meie ühiskonda paremaks. Politseiamet nõuab julgust, järjepidevust, tahtejõudu ning sihikindlust. Kindlasti ei saa politseikool olema kerge, kuid kerged ja lihtsad valikud mind ei inspireerigi. Eneseareng saab toimuda vaid uusi asju õppides. Sest õnnelik on see, kes on leidnud oma tõelise olemuse ja kutsumuse. Olen pikalt analüüsinud ja visualiseerinud end erinevates ametites ning tunnen, et just politseiniku töö on see, mis muudab mind enesega rahulolevaks ja õnnelikuks. Järgin ju ikkagi südame häält.
ühiskonnas. Teose peategelaseks on Jürka ehk vanapagan, kes on maailma sündinud inimesena. Nimelt on ta sunnitud jätma põrgu järelvalveta, kuna Jumal määras ta sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning ise ei pane tähelegi
Eriala valides arvestatakse mitut faktorit. Kindlasti lähtutakse tulevastest võimalustest ning suurest palganumbrist, kuid kahjuks jäetakse tagaplaanile unistused ja enesevajadused, kuigi need on just asjaolud, mis peaksid saama määravaks töökoha valikul. Kuna inimesed ei tee seda, mida tegelikult soovitakse, olemegi tihti nukrad ja kurnatud. Igaüks peaks järgima ikkagi oma sisetunnet ning tegelema sellega, mis teeb teda tõeliselt õnnelikuks ning rahulolevaks.71 Tõdemus, et igaüks on oma saatusesepp ning õnnevalaja, peab paika, sest ainult ise saame muuta oma elukäiku. Peame suutma teha vaid vahet heal ja halval, sest see, milline on meie elu, võib mõjutada ka meid ümbritsevat. Inimene heidetakse siia maailma puhta lehena, sest ta peab hakkama ise kujundama oma isiksust.
pääsukese laulu poldud oodatud ning et see tuli järsku. ,,Sina ja mina" Meeleolu on depressiivne, sünge ja kurb. Liiv paistab olevat luuletuse kirjutanud kedagi väga igatsedes ja temast unistades. ,,Noor-Eestile" Ennasthaletsev, tüdinenud meeleolu. Liiv ütleb luuletuses, et tema loomingut et tasu lugeda ega hästi hinnata, kuid mida enam luuletus edasi läheb, muutub meeleolu paremaks. Liiv kirjutab noorest Eesti riigist ning meeleolu muutub rahulolevaks ja aupaklikuks. ,,Emale" Meeleolu on kurb. Täpselt on see tingitud igatsusest, mis on Liivil oma ema järgi. Ta on ka tänulik emale ja uhke.
Kõik materiaalne ei tee meid ka rikkaks. Rikas on see, kes teab, et tal on piisavalt ja oskab sellega ka rahul olla. Rahulolu saavutamiseks on minu meelest vaja eelkõige tasakaalu iseendas leida. Kui olla halvatujuline, negatiivne, jonnakas, kade ja kitsi, siis ei tunne end kunagi rahuloleva ja õnnelikuna. Helded, avatud, positiivsed, armastavad ja sooja südamega inimesed on enesega rahulolevad ja minu meelest ka rikkad. Rahulolu teeb meid rikkaks, mitte rikkus ei tee meid eluga rahulolevaks. Tähtis ei ole see, mis kellelgi on, vaid see, kes ta ise on.
Ka neid teste võib paljuski mõjutada inimese hetke meeleolu. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine
Läbipõlemine on ülemäärase stressi tagajärg. Sellest on võimalik toibuda ning saada tugevamaks inimeseks. Öeldakse ju, et kõik, mis ei tapa, teed tugevamaks. Karm kogemus võib anda elujõudu, kuid nii hästi ei pruugi igaühel minna, sellepärast tuleb märgata esimesi tunnuseid, mis võivad viia läbipõlemiseni ja õppida, kuidas end aidata. Paika peab väide, et inimene saab ennast ise õnnetuks või õnnelikuks, pahuraks või rahulolevaks, vihkavaks või armastavaks, vaeseks või rikkaks, targaks või rumalaks ning isegi haigeks või terveks mõelda. Meid ümbritsev maailm stimuleerib järjepidevalt emotsioone ja mõtteid. Olenevalt varasematest kogemustest ja oskustest moodustavad need meis harjumuspäraseid mõttemustreid. Need mustrid sõltuvad sellest, kui palju inimene ise oma emotsioone ja mõtteid juhib ning kas tema mõtted on valdavalt negatiivsed või positiivsed.
