võlvimata(puulaega). · Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal. · Gootika jõudis Itaaliasse tsitserlaste vahendusel. Tsitserlaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. Sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nemad ehitasid kahekorruselise, ühelöövilise San Francesco kiriku Assisis. · Mitmetes põhja- Itaalia tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid. Gooti arhitektuur Saksamaal: · Saksamaale jõudsi gootika 13. Sajandi keskel · Esimene ehitis Magdeburgi toomkiriku koor · Eliisabeti kirik Marburgis · Freiburgi toomkirik · Regensburgi toomkirik · Maarja kirik Lübeckis · Alates 14. Sajandist lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi
2.Klassitsism (16-19.saj.kunstisuund) 18 saj. Viimasel veerandil arenes Pr-l välja uus stiil,mis võttis oma eeskuju otseselt antiikkunstist.Seda nim.Klassitsismiks. Klassitsismi tunnused arhitektuuris Ehitati ümarkaar-sissepääsud,aknad. Fassaadil reljeef kaunistused.Katusel võib kõrguda lamekuppel. Klassitsismi ajal ehitati: 1.raekodasid 2.valitsushooneid. 3.tehaseid,vabrikuid. 4.töökodasid. 5.laohooneid. 6.sõjaväehooneid. 7.pangahooneid. 8.haiglaid EESTIS püstitati külakõrtse,pastoraade.Eestis on sel ajal ehitatud Tartu ülikooli peahoone(1803- 1809). SKULPTUUR inimese skulptuurid on jahedad,endasse tõmbunud.Rõivastatud antiigipäraselt või hoopis ilma rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast
Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks) Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv-ja ümarkaari) Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar Roidvõlviga mängimine-lehviku, võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja
13.Milline on 54-st Wreni loodud kirikust kuulsaim? 14.Kuidas nimetatakse inglise rokokood, eriti mööblis? Millised iseloomulikud tunnused? 15.Nimetage 3 tuntud inglise maalikunstnikku. 16.Nimetage 2 lossi Rootsist. 17.Millised on tuntud barokkehitused Venemaal? Kes on Talvepalee arhitekt? 18.Mida tead „Vaskratsanikust“?(4 fakti) 19.Ilusaim barokiajastu (rootsiaegne) linn Eestis? 20.Nimetage Rootsi ja Vene ajast (17.-18.s.)säilinud raekodasid Eestis. 21.Mida vaatamisväärset on Tallinna toomkirikus? 22.Iseloomustage Eesti tuntuimat barokkehitust(6). 23.Millal ehitati Eestisse uhkeid mõisahäärbereid? Miks just siis? Nimetage selliseid. 24.Mille ja millal rajas Peeter I Neeva jõele? 25.Mille kinkis Katariina II Tartu linnale (on hävinud,oli Tartu sümbol)? 26.Millal oli barokk? 27.Millised ajaloolised sündmused jäävad sellesse aega.Tuntumad valitsejad? 1.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 2
Tasaselt krepidomalt kerkivad vertikaalsed sambad, mille vertikaalset suunatust rõhutavad kannelüürid. Vertikaalse suuna katkestab horisontaalne arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse, teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr.) mausoleum, mis oli hauakambriks (maailmaime).
● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised) Teosed: ● Helene Fourment lastega (pereportree) ● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree ● Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast) ● Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased. Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg) Žanri Olustikumaal Portreemaal Natüürmort Maastikumaal nimi Žanri kujutas jõudeelu ja sageli kujutati jahisaaki, eriline koht kirjeldus lõbutesemist, grupiportreed; lillevaase, vaagnaid meremaalil
* Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel /mont sänt misell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,,Õhtumaa ime". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa Siinne gootika oli omapärane, iseseisev. Armastati rikkalikult kujundatud võlve need võisid olla lehviku-, tähe- võrgukujulised vms. * Salisbury /soolzberi/ katedraal Lõuna-Inglismaal. 13. sajandi kp. Võlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3-lööviline basiilika, pikihoone 14.-15. sajandist. On Inglise kuningate kroonimis- ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa Henry VII kabel.
surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. 4 Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Notre-Dame e Jumalaema kirik Pariisis Kauneimaks peetakse aga Reimsi katedraali selle rikkalike skulptuuride tõttu.
eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias). Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor, mis lähtub prantsuse gootika süsteemist. 13. sajandi keskel alustati Strasbourgi toomkiriku ehitust, mille läänefassaad meenutab Notre Dame oma Pariisis. Strasbourgi kirik oli eeskujuks mitmetele saksa kirikutele. Alates 14. sajandi keskpaigast hakati Saksamaal vastavalt linnakodanike maitsele
kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005
kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005
surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Renessanssi stiil Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud.
