- osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi. 2) Rae ül-linna sissetulekute,heakorra ja kindlustamise eest hool. Pidi rakendama abinõusid käsitöö ja kaubanduse soodustamiseks,kaitsma linna huve. Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj. ja nende arvu pidev kasv, vaj. Teravilja järele,naturaalandamite suurenemine,raharendi keht. Talup.vastupanu-esitati kaebusi mõisnike peale,ei täidetud koormisi,asuti elama mujale,hakati vastu mõisasundijaile. Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit, . Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine
karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, mis sundis tsaarivalitsust ning balti aadlit reforme jätkama, mis kulmineerus 1868. aastal teoorjuse keelamisega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänu talurahva seadustele võis talurahvas tunda lõpuks end
Miks valmistas pärisorjuse kaotamine rahvale ka pettumuse? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. Aleksander I poolt Talupoegadest vaba talupojaseisus Talupoegade ost ja müük keelati lõplikult Võisid sõlmida lepinguid, omada vallasja kinnisvara, kuid ei tohtinud elukutset vahetada Liikumisvabadus oli piiratud Talurahvale valmistas kõige suurema pettuse maaküsimuse lahendus: maa kuulutati mõisniku omandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid raharendi eest, viimase suurus oli mõisniku määrata. 5. Kuidas moodustati vallakogud? Millised ülesanded vallale pandi? Milline oli mõisniku roll? Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil elavad talupojad. Talurahva omavalitsus, kohustuste kollektiivne kandmine.. Ülesanded: Magasivilja kogumine, üleastunute karistamine, nõudsid sisse võlgu olevaid mõisakoormisi. Mõisnik sai raharenti talurahvalt 6.Kelle ees ning millised koormisi oli
Arvan, et lina kasvatati seetõttu, et lina oli väga kõrgehinnaline, sest paljudes Euroopa piirkondades polnud nii häid lina kasvatamise tingimusi, kui Lõuna-Eestis. Arvan, et seepärast ostetigi Eesti talupoegadelt lina. Ka see oli üks kindel tegur, mis aitas kaasa talude päriseks ostmisele. Ka raharent aitas kaasa talude päriseks ostmisele. Asjad läksid mõnevõrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva seadused. 1849. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist. Raharent andis talupoegadele selle, et nad said muretseda oma talu ja talumaa eest. Nad pidid maksma koormised maaomanikule rahas, kuid said harida oma maad ja elada oma enda kodus. Paljud talupojad maksid aastakümneid võlgasid mõisaomanikele, et saada talu endale päriseks. Arvan, et raharent oli talumeestele parem kui mõisa jaoks töö tegemine. Nad ei pidanud enam töötama mõisnike maal mõisnike kasuks. Nad töötasid omal
olukord võis olla kõige parem, millise osa halvim? Põhjendage oma valikut.(2p) Maarahvas jagunes: 1. Mõisarahvas 2. Talupojad 3. Vagandikud Kõige parem elu oli mõisarahval. Nende sissetulek võimaldas head haridust ning nad elasid hästi. Kõige kehvem oli vagandikel. Nad elasid talude äärealadel ning vastutasuks aitasid taluperemehi hooajatöödel. 5.Mida uut tõi talupoja ellu 1849/1856a. Talurahvaseadused.(2p) 1. Teotöö asendati raharendi maksmisega 2. Talupoegadel võimaldati endale talude ostmine. 3. Teorent, millega maksti maa eest 6.Vasta küsimustele.(3p) Millise põllukultuuri kasvatamine aitas Eestis üle saada näljahädadest? Näljahädast aitas Eestis üle saada kartul, mida hakati kasvatama 18.sajandi keskpaigast. Mida uut tõi talurahva omavalitsuse eelu 1866.a. Vallaseadus? Vabaneti mõisnike võimu alt ja talupojad said valida vallavanema.