kõrgemat elutaset. Mõõdukus läbib kogu Rootsi elulaadi. See lubab mõningaid kandilisi aukke ümmarguste punnitega sulgeda. Majanduslikus mõttes on see võimaldanud leida kesktee progressi ja humaansuse vahel, see on kapitalismi ja sotsialismi vahel. Tootmises leiavad kasutamist optimaalsemad lahendused. Sotsiaalselt paneb mõõdukus eelistama mõõdukust suursugusele, mahendab piire äärmusliku rikkuse ja vaesuse vahel ning muudab rootslased tüütult enesega rahulolevaks. Lühidalt on mõõdukus Rootsi Mudeli alustala. Patriotism Kogu maailmas koonduvad inimes oma rahvuslipu alla, väljendades oma rahvuslikku väärtust ja ühtekuuluvustunnet. Rootslased irvitavad avalike patriootlike manifestide üle mingi riidetüki ümber. Nad lihtselt unustavad, et tegelikult on nemad maailma kõige enam lipuga vehkiv rahvus. Kuna Rootsi sini- kollast lippu võib näha kõikjal aedade lipuvardas, postkaartidel, sünnipäevatortidel, jõulupuude okstel
tahet jätkata seal tööd. Organisastioonile ustavad töötajad saavutavad väga häid tulemusi, nad pooldavad firma poliitikaid ja hülgavad harva oma firma. Alluva töötulemuslikkus on mõnede juhtide arvates otseses sõltuvuses tema töörahulolust. Tegelikkuses võib rahulolevate töötajate töötulemuslikkus olla kõrge, keskmine või isegi madal. Nad püüavad säilitada varem rahulolu kindlustanud tulemuslikkuse taset nagu edukad elukutselised sportlased, kes muutuvad enesega rahulolevaks ega pinguta enam vanaviisi.Treeneri ülesandeks on muuta neid rahulolematuks oma tegutsemistes, kuni taastub endine soov võita iga hinna eest. 1 Kaadri voolavus- rahulolematud töötajad mõtlevad rohkem töölt lahkumisele kui rahulolevad töötajad. Rahulolematutel töötajatel on kaadrivoolavus suurem. Rahulolematuse põhjuseks võib olla
.......................................................................10 2 Sissejuhatus Armastuse-jooga (Bhakti-jooga) on loomulik ja siiras Jumala otsimine, mis algab Armastusest, jätkub vaid Armastuses ja lõpeb üksnes Armastuses. Isegi silmapilgu kestev kirglik armastus Jumala vastu toob meile igavese vabanemise. Kui inimene lõpuks valdab bhakti-joogat, armastab ta kõiki ega vihka kedagi. Ta on muutunud igavesti rahulolevaks. Bhaktit ei saa kasutada maiste eesmärkide teenimiseks, sest senikaua kuni on maiseid ihasid, ei teki sellist armastust. Bhakti on suurem karmast ehk põhjuse ja tagajärje seadusest ning suurem joogast, sest need on mõeldud teatud eesmärgi saavutamiseks. Bhakti seevastu on aga eesmärk ise vahend ja eesmärk üheskoos. Swami Vivekananda, Tuntumaid bhkati-jooga harrastajaid oli indialane Swami Vivekananda, kes sündis 12. jaanuaril 1863.a Calcuttas
toimega on kanepiõli. See on kleepuv siirupilaadne vedelik. Kanep segatakse harilikult tavalise tubakaga ning sellest keeratakse suitsud. Selle suits on väga kuum ja et mitte kurku ära kõrvetada pannakse suitsu otsa papist filter. Kanep hakkab mõjuma 10 minutit pärast sisse suitsetamist või poolteist tundi pärast sisse söömist. Kanepi mõju oleneb sellest kui palju sa seda tarvitad ja kuidas sa ennast antud hetkel tunned. Väike kogus kanepit võib muuta inimest lõdvestunuks ja rahulolevaks. Inimene võib tunda kontrollimatut lõbusust või nälga. Tarvitades kanepit koos alkoholiga võib esineda paranoiat või võib süda pahaks minna ja inimene võib teadvuse kaotada. Kanepi tarvitamisel võib haigestuda bronhiiti, kopsuvähki või teistesse tõsistesse hingamisteede haigustesse. Kanepist ei tohiks füüsiliselt sõltuvaks jääda, küll aga võib juhtuda, et inimene ei suuda sellest loobuda. 2.2 Kokaiin