Atomium mahutab restorani ja näituseruumid. Manneken Pis Pissiv Poiss, mis legendi kohaselt tekkis, kui 12. sajandil olevat hertsogi poega nähtud lahingu ajal vastu puud pissimas. Temast olevat tehtud pronkskuju, mis meenutab belglaste sõjalist südikust. Mini-Europa suurte Euroopa linnade park, mis on iseäranis põnev koht lastele. Brüsseli raekoda. Oma stiililt üks väljapeetumaid ja ilusamaid hilisgooti stiilis olevaid raekodasid Euroopas. Palais Royal. Kuningapalee ja kaunis lilleaed. Pruulikoja muuseum (muuseum Belgia õllede saamisloost) Caprice des Dieux Euroopa Parlamendihoone kannab hüüdnime 'jumalate kapriis' ja siin töötab 700 poliitikut. 12 Kokkuvõte Referaadi koostamisel õppisin põhjalikumalt tundma Belgiat ja tema pealinn.Materjali oli piisavalt.Samuti värskendasin teadmisi referaadi vormistamise osas.
Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni säilinud hoone siiski selle aja ehitis praegune gooti stiilis hoone püstitati aastatel 1402-1404. Olgu kohe märgitud, et vana hoonet püüti uue ehitamisel maksimaalselt ära kasutada. Hoone püsis suuremate ümberehitusteta kuni XVII sajandi keskpaigani: siis asuti vanale hoonele barokselt sümmeetrilist fassaadi andma. Tallinna raekoda on kogu Põhja-Euroopa ehituskunsti ajaloo üks monumentaalsemaid gooti stiilis raekodasid. Ehitati aastatel 1371-1374 ja 1401- 1404. Barokkstiilis tornikiiver pärineb aastaist 1627-1628, see hävis Suure isamaasõja ajal kuid taastati uuesti endisel kujul pärast sõda. Alates 1530. aastast ehib torni tippu linna sõjasulase Vana Tooma kujutis. Praegune Vana Toomas on noorem pärineb 1952. aastast ja asendab oma eelkäijat, mis asub Raekojas paiknevas muuseumis. Suur-Karja 8
1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG: Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid, raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed mäenõlvadel, etendust etendati oru põhjas ümaral klotsil, mida kutsuti Orkestraks. Hilisemal ajal ehitati orkestra taha telk rõivaste vahetamiseks, Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad. Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva.
Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Brüsseli raekoda Albrecht Düreri Kaupmehe elamu kodumaja Nürnbergis, Tallinnas Saksamaal Arhitektuur Prantsusmaal Varaseim gooti stiilis ehitis on Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik)
surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. 2.1.1 Arhitektuur Prantsusmaal Varaseim gooti stiilis ehitis on Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa, mis ehitati kloostri abti Sugeri eestvedamisel, kes soovis ehituskunsti abil kajastada uusi usulisi ideid. Tema arvates pidi usk olema meeliülendav ja helge pürgimus Jumala poole. Ehitustöödes osales meistreid kõigist Prantsusmaa osadest. Valmis koor 1144. aastal ja sai
sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine. [1] Renessanss kui arhitektuuriajaloo pöördepunkt, oli tunnistajaks enneolematute ideede levikule, mida soodustasid trükikunsti murranguline areng. Sellel perioodil suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatati raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik oli linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutus madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Moes oli antiiksammastele toetuv kaaristu. Seinapinda hakkasid kaunistama poolsambad ja pilastrid (joonis 24), simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). [19] 17
Kirikute tugisüsteem oli lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud, mõnikord on kesklööv võlvimata. Puuduvad tornid, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sagedased on kuplid nelitise kohal. Pikihoone valgmiku aknad on väikesed ja ümmargused. *San Francesco kirik, *Orvieto toomkirik. *Milano katedraal hilisgootika suurteos, 5-lööviline basiliklane. Rikkad ja tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri losse ja linnusetaolisi raekodasid *Veneetsia doodzide palee, *Siena Palazzo Pubblico. Saksamaa gootika jõudis alles 13. sajandi keskpaiku. *Magdeburgi toomkirik, *Eliisabeti kirik Marburgis. Prantsuse gootikat meenutavad *Freiburgi ja *Regensburgi toomkirikud. Kahe läänetorniga basiliklane *Maarja kirik Lübeckis. Alates 14. saj. hakati Saksamaal püstitama omapärast gootikat, mis vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja
eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt majanduslikust aspektist hinnates oli seal kõige rohkem vahendeid Euroopas vallanud suundadega kaasa minna. Püstitati renessanslike raekodasid, gildihooneid, haiglaid ja vaekodasid. Kõige ilmekamalt kirjeldab ajastut vast Tallinna vanalinn, kus hooned on pikad ja kitsad ning tihedalt üksteise vastu nagu nt ,,Kolm õde" Pikal tänaval. Eestile kindlasti üks iseloomulikemaid elamutüüpe on rehielamu, mis kuulub oma olemuselt samuti sellesse ajastusse. [15] Joonis 2.2Väinjärve mõis 7 BAROKK
