Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahanduse alused kodune töö 4 ülesanne1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
300000, püsikulu, rahavood, käibevara, pudel, müügitulu, 1000000, tootmiskulud, 400000, 150000, invest, amortisatsioon, müügihind, otsekulud, tootmisliini, jääkväärtus, dividendid, wacc1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud). - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab
Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega) informatsioon firma seisundist - mis tüüpi vara firmal on; kui suured on võlad ja millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga
9. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms) 2 Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks; Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on;
jaotamata kasum summas 125 000 krooni mida võib investeeringuteks kasutada. Käibevahendid finantseeritakse lühiajalise laenu arvelt. Koostada ettevõtte esialgne bilanss ja seadmesse tehtava investeeringujärgne bilanss. 2. Ettevõttel on valida kahe erineva toote tootmise vahel, mille mõlema tootmise alustamiseks vajatakse alginvesteeringut 100 000 krooni. Järgnevate aastate rahavood on järgmised: Aasta Toode A Toode B 1 0 40 000 2 0 40 000 3 0 40 000 8
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
Käibekapitali juhtimine Põhivara kasutamise tulususe parandamine Ettevõtte juhtimistasandite optimeerimine Arvestus ja aruandlus, raportid Suhted rahastajatega, pangad, liisingufirmad ja muud ( 3 STEP ), kindlustus IT Suhted juhtimistasandite vahel, ka nõukogu tasandil Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Tee kindlaks investeeringuga seotud ja lisanduvad rahavood Määratle rahavoogude ajastatus Leia sobiv ja kolleegide poolt aktsepteeritav investeeringu tasuvuse mõõdik Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida heaks need projektid, mis nendele vastavad Mis ei vasta, siis ole delikaatne ja ära lükka neid tagasi vaid lükka nad edasi Kui projekt tundub õnnestuvat, siis hangi kate, st. otsi raha Andres Laar 2008 2007
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: · raha ja panga kontod · väärtpaberid · nõuded ostjate vastu ja muud nõuded · viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) · ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) · varud
puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus) investorid tegutsevad ratsionaalselt täiuslik konkurents Muud olulisemad eeldused: äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi) kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0 ettevõtte juhtkond tegutseb alati aktsionäride huve silmas pidades (maksimeerib aktsionäride rikkust) ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali. Märkus: M&M I teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja ettevõtte väärtuse vahel. M&M II teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja omakapitali hinna vahel.
37. Nimetage vähemalt 3 reaaloptsiooni tüüpi. Reaaloptsioonid - valikuvõimalused, mis on juhtidel projekti suuruse ja riskantsuse mõjutamiseks erinevatel projekti etappidel. Reaaloptsioonid võivad olulisel määral mõjutada projekti NPV-d. Need võivad olla: 1. Ajastamisega seotud optsioonid 2. Katkestamise optsioonid 3. Kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioonid 4. Paindlikkuse optsioonid Käibekapitali juhtimine 1. Mille poolest erineb käibevara puhtast käibekapitalist? ● Käibevarad – varad, mis on likviidsed, järgneva majandusaasta jooksul muutuvad likviidseks või kasutatakse ära ettevõtte majanduslikus tegevuses. Esineb raha vormis või seda saab kergesti rahaks muundada. ● Käibekapital – investeeringud käibevarasse ● Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised ehk näitab meile seda, kas ettevõtte käibevarad katavad ettevõtte lühiajalisi kohustisi 2
Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti
t. : nõutav kogus = pakutav kogus q D'q S'q Turutasakaal on toodud joonisel 20. Hinda p*, mille korral tasakaal saavutatakse, nimetatakse tasakaaluhinnaks. Joonis 20 Turutasakaal ÜLESANDED 2.5 Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 kr. Ühe toote tootmiskulud on 600 kr. Leida a) firma kulufunktsioon; b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. 2.6 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C (q) ' & 25 q % 4000 ; b) C (q) ' 75 q & 5000 ; c) y (x ) ' 0,1 x % 4200 . 2.7 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori
(pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4 Mittetootmiskulud e toimimiskulud (operating e expenses) (perioodikulud) on kulud, mis on seotud toodangu turustamisega e turunduskulud ja ettevõtte üldjuhtimisega ja haldamisega (general and administrative expenses). Näide Mööblit tootev ettevõte määrata ära, mis on tootmiskulud, tootmise lisakulud või mittetootmiskulu: lauad läbimõõduga 25 cm (t kulu, põhimaterjal), kulud ohtlike jäätmete töötlemiseks (kaudne t kulu t lisakulu), tootmistsehhi kindlustuskulu (t lisakulu, sest konkreetsele tootele ei saa määrata), liivapaber (abimaterjal tootmise lisakulu), tootmistööliste väljaõppe komandeering. Juhtimisarvestuse seisukohalt tuleb langetada otsuseid. Otsuste langetamisel tuleb lähtuda olulistest kuludest, ebaolulistest kuludest
Pakkumine S Hind p p* Tasakaalupunkt Nõudlus D q* Kogus q Hinda p*, mille korral tasakaal saavutatakse, nimetatakse tasakaaluhinnaks. ÜLESANDED Ülesanne 2-4 Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 kr. Ühe toote tootmiskulud on 600 kr. Leida a) firma kulufunktsioon; b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Ülesanne 2-5 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C(q)=-25q+4000; b) C(q)=75q-5000; c) y(x)=0,1x+4200. Ülesanne 2-6 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on f(n)=300n+4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
piima kõrgem hind kaasata piima tootmisse täiendavaid ressursse alternatiivsetelt kasutusaladelt. Ka pakkumise puhul saab eristada individuaalset ja turupakkumist. Turupakkumine kujutab endast individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summat. Pakkumisest rääkides peetakse silmas just turupakkumist. 1.15 Pakkumist mõjutavad tegurid. 1.15.1 Tehnoloogilise tase Tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. Pakkumine kasvab ja sellega kaasneb pakkumiskõvera nihkumine paremale. Teiseks tähendab pakkumise kasv seda, et tootjad soovivad ja suudavad sama kogust pakkuda madalama hinnaga. 1.15.2 Vajalike ressursside hind Langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 1.15
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
................................................... 26 4.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ................................................................................... 26 4.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29 4.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ........................................................................................... 31 5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD ......................................................................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ................................................................................. 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ..............................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