Passiseadusega anti talurahvale täielik liikumisvabadus Balti kubermangude piires. 1866. aastal: vallaelanikelt kogutud maksuraha eest peeti ülal kooli, vallavalitsust ja vaestemaja, hooldati teid ja sildu ning korraldati kõiki kohaliku elu küsimusi. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? Sajandi alguses ei olnud talupoegadel vabadust. Nad tegid mõisnikele tööd et nende maa eest renti tasuda. Sajandi lõpu poole hakkas talupoegade seisund muutuma paremaks. Neil oli raharendi õigus ja liikumisvabadus. Lõpuks kujunes neist vallakogukond, mille ülesandeks oli olnud talurahva omavaheliste tüliküsimuste lahendamine, ühise viljatagavara soetamine ja vaestehoolekande korraldamine. Rahvuslik Ärkamine: 1860-1885 eestlased hakkasid tundma end rahvusena ja algas rahvuslik liikumine. Faehlmann: arstiks õppinud; mõte kirjutada eesti rahvale eepos Kreutzwald: arstiks õppinud; viis faehlmanni mõtte ellu; avaldas 1857.-1861
· talupojad võisid sõlmida lepinguid · võisid omada vallas- ja kinnisvara · talupojad ei tohtinud elukutset vahetada · liikumisvabadus oli talupoegadel piiratud pidid talu mõisnikelt rentima 5. Mõisamajandus 19. Sajandi algul. · Edenemise aluseks oli viljatoomine. · Peamine sissetulekuallikas oli viin. · Väljaminekud olid suured, hakati võtma võlgu. · Viljatootmise tooraineks sai kartul. · Talupoegadele anti rohkem vabadust, raharendi juurutamine. 6. Kes oli Filippo Paulucci ja kust tuleb nimetus markii Paulucci aeg? Sõjaväelasest kindralkuberner. Ajakirjanduses nimetatakse Markii paulucci ajaks Paulucci värvikat valitsemisaega impeeriumi balti provintsides.
panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik Kui Gutenberg leiutas trükikunsti siis oli võimalik toota rohkem raamatuid ja see aitas väga palju kirjanduse ja hariduse arengule kaasa Raharendi plussid Feodaal ei pidanud enam endale mõttetult suurt lossi ehitama ainult seepärast et talupojad saaksid oma asjad tasutud. Talupoegadel aga oli motivatsioon rohkem raha teenida sest ülejäänud osa jäi talle endale. Manufaktuuri erinevus varasemast käsitööettevõttest Manufaktuuris oli koos palju käsitöölisi kes said töö eest palka. Nad ei pidanud muretsema enda asjade müümise pärast sest sellega tegeles keegi teine. Miks oli Põhja-Itaalia kõige rohkem arenenud
Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Feodaalrendi piiramatus Põhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos metsapõldude laienemisegakasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuris muutus Valdavaks muutus teorent Loonusrent absoluutsuurus kasvas, kuid selle osakaal vähenes Kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist Raharendi osa kasvas Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl
- Mõisate rajamine ja nende arvu pidev kasv (16.saj. ~500 tk.). - Kasvav vajadus teravilja järele Euroopas põhjustas mõisapõldude laiendamist, et suurendada vilja väljavedu. - Teotöö (teoorjuse) pidev osatähtsuse kasv talupoegadede koormiste hulgas seoses mõisapõldude laiendamisega. - Naturaalandamite pidev suurendamine, mida soodustasid eriti teravilja kõrged hinnad. - Raharendi kehtestamine alates 15.sajandist ning selle pidev osatähtsuse kasv. 15.saj. lõpuks oli enamus talupoegi Eestis pärisorjastatud ja sunnismaised! · Kaubandus: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida-lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu,
hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused. Oli ka neid, kellel oli 5adramaad, neil olid suuremad talud koos sulaste ja teenijatega. Teotööd käisid tegemas sulased. 2.üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kellele ei jätkunud isa talust maad ja tegid oma talu ääremaale.Nende koormised olid väiksemad ja pidid tegema mõisale tegu üks
sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise poeg, vend, sugulane või päris võõras. Kuid on teada, et pärisorjuse ajal püsisid talud sugukonnas kaua ja läksid alles siis teise perekonna kätte, kui peremehel puudusid töövõimelised lapsed või kui ta oli lasteta. Niisugust rahvaste rändamist talust tallu, nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel. Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt; Eesti keele ühisõiguslust saksa keelega ametiasutustes 1865-alustas Jannseni eestvedamisel tegevust laulu- ja mänguselts Vanemuine Sellest sai Tartu rahvusliku liikumise keskus Tallinnas avati samal ajal Estonia 1872- Viljandis Koit; 1874- Narvas Imarine; 1878- Pärnus Endla; 1881- Võrus Kannel Vanemuises:
* valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850
· Rohkem tähelepanu hakkati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatma uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. · Viina tootmise oluliseks tooraineks sai kartul, sest see oli tunduvalt odavam. · Mõisnikud mõistsid, et teoorjuslik majandamine pole konkurentsivõimeline, ning vana süsteemi püsima jäämine toob kaasa endaga täieliku laostumise. · Sajandi lõpul hakkati lõpule viima agraarümbrtkorraldusi ja raharendi juurutamist. Tööstus ja linnastumine 19.sajandil: · Tööstus arenes tänu raudteele ja linnastumine toimus tänu tööstuse kiirele kasvule. · Suurim tööstuslinn oli Narva tänu oma Kreenholmi Manufaktuurile (1858) · Tööstuseid rajati peamiselt linnadesse, kuid hakkati rajama ka suurematesse asulatesse raudteede ääres. · Esialgu domineerisid linnas sakslased, kuid sajandi teisel poolel olid linnlased
Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile. Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus. Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks:
arengus · Pärast karl IV surma sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzek · Tal puudusid isa juhivõimed · 1400 kaotas keisrikrooni · jäi vaid tehhi kuningaks · 1410 valitses Saksamaal Karl IV teine poeg Sigismund · 15.saj alguseks isel. Tehhit juba arenenud feodaalsuhted · talupojad · olid feodaalsõltuvuses · koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamiga (loonusrent) · Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes, mis moodustasid peaaegu poole kogu haritavast maast · Lisaks feodaalkoormistele pidid talupojad maksma ka kirikukümnist · Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitasid kirikuvastaseid meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele · Linnades tekkisid patriitside ja tehhidest linnaelanike vastuolud
mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise tooraineks sai kartul, 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Pärisorjuse kaotamise järel hakkasid mõisnikud aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteem võib kaasa tuua laostumise. Nõustuti talupoegadele suuremate vabaduste andmisega, agraarümberkorralduste lõpule viimisega ja raharendi juurutamisega. Talumaad andis mõisnik rendile või müüs, kellele tahtis, võis müüa ka mujalt tulnud talupojale. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. > kasumajandus, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Edukas majandamine olenes mõisa ettevõtlikkusest, kui sellega toime ei suudetud tulla, tuli koht loovutada teistele. Millisest maakonnast sai alguse talude päriseks müük
4) lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). 5) mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes). 6) talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17
Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid. Arhitektuur: Kunsti tehti kindlate reeglite järgi ja meistreid hinnati reeglite täitmise järgi. Domineeris sakraalarhitektuur ja kiriku põhitüübiks basiilika. Kirik kaotas oma kaitsefunktsiooni. Ehitussüsteem võttis kasutusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared.
Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). - Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19
Tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure, uuendati ka viinaköökide sisse seadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnike arusaama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline, vajati uut süsteemi. Talupoeadele anti rohkem vabadust, agraarümberkorralduste lõpule viimine, raharendi juurutamine. Talude iseseisvumine 19. Sajandi keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks. Talumaad võidi elujõuliste taludena rendile anda või müüa, mõisniku otsustada oli kellele ja mis hinnaga seda müüdi. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupoegadele. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. Nii hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise
Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). - Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19
- lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). - mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes). - talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale.
tavaliselt olid rendilepingud lühikesed. Ca 6 aastased. Rendilepingud taluperemeeste ja mõisaomanike vahel sooviti et kestaks samakaua kui mõisa enda rendileping, ehk umbes 12 aastat 1841- tsaarivalitsus andis välja riigimõisate valitsemise reglemendi. · Millega tuli siia selline haldusaparaat, mis oli mitmeastmeline ja hakkas kontrollima kuidas mõisamajandamine on jms. · Määrati keskmine summa mida võib rendi eest küsida. · Hakati nõudma raharendi sisseviimist, lõppes ära teotöö, taluperemehed maksid riigimõisa rentnikule raharenti. 1859- talupojad said talude ostuõigused. 1869 tuli sunduslik väljaost. St. kõigile maavaldajatele, nii vabadikud ja taluperemehed, neile jaotati kätte nende omandiõigust näitavad väljaostu aktid. 1886 muudeti see sunniviisiliseks. Toimus kõiktäpselt reguleeritud hindade alusel. Maad olid ära mõõdetud. BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel. Stillleben. Julius Eckardt.
· 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all. · Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega. Lisaks sellele pidid nad maksma ka kirikukümnist. Viimane tekitas kirikuvastased meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Patriits saksa kaupmeeste ja käsitööliste põlised suguvõsad. · Tema poegadel riigijuhtimisvõimed puudusid. JAN HUS JA REFORMATSIOONI ALGUS · Jan Hus 1371-1415 Lõuna-Tsehhi talupojaperekonnast. Lõpetas filosoofisteaduskonna bakalaureisekraadi, sai vabade kunstide magistri ja filosoofiadoktoriks
vastu. 1315- 1317. aastal põhjustavad halvad ilmad kehvi saake, hinnatõusu kui ka üldist näljahäda. 1343. aastal katastroofilised pankrotid Itaalia pankades, mis tõmbab kaasa paljud väikesed ärid ja erakäsitöölised. 1348. jõuab aastal Suur Katk, mis niigi langeva demograafilise kõvera (alates 14. sajandi algusest rahvastik väheneb) muudab katastroofiks. Feodaalvõimu aluseid õõnestab üha suurenev raharendi olemasolemine koormistest, sest rahaväärtused on väga kõikuvad ja reaalselt saavad feodaalid vähem makse koormistena kui ennem. Koormised fikseeritud, aga inflatsioon sööb osa ära. Selliste arengute tulemusel püüti hiliskeskajal Lääne-Euroopas uuesti sisse seada pärisorjus ja teotöö. Tollal fikseeriti ka ülampalk, et vältida inimeste puuduses palkade tõusu. Sellised arengud vallandasid põlluharijate ülestõus 1381 Inglismaal. Laiendati karjakasvatust