Eestis ei ole palgad suured, mistõttu need teenindajad, kes teevad tööd ainult raha pärast, võivadki anda endast ainult nii palju, kui nad arvavad vaja olevat. Samuti võib kehv teenindus olla halva töökeskkonna süü. Kui inimene ei tunne end ümbritsevas keskkonnas hästi, võib see halb enesetunne edasi peegelduda ka klientidele. Teenindajatele räägitakse palju sellest, kuidas muuta klienti õnnelikuks ja rahulolevaks, mitte aga sellest, kuidas ise oma tööd tehes õnnelik olla. Hea teenindaja üks tunnus on see, et tal on ka endal teisi teenindades hea olla. (Eesti teenindaja...2011) Seega mida paremini teenindaja end oma tööd tehes tunneb, seda parema teeninduskogemuse osaks saab ka klient. 1.3. Eesti teeninduse tugevused ja nõrkused Eesti teeninduses võib tugevuseks kindlasti pidada kõike silmaga nähtavat. Meil on enamasti puhtad ja moodsalt sisustatud poed ning enamasti vastab ka teenindajate
Ja paraku on nii, et iga tehtud valik määrab omakorda ära võimalused järgnevateks valikuteks. Ilmselt peitub õnneliku elu saladus just selles, et inimene teeb võimalikult palju õigeid valikuid õigetel hetkedel (valesid valikuid vältida ei ole ilmselt sada protsenti võimalik ja sageli on määrav ka valiku langetamise ajastatus), ja vastupidises peitub põhjus, miks meie hulgas on nii vähe inimesi, kes võivad ennast ausalt nimetada õnnelikuks ja oma eluga rahulolevaks. Aga samas on ka nende õnnelike puhul võimalused valida antud neile ette asjaolude poolt, mida nad ise ei ole valinud. Ja siin olemegi jälle ringiga alguses tagasi nagu Ilja Muromets pärast iga oma teekonda. Me ei saa valida oma vanemaid, sünnikohta ega sünniaega, sugu, emakeelt ja kultuuri. Need määravad palju. Vanemad saavad oma lapsi mõjutada-koolide ning huvialade suhtes. Nad saavad anda lapsele mingi suuna kätte
liiga kaua diktatuuri all elanud on, on ta võimetu vaba valitsemise juurde tagasi pöörduma. Seda toovad esile Claudiuse ebaõnnestunud katsed vabariiki taastada kuid mitte ainult tema omad teiste üritustel oli see erinevus, et ,,taastajad" oleksid ise valitsejatroonil. Samuti märkis Claudius, et ,,türannia tera nüristades parandasin Rooma suhteid monarhiaga" see tähendab, et tema püüd olla vabariiklike põhimõtteid tunnistav ainuvalitseja on Roomlased diktaarorlusega rahulolevaks teinud. Nagu Gravesi teostes kombeks, on naistegelased üsna võimukad. Livia, Drusilla, Messalina ja Agrippinilla olid oma abikaasade, armukeste, vendade või poegade taga käimapanevaks jõuks. Selgeim näide sellest on Augustuse ja Livia näol: kuigi Augustus oleks kogemata kombel kodusõja põhjustanud, suutis Livia pideva ja osava manipuleerimisega rahu säilitada, kindlustada oma sugulastele kohad võimuorganites ja ennetada tagasipöördumist vabariikliku valitsemiskorra juurde.