sajandil. Liikumine. • Türannitapjad – skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud „liiguvad“ IV sajandil püsivad veel osalt õitseaja traditsioonid, kuid rohkem hakkavad mõjule pääsema juba püüd kolossaalsuse, toreduse ja rafineerituse poole. Pärast Aleksander Suurt, mil Kreeka astub tihedasse ühendusse Idamaadega, saab arhitektuur uued ülesanded Hakatakse ehitama losse, teatreid, raekodasid ja igasugu avalikke hooneid. Ka eluhoonete välimusele pannakse suuremat rõhku. Dooria stiil kaotab oma tähtsuse ja käib alla Jooni stiili kõrval omandab suurema tähtsuse ka korintose stiil Populaarne on ka stiilide segu Kreekas raugeb ehitustegevus ja raskuspunkt liigub Väike-Aasiasse Nereiidide monument V ja VI saj vahetusel ehitatud Lüükia pealinnas Xanthoses
modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. · Türannitapjad skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud ,,liiguvad" 9. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Hakkab mõjule pääsema püüd kolossaalsusele, toreduse ja rafineerituse poole. Hakatakse hulgaliselt ehitama losse, teatreid (Epidauros; orkestra ümber hakati ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks, hiljem asetati orkestra taha skeene), raekodasid ja igasugu avalikke hooneid, ka eluhoonete ilule pannakse rohkem rõhku. Dooria stiil käib alla. Domineerima hakkab joonia stiil, selle kõrval ka korintose stiil. Armastatud ka stiilide segu. Ümar põhiplaan läheb moodi. Priene varemed annavad hellenistlikust linnast parima ülevaate reeglipärase kavatisegatäisnurga all paiknevate tänavatega, linna keskuseks nelinurkne turuplats, mis oli kolmest küljest sammastega ääristatud. Tänavad osaliselt sillutatud ja varustatud veerennidega
kindlustorni langemise korral oli see momentaalselt võimalik teistest kindlustornidest ära lõigata. Prantsusmaal hakkas romaani aja lõpul üsna jõuliseks kindluseks kujunema Lõuna- Prantsusmaal asuv endine läänegootide asula Carcassonne, mis lõplikult valmis 14.sajandil ning on tänaseni üks paremini säilinud keskaegseid linnu. Kujunema hakkavad linnad pöörasid tähelepanu ka linnavalitsushoonetele. Üks vanimaid säilinud raekodasid ehitati Prantsusmaal Saint Antonin`i linnas 12.sajandil. Selle alumine korrus on lahendatud võimsa kaaristuna, teist korrust kaunistavad sambad, kolmandat markeerivad petiknisid. Raekoja kõrge torn oli mõeldud linna keskseks valvetorniks. Elamuehitus oli aga 10-.12.saj. Prantsusmaal väga tagasihoidlik, see alles kujunev linn oli ilmselt hoonestatud ühekoruseliste puu- või vahvärkhoonetega. 12. sajandil ilmus aga ka nn. jõuka linnakodaniku maja, mis oli kahekorruseline (elamud Cluny`s)
stiililt ebaühtlane. V õlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahe korruseline, üle mine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel klooster kaljusaarel Prantsus maa p õhjarannikul Nor mandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,, Õ htumaa i me ". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba il malikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi, feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa * Salisbury katedraal LõunaInglis maal. 13. sajandi kp. V õlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3lööviline basiilika, pikihoone 14.15. sajandist. On Inglise kuningate krooni mis ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa Henry VII kabel. * mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel * Wellsi katedraal * Yorki katedraal SAKSAMAA * Kölni katedraal. 13.16
Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsus on vähem rõhutatud. Kirikutel pole torne, kuid kõrval seisab kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on aga tihti väikesed ja ümmargused. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico). Saksamaal esimene prantsuse gootikast lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Notre-Dame'i, see oli eeskujuks mitmele saksa kirikule. Alates 14. saj hakati saksamaal püstitama omapärast gootikat, selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi, nt kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, triufooriumist jms
Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Prantsuse gootika Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnes Reimsi katedraal (ka see katedraal on pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirik). Reimsi katedraali hinnatakse rikkalike skulptuuride tõttu. Prantsuse katedraalid on hämmastavalt suured
annaabi.ee 
