Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Radar - sarnased materjalid

antenn, signaal, radar, ratakse, momendil, objektilt, imendus, rguse, asukohta, saadetakse, impulss
thumbnail
22
docx

Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted

vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid ­ alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber ­ mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon, mikrolaineahjud ­ kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad ­ näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

nimetatakse kõiki objekte kehadeks. Kehaks on näiteks inimene, kuid ka Maa või aatom. Kui on oluline keha kui terviku liikumise uurimine, siis kasutatakse punktmassi mõistet: keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on võrdne keha massiga. Aga kui ikka täpselt tahta teada, missugusele keha punktile vastab punktmassi asukoht, siis tuleb öelda, et see koht on keha massikese (inertsikese, raskuskese). See on niisugune punkt kehas, kuhu toetatult jääb keha tasakaalu. Massikeskme asukohta saab leida riputusmeetodil. 11 Kui keha mõõtmeid on vaja arvestada, siis kasutatakse jäiga keha mudelit: see on keha, mille kuju ja mõõtmed ei muutu. Kui on vaja arvestada ka kuju muutusi, siis kasutatakse absoluutselt elastse või absoluutselt mitteelastse keha mudelit jne. Liikumist kirjeldab trajektoor: joon, mida mööda keha liigub. Sellest saab rääkida täpselt ainult punkmassi korral

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Laser

tunginud kiir kutsub esile sarv- ja võrkkesta muutusi, kiirguse üldmõjul tekivad peamiselt närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laserid

närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. 2 2. Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus.

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

instituut. 3 TMS320C6000 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 7 instituut. TMS320C6000 TMS 320C6000 omab: VLIW (Very Long Instruction Word) arhidektuur 256-bitised instruktsiooni-koodid 4 korrutit! 4 ALU-d, kuni 1GHz (8 GMACi/s) Ujuvkoma (c67) ja püsikoma-variandid Rakendused (pilditöötlus, sonar, radar, ADSL jne jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 8 instituut. 4 DSP eelised Mitu MAC operatsiooni sekundis Reaalaja töötlus Programmeerimise paindlikkus Suur jõudlus Normaalne hind Tänapäeval PC on samuti suure jõudlusega, aga kas saab panna mobiiltelefoni sisse ? Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 9

Funktsionaalsed...
47 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Raadiolokatsioon

Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Uurimistöö laserid ja nende kasutamine

peamiselt närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse 12 töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega."15 5.1 Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol

Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Uurimustöö Mikrolaineahjud

Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172). Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ning radar selle ära sulatas. (Sepp, T 2007) Percy Spencer kujundas ka avausega metallist kasti, millesse suunas mikrolained- mikrolaineahju. Esimene ahi paigutati katsetuseks ühte Bostoni restorani 1946. Algsed ahjud olid ~1, 68m kõrged ning kaalusid üle 300kg. Üks ahi maksis ligikaudu 5000 USD ehk 61 550 EEK.(Gallawa 1989-2008) Esimene äriline ahi ehitati 1954. aastal ja laiatarbekaubaks sai ta möödunud sajandi seitsmekümnendatel (Sepp, T 2007).

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest neg

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika kordamisküsimused: elektrodünaamika

sõltuvust ajast saab kirjeldada siinus- või koosinus Need ei levi ruumis kuigi kaugele. Lampgeneraator funktsiooniga. VALEMID: i = Io cosωt ja i = Iosinωt toodab sumbumatuid kõrgsageduslike võnkumisi, mis kus i= hetkväärtus, Io= amplituudväärtus, levivad ruumis hästi, kuid ei kanna informatsiooni. ω=ringsagedus, ωt= faas Need kaks võnkumist ühendatakse 6.Graafikult andmete lugemine ja graafikute modulleerimisseadmes ning saadetakse joonestamine. kõrgsageduslik võnkumine, mis kannab 7.Mida nimetatakse voolutugevuse informatsiooni. Kõige lihtsam modulleerimisviis on effektiivväärtuseks. amplituudmodulatsioon. Vahelduvvoolu effektiivväärtus võrdub sellise 13.Milles seisneb demodulatsioon? alalisvoolu tugevusega, mille puhul eraldub juhist Vastuvõtuantennis tekitavad võnkumisi kõik saatjad.

Elektriõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektromagnetväli

vahetu liikumise(juhtivusvoolu) , vaid elektrivälja muutuse tühjas ruumis(nihkevoolu) 23. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 24. Millised kiirgused on elektromagnetlainete skaalal? Madalsageduslained , raadiolained, optiline kiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus, 25. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlaineid kasutatakse inimese teenistuses. Raadioside, mikrofon, valjuhääldi, televisioon , radar 26. Mis on kvant? Kvante võib vaadelda osakestena, mille energia on võrdeline sagedusega. 27. Millise valemiga on määratud ajaühikus tekkivate lainete energia? 28. Millise energia omandab deformeerimisel vedru? Deformeerimisel omandab vedru potentsiaalse energia. 29. Millistes suundades tekivad pinged kondensaatoril ja poolil? Kondensaatoril ja poolil tekkivad pinged toimivad vastandlikes suundades. 30. Mille vahendusel toimub elektrivälja levik? Muutuva elektrivälja levik toimub

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Anduri signaalid

taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on:  Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM)  Pulsilaiusmodulatsioon (PLM)  Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM)  Pulsi faasimodulatsioon (PFM)  arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. Analoog e pingeväljundiga anduri väljundsignaaliks on pinge, mis muutub koos anduri sisendsignaaliga

Mikrokontrollerid ja robootika
11 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kodutöö lahendamine

kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P = 1,0 kW. 2. Radari keskmine sagedus on f = 6,8 GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus = 1 sec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil = 2 kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G = 41 dB 6. Radari objekti hajumispindala on =20 ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 ×10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel 196 m. Leida radari : · Tegevuskaugus

Infohankesusteemid
46 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Infohankesüsteemid kodutöö

suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit 13 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T  1  10 W 8

Infohankesusteemid
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Infohankesüsteemide kodutöö

Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 × 10 -13 W

Infohankesusteemid
40 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Taimkatte kaugseire

maapind ise kiirgab või kunstlike raadioallikate poolt väljasaadetud kiirguse tagasipeegeldumist. Plancki must keha: konstandid, pinna absoluutne temp ja kiirguse lainepikkus; musta keha kiirgusvõime e = 1, tegelikel looduslikel pindadel on see väärtus 1 väiksem, tavaliste maapinnal esinevate temperatuuride juures asetseb kiirgusenergia maksimum u 10 µm juures. HELEDUS, heleduskoefitsent ­ objekti heledus on sellelt objektilt ajaühikus pinnaühiku kohta ruuminurgaühikus (sterdiaan) lähtuva energia hulk (w m-² sr -1). Sõltub seega nii obj langevast kiirgusest kui obj peegeldumisomadustest. Heleduskordaja on suhtarv, mis näitab uuritava objekti heleduse suhet samades valgustustingimustes oleva ideaalse hajutaja heledusse. Võrreldakse ideaalse hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi.

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
13
odt

KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES

...................................................................................................6 3.1. GPS - Üleilmse asukohamääramise süsteem.....................................................7 3.2. Satelliidid.............................................................................................................7 3.3. Detektorid............................................................................................................8 3.4. Radar ja LIDAR..................................................................................................10 3.5. Andmete töötlus ja mudeliteks integreerimine....................................................11 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 Sissejuhatus Maa pinnast katab vesi 74%, millest omakorda 94% on ookeanides. Vee hulk, selle ringlus ja

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

Nt Raadio 2 ­ 102,3 Hz Voolude ühildumine: Amplituudmodulatsioon (AM) ­ kõrgsagedusliku voolu amplituud muutub madalsagedusliku voolu põhjal Sagedusmodulatsioon (FM) ­ kõrgsagedusliku voolu sagedus muutub madalsagedusliku voolu põhjal Raadiovastuvõtja Raadiovastuvõtjas toimub madalsagedusliku voolu eraldamine kõrgsageduslikust voolust (detekteerimine). Lihtsaima detektori vastuvõtja töö 1. Antenn 2. Maandus 3. Pool ehk mähis 4. Pöördkondensaator 5. Pooljuhtdiood ehk diood 6. Kondensaator 7. Takisti Osade ülesanded:

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

1:20000000 Indekskaardid ­ reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased ­ üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö Meresõitja arvutab laeva liikumise ja määrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analüütiliste arvutuste kogumit ning nende ülesannete täitmist, nimetatakse kaarditööks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt läbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile, nimetatakse arvutatud ehk laagitud kohaks. Kaarditööriistad Paralleeljoonlaud Transportiir Sirklid Pliiats Kustutuskumm Protraktor (koha määramine rõhtnurkade järgi) Kaardiraskused Deviatsiooni määramine ja hävitamine Kord aastas või kui ületab ±5° Kompassi asukoha muutmisel Peale laeva remonti ja elektrikeevituste puhul