motivatsiooniteguriteks. Hügieenitegurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades, kui ainult nendele teguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus/sisukus/vastutusrikkus/tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks võivad olla saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine, oma staatuse tunnemine. 12. Milliseid tasusid saab nimetada kaudseteks tasudeks? Kuidas jagunevad kaudsed tasud? Kui küsimuses on mõeldud väliseid tasusid, siis…
Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
nimetatakse motivaatoriteks) ja tööga rahulolematuse teguritest (keskkonnast tulenevad, nimetatakse hügieeni- ehk keskkonnateguriteks). Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus või tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks võivad olla näiteks saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine. 12. Milliseid tasusid saab nimetada välisteks tasudeks? Kuidas jagunevad välised tasud? Sõnastage eluline/praktiline näide. Välised tasud antakse inimesele kellegi teise (üldjuhul organisatsiooni) poolt. Jagunevad:
püsimajäämise põhjusteks. 3. Mõned lojaalsuse käsitlused ajavad segamini põhjuse ja tagajärje, kandes kasumlikkuse lihtsustatult kliendi lojaalsuse arvele. Tegelikkuses põhjustab mõlemat hoopis kolmas tegur (näiteks kokkulepitud standardid). Sellesama vea tõttu püüti kasvatada kiiresti turuosa, milles nähti unikaalset kasumisuurendamise võimalust. 4. Lojaalsed kliendid võivad maskeerida tõsist haavatavust ja muuta juhtkonna enesega rahulolevaks. 5. Kui kliendilojaalsus on ainult kontseptsiooniline, hinnatakse üle kliendi eluaegset väärtust (lifetime value, ingl k). Kuna see on üha tähtsamaks muutuv otsustusinstrument, suunatakse ressursid valesse kohta. 6. Kui konkurendi kliente peetakse lojaalseteks, annavad firmad potentsiaalselt väärtuslikud turud võitluseta käest. Viimasel ajal on lojaalsuse määratlusse ilmunud uusi tõekspidamisi, mis näitavad lojaalsust teisest küljest suhtes rahuloluga
eristab tõde valest, kes annab rahvale lootuse tagasi. Samuti on tal olemas oma valem, kuidas saavutada inimese olemus Zarathustra. Zarathustra tähendas tema jaoks kõike. Ta oli tema eeskuju. Just zarathustra oli esimene, kes nägi tõe ja vale tähenduslikku olemust. Ta oli esimene, kes lõi moraali ja kes armastas rääkida tõtt. Isegi, kui selle eest oleks ta saanud noa selga. Ta oli ülimalt vapper, kui teised selle aja mõtlejad kokku. Raamatu autor pidas end rahulolevaks, kuna ta teadis, et ta erineb teistest. Teda iseloomustas sõna " immoralist ". Ta laitis maha neid inimtüüpe, kes olid heasoovlikud ja moraali nende ümber. Head inimesed olid tegelikult väga valelikud. Nad ei rääkinud kunagi tõtt, nad ohverdasid oma elu, oma tuleviku teiste tuleviku vastu. Zarathustra nimetas neid " viimasteks inimesteks ". Ta pooldas häid inimesi, kuna ta ise olevat olnud nende sarnane aga raamtu autor arvab, et kurjuse sõber
