatev võim kuulub pea ministrile. 18. Mis on EV ülesanne?
üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Võib öelda kokkuvõtteks, et Teine maailmasõda ei toonud rahu.Tekkisisd mitmesugused pingekolded.Põhiliselt USA ja NSV liidu vahel.Estlastele lõppes soda alles siis kui
sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 80ndate aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Leian, et Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks. Põhjas kuulutati Hiina ja NSV Liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal jõudis konflik nii kaugele, et Põhja-Korea tungis Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda ning alles 1953-dal aastal kinnitati relvarahu lõhestunud riigi vahel. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. UN'i nõusolekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu
Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuseta- hukkus 3milj inimest Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. 13. aug 1961 ehitasid i-
Korea soda. 1945.a. oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas USA väed, põhjaosas aga Nõukogude väed. 1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung. 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a
presidenti juures USA; president on valitsuse juht - nõukogudesse valimised olid üldised, ühetaolised Venemaa, Prantsusmaa) - riigipea puudus - riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab vüimu koondumine riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan parlamendist sültumatu presidenti kätte - üheparteiline süsteem · Rahvademokraatlik vabariik - riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol - mõnes riigis ka ainusisikuline riigipea - kui mitmeparteiline süsteem pidid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel · Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik) - koosseisus pole suhteliselt iseseisvaid riike - ter. jaguneb halduster, üksusteks need jagunevad
1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Võitjatena väljusid sõjast lääneriigid, eelkõige USA. Kaotajaks jäi NSVL ning tema kommunismimaad. 1990. aastal ühines Saksamaa. Relvastust vähendati kõikides piirkondades
lagunemisega. Korea sõda: (1950-1953)Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki
organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid Lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt. PÕHJA-KOREAST ÜLDISELT Korea Rahvademokraatlik Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Põhja- Korea) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas põhja pool 38. Laiuskraadi. Lõunast piirneb ta Lõuna-Koreaga, millega ta 1948 aastani moodustas ühise riigi. Põhjast piirneb Põhja-Korea põhiliselt Hiinaga ning lühike piirilõik on tal ka Venemaaga. P'yngyang on Põhja-Korea pealinn ja suurim linn, mis 3 asub Taedongi jõe kaldal. P'yngyang on Põhja-Korea administratiivne,
terroritegevuse toetamist. Korea sõda 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hinna piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine.
(nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on
13.augustil 1961 püstitati Berliini müür Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Võitlus kolmanda maailma riikides-Kores sõda- Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida kriis, Kariibi (Kuuba) kriis- Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid
Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli pakt), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 10. Miks puhkes Korea sõda? Millal? Selle põhiline käik. 1945. oli Korea jagatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950. juunis tungis P-Korea L-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti Korea Vabariigi väed Poolsaare lõunatippu. Kuid septembris alustasid Korea Vabariigi ja USA väed vastupealetungi ja kahe kuuga jõuti Hiina RV piirini. Seepeatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea
1. Okt 1949 kommunistid vallutasid Bekingu. Hiina mandriosa- Hiina Rahvavabariik. Taiwan- Hiina Vabariik. Hiina tänaseni lõhestunud kahte ossa. Uhe Hiina poliitika- kommunistliku Hiina poliitika. Taiwan ei ole riik, vaid Hiinast lahku löönud osa (ajutiselt), mis tuleb Hiina külge liita. Suurem osa riike tunnistab kommunistlikku Hiinat. Korea sõda- 1950-1953. Võimuvõitlus Korea ps pärast, sõja järel lepite kokku, et põhjaosa NL, lõunaosa USA. 1948- Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Lõuna-Koreas Korea Vabariik. 1950. Tungisid Põhja-Korea väed Korea Vabariik (juht Kim Il Sung) tegi katse hõivata terve ps. Osapooled Lõuna- ja Põhja- Korea. Kriisi tekitaja Põhja-Korea. Põhja-Korea abi- NSVL, Lõunal ÜRO abi, USA väeüksused. 1953. Sõlmiti vaherahu, Korea ps ja rahvas jäi jagatuks. 1910.a. oli Korea olnud Jaapani okupatsiooni all- 1945
-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda. toetus), Lõuna- Põhja-Korea oli Korea oli Hiina koloniaalmaa. Korea (USA agressiivne. Korea jagatud kaheks: põhjas Sõjal õiget võitjat pole, kuna mõlemad pooled toetus + ÜRO Korea Rahvademokraatlik pidasid end võitjaks. 100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel.
Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Korea sõda: (1950-1953)Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki
"külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad 1948 Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis viiakse läbi rahareform. Berliini blokaad. Tegevust alustab õhusild Tsehhoslovakkias toimub kommunistlik riigipööre. Mitmed Euroopa riigid asutavad kaitseotstarbelise Brüsseli pakti, millest kujuneb aasta hiljem välja NATO. Moodustatakse Põhja-Korea Rahvademokraatlik Vabariik (põhjas) ja Korea Vabariik (lõunas) 1949 Hiina kodusõda lõpeb kommunistide võiduga .Asutatakse Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Mõlema Saksamaa valitsused astuvad ametisse.NL saab aatomipommi Vastukaaluna Marshalli plaanile asutatakse Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1950 Valmib Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu dokument NSC-68 (autor Paul H. Nitze), USA kaitsepoliitika "alustala".Algab Korea sõda
Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale surutud. 3 Sõjaväebaaside leping Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega 1.
visa vastupanu. 3) Riigi põhitunnused (millega riiki iseloomustatakse): Territoorium, millel see avalik võim kehtib rahvas – kes elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. Avalik võim 4) Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.(monarhia, piiramata monarhia, sesuslik-esinduslik monarhia, konstutsiooniline monarhia, vabariik, feodaalne vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik). Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja.
haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. b) Korea sõda Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. c) Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik.
a) Eesti Vabariik Jah, Eesti on demokraatlik riik, sest meie riik on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riifivõimu kandja on rahvas. (Eesti Vabariigi põhiseadus §1). Meie riigis on parlamentaarne demokraatia ja see tähendab seda, et parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. b) Rootsi Kuningriik Jah, Rootsi on pool demokraatlik riik. Nende riigis on piiratud monarhia. Kuningas jagab võimu rahva poolt valitava paralmendiga. c) Korea Rahvademokraatlik Vabariik Ei, see ei ole demokraatlik riik. Nende riik on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Totalitaarne riik on selline riik, kus võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. 1.2 Nimeta vabal valikul üks riik, mis on veel siirderiik. Põhjenda oma valikut! Üks siirderiik on veel USA. See on üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke
1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht Mao Zedong. Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt. Kommunistide võit, riigi lõhenemine. Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP) Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953 1910-1945 Korea Jaapani võimu all. Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA. 1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP) 1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj) 1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed Korea Vabariiki. Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”. Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused. 1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi jagatuks. Kim Il Sung http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2461623176/ SUESSI KRIIS - 1956
koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik
Organisatsiooni organiteks olid kaks korda aastas kogunev VLO konsultatiivkomitee, sekretariaat ja ühendatud ülemjuhatus (asukohaga Moskvas). Kriisid Korea sõda 1950-1953 II Maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda
võetakse seda kallaletungina kõikidele liikmesriikidele KOREA SÕDA (1950 1953) EELLUGU: 1904-1905. aastal oli Jaapani sõda, mille tulemusena läks Korea ps Jaapani võimu alla. Jaapani võimu all oli see ps kuni 1945. aasta augustini, siis läks 1) põhja osa NSVL-le 2) lõuna osa USA-le PÕHJUSED: 1. kahe okupatsioonivõimu tulemusena kuulutati välja kaks iseseisvat riiki: 1) Põhja-Korea (Korea Rahvademokraatlik Vabariik) 2) Lõuna-Korea (Korea Vabariik) 2. Põhja-Korea kommunistid soovisid luua ühtset riiki, liita enda külge Lõuna-Korea 3. NSVL ja USA võitlus mõjusfääride pärast ISEÄRASUS: Sõja algatajaks oli Põhja-Korea, kellel läkski alguses hästi. USA pöördus ÜRO-sse. Julgeoleku nõukogu otsustas, et ÜRO läheb Korea ps NB! Venelased ei läinud ÜRO nõupidamistele ning seetõttu ei saanud ta sellele plaanile vetot peale panna
Hiina Rahvavabariigi parlament selle sätte Tiibeti autonoomse kaotada. piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Pealinn on Katmandu Indiaga. Riigikeel on Nepali Nepal on üks maailma keel vaesemaid maid. NEPAL Pakistan Pakistan loodi Briti India moslemitega asustatud aladest. Aastal 1971 kuulutas Ida- Pakistan end iseseisvaks Bangladeshi vabariigiks. Pealinn on Islamabaad Raha on Ruupia Põhja-Korea Korea Rahvademokraatlik Põhja-Korea on kommunistlikku Vabariikon riik Aasias Korea ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. poolsaare põhjaosas Riiki juhib diktaator Kim Chng- il. Põhjast piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga ning lühike Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma piirilõik on tal ka Venemaaga. juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest
Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015) 4 Miksike. (2006) Külm sõda. Kättesaadav: http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kulm_soda_sept_evelinviks.html (11.01.2015) 3 2. Külma sõja kriisid 2.1. Korea sõda Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 5 Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik.6 Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning
annaabi.ee 