Faehlmann ja Kreutzwald tõstsid oma töödes esile terve rea vanu ,,eesti jumalaid". Nende levikule aitas kaasa ka ,,Kalevipoeg", kus esinevad nii Vanemuine, Taara, Uku kui ka Ahti. Samuti sai uus mütoloogia tuntuks koolilugemike kaudu. Jumalate populaarsus eestlaste hulgas ilmnes kas või ärkamisajal asutatud seltside nimedes: Vanemuine, Ilmarine, Endla, Taara. ,,Suur murrang eesti külas" 1840-60 aastate murranguliste nähtuste majanduslikuks taustaks oli raharendi levimine ning aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Selle eelduseks oli talu- ja mõisamaa lahutamine ning talude eraldamine külade ühismaast. Liivimaa 1860 aasta talurahvaseadus avardas talurahva liikumisvõimalusi. Teorendilepingute sõlmimise keeld hakkas kehtima 1868 aastal. Vana kirjaviis-uus kirjaviis 1843. a ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse uus kirjaviis. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel lõppes uue kirjaviisi kasutuselevõtuga 1880
Levis kuuldus, nagu antaks "tsaari usku" siirdujatele maad ja muid soodustusi. Algas massiline usuvahetus 1845. aastal, mille eesmärgiks oli puht maiste hüvede saavutamine. Varsti paljud talupojad aga pettusid usuvahetuses ja 1847. aastal oli liikumine vaibunud. Uued talurahva seadused Aleksander II ajal (1849 ja 1856). "Mahtra sõda" Asjad läksid mõnevõrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva seadused. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, suurim vastuhakk toimus Eduard Vilde romaani järgi 2. juunil 1858. aastal Mahtra sõjas. Rahutuste üldkäik ja ulatus olid sarnased paljudele eelnenud "sõdadele". (Hoolimata sellest, et muistne vabadusvõitlus ja
Sisu: seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa (tugineda tuli 1804. aasta katastri andmetele) ning talumaa (vakumaa). Talumaa jaotati omakorda kaheks tervikust võeti maha üks kvood (?) (kuuendik). Seda võis ära võtta, ülejäänut ei tohtinud mõis puudutada. 1849. aasta seadus näeb ette ühe revolutsioonilise sammu, kuid see tegelikkuses ei jõustunud raharendi kasutamine. Tekib koheselt mitmeid praktilisi probleeme maal ei ole nii palju ,,lahtist rahvast" vabadikke, kes teeks ära mõisatöö palgatöö vormis. Tekib tööjõukriis, teisalt raharendi maksmiseks ei jätku kapitali. Kuna 1849. aasta seadus oli sõna otseses mõttes üleminekuseadus, siis tähendas see seda, et 1856. aasta oleks pidanud seda uuesti arutama. Kuid tekkinud on mitmeid kriisimomente. 1856. aastal,
feodaalrendi piiramatus relvakandmise keeld (alates 1507. aastast) talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused: mõisade rajamine, 16. sajandi keskpaigast teada 500 mõisa LääneEuroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuri muutus: valdavaks muutus teorent loonusrent absoluutsuuruses kasvas, kuid selle osakaal vähenes kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist raharendi osa kasvas (eriti 16. sajandi algusest) kujunesid erinevad talupoegade kategooriad: kõige valdavam: adratalupojad; normaaltalu suuruseks oli üks adramaa, st külvipind oli 8 12 ha üksjalad väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupojad maksid raharenti ja olid teotööst vabad maavabad omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistuskohustus Sunnismaisuse kujunemine:
uuendused toimusid 18. saj. lõpul. Mõisates hakati kasvatama uusi kultuure (kartul, ristik) ja võeti kasutusele paremaid tööriistu (hõlmadrad, raudpulkadega äkked). Kolmeväljasüsteemi asemele hakkas tekkima viljavaheldusega mitmeväljasüsteem, mille puhul mulla viljakus tagati põldheina, teraviljade ning muude põllukultuuride vaheldumisi kasvatamisega ja korrapärasema väetamisega. Mustkesa enam ei peetud. 19. saj. keskpaiku, kui algas teorendi taandumine raharendi ees ning talusid hakati päriseks ostma, kandusid need muutused ka taludesse. Ehitustegevus. Eesti talude suuremaks väärtuseks olid hooned, mis moodustasid 39,1 % talude kogu väärtusest. Ehitati elumaju, lautu, talle, aitu, saunu, küüne, keldreid ja abihooneid. Kehviktalus koosnes elumaja 2-3st, keskmistes taludes 3-4st ruumist. Jõukamates taludes isegi kuuest või enamast. Taluõu oli ümbritsetud hoonetega. Kui vähegi sobis, oli reegliks, et köögi aknast pidi perenaisel
annaabi.ee 