Eelmisel sajandil tarvitati kanepit Euroopas peavalu, unetuse ja menstruatsioonivalude raviks. Tänapäeval katsetavad arstid USAs ja mujalgi kanepi mõju glaukoomi, skleroosi ning astma raviks. (Ganeri 2000: 28) Kanepi mõju oleneb paljudest teguritest: kasutamise tüübist, kogumisviisist, kasutatavast kogusest, manustamisviisist ja kogemustest, aga ka meeleolust ning kasutaja ootustest (Otter 1998: 89). Väike kogus kanepit võib muuta lõdvestunuks ja rahulolevaks või siis lihtsalt uniseks. Võidakse tunda kontrollimatut lõbusust või nälga. Nähakse värve ja kuuldakse muusikat palju intensiivsemalt. Tarvitades kanepit koos alkoholiga, võib esineda paranoiat või läheb süda väga pahaks ja kaotatakse teadvuse. (Ganeri 2000: 31) 1.1.5 Kokaiin Kokaiin, mida tänavatel müüakse, on sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber. Harilikult tõmmatakse kokaiini ninna, kuid mõnikord, siiski harva, kokaiini
võimalus; ja kõigil neil olid sünged lõpud, välja arvatud Severusel, kelles oli nii palju vahvust ja võimekust, et sõdurite sõprust säilitades - ehkki rõhudes samal ajal kodanikke - suutis tema ühtesoodu õnnelikuna valitseda, kuna tema väljapaistvad omadused muutsid ta sõdurite ja kodanike silmis nii imetlusväärseks, et viimased jäid omamoodi juhmiks ja jahmunuks ning nood teised aupaklikuks ja rahulolevaks. 20. Et selle mehe ettevõtmised olid suursugused ja vastse valitseja kohta tähelepanuväärsed, tahan kirjeldada mõne sõnaga, kuivõrd hästi oskas tema kasutada ära rebase ja lõvi maski - nagu eespool nimetasin, on valitsejal tarvis nende loomust järele aimata. 21. Saanud teada keiser Julianuse otsusekindlusetusest sisendas Severus armeele, mille juhiks ta Stiavonias oli, et oleks hea minna Rooma, maksma kätte {pretoriaani sõdurite} poolt tapetud Pertinaxi surma eest
Oluline on protsessis kliendi kaebuste lahendamine. Vead võivad tekkida ettevõtte, kliendi või mõne muu võrgustikuliikme süül. Kliendid esitavad kaebuse peamiselt kahel juhul: 1) kui nende ootusi pole täidetud ja see ületab nende tolerantsi piiri; 2) kui nad tunnevad, et nende suhtes on oldud ebaõiglane. Tavaliselt ei otsi kliendid kaebust esitades süüdlast vaid lahendust probleemile. Kiire ja efektiivne kaebuste lahendamine võib konkreetse kliendi muuta rohkem rahulolevaks võrreldes nendega, kellega vigu juhtunud ei ole. Kaebustest saadud tagasisidet saab kasutada protsesside arendamiseks. Ettevõtte seisukohalt on palju halvem see klient, kes oma pahameelt ei väljenda, vaid solvunult vaikides konkurendi kasuks otsustab. Nt: Väärtuse loomine: · Autoremonditöökojas luuakse kliendile väärtus pakkudes protsessis osalemist ja kaasahaaratust. Ehk siis nn ,,näpud õliseks
Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
Costa ja R. McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (C. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
puhul hindas 73% vastajatest end sageli või alati keskkonnasõbralikult käituma). Edasi huvitas vastajate rahulolu oma elukohaga. Üheks võimaluseks seda välja uurida esitati küsimus, kus inimene sooviks elada, kui ta saaks vabalt elukohta valida. Tulemused näitavad seda, et kõige enam rahul oma praeguse elukohaga on Pirita (97%) ning Nõmme (91%) elanikud, märkides, et soovivadki elada seal, kus praegune elukoht on. Keskmiselt rahulolevaks võib pidada Haabersti (74%), Põhja-Tallinna (73%) ning väljaspool Tallinnat elavaid vastajaid (70%), mingil määral ka kesklinna elanikke (69%). Kõige vähem märkisid praegust elukohta soovitud koduks Lasnamäe elanikud (46%). Sarnased tulemused võib leida ka aastast 2001, kus suurimat kiindumust oma elukohta näitasid üles Pirita (96%), Nõmme (82%), aga ka Kopli (76%) elanikud. Kõige 44
annaabi.ee 