Laevandus
20 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

1:20000000 Indekskaardid ­ reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased ­ üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö Meresõitja arvutab laeva liikumise ja määrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analüütiliste arvutuste kogumit ning nende ülesannete täitmist, nimetatakse kaarditööks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt läbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile, nimetatakse arvutatud ehk laagitud kohaks. Kaarditööriistad Paralleeljoonlaud Transportiir Sirklid Pliiats Kustutuskumm Protraktor (koha määramine rõhtnurkade järgi) Kaardiraskused Deviatsiooni määramine ja hävitamine Kord aastas või kui ületab ±5° Kompassi asukoha muutmisel Peale laeva remonti ja elektrikeevituste puhul

Merendus
77 allalaadimist
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega. Mida suurem on „taldriku“ läbimõõt, seda nõrgemaid signaale on võimalik sellega vastu võtta. Millises lainealas antenn signaali vastu võtta suudab sõltub eelkõige antenni ehituslikest iseärasustest. 3.2.5. Teleskoopide süsteemid Juba lääts- ja peegelteleskoope ühendati omavahel paarikaupa süsteemidesse suurendades seeläbi nende aperetuuri ning võimet registreerida veelgi nõrgemate valgusallikate – kaugete tähtede ja veel kaugemate tähesüsteemide valgust. 12

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven

Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Satelliitide kasutamine atmosfääri füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel

Satelliitide kasutamine atmosfääri füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel Annika Jürgenson Kaugseire Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad

Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Lühilaine levi

05.2012) Antennist kiirgunud raadiolaine võib vastuvõtjani jõuda maa lähedal leviva pinnalainena või ionosfäärist peegeldunud ruumilainena. Pinnalained levivad maapinna vahetus laheduses, jälgides Maa kumerust ja ulatudes niiviisi, erinevalt valgusest, otsese nähtavuse piirist kaugemale. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on pinnalaine neeldumine ja lühem tema levikaugus. Lainete levimise kaugust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu saatja võimsus, kasutatav antenn ja maastiku iseärasused. Ruumilained on see osa kiiratud lainetest, mis lahkuvad maapinnalt ja jõuavad ionosfäärini. (Ruut 2006: 19) RAADIOLAINETE LEVIMINE Atmosfääri mõju laine levimisele Raadiojaamadest kiirguvad raadiolained levivad üheaegselt piki maapinda (pinnalained) ja suunaga atmosfääri kihtidesse üles (ruumilained). Ionosfäärini jõudnud ruumilaine muudab oma suunda (murdub), seejuures kaotavad lained osa oma energiast. Raadiolainete energiakadu

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Uurimislaevad

· Süvamerepõhja strukturaalsed uuringud · Merepõhja topograafia uuringud Poolsukeldumise katamaraan: KAIYO on poolsukelduv katamaraan või vaal-tüüpi laev. See on minimaalselt mõjutatud lainetest, lubades teha tööd pardal ohutult ja tõhusalt. Teki pind tagab tööruumi ulatuslikele eksperimentide ja vaatlusinstrumentikale. Dünaamilise asukoha määramise süsteem: Mõjutatud lainetest, tuulest ja ookeani hoovustest on KAIYO võimeline iseseisvalt asukohta parandama vastavalt infole, mis tuleb GPS süsteemist ja akustilisest automaatvastuvõtjast. Ookeanipõhja seismomeetria refraktsiooni meetodi süsteem: KAIYO on varustatud selle süsteemiga, et analüüsida merepõhja struktuuri. Saadud infot analüüsides on võimalik maakoore struktuuri detailselt paika panna kuni mitmeid kilomeetreid allpool pinnakihti. New Seatopia projekt: See oli sukeldumiseksperimentide seeria, mis algas 1985 ja aastal 1988

Merefüüsika
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Punane planeet Marss

Marsi häälte kuulamiseks, kaamera, mis tegi pinnaseproovidest pilte, teine kaamera mis tegi laskumise ajal 10 pilti, kolmas kaamera stereopiltide tegemiseks, kahemeetrine mast, mis pidi otsima veeauru ja süsihappegaasi ja mõõtma temperatuuri ning tuule kiirust. MPL-l oli ka Venemaal ehitatud radar, mis pidi uurima tolmu eraldumist. 2003. aastal selgub kavakohaselt, kas Marsi atmosfäärist saaks toota hapnikku ja missiooniga Mars Ekspress lülitub ka Euroopa Kosmose Agentuur (ESA). Siis hakkaks esimest korda tegutsema pisike mobiilne instrumendikandja Nanohod. See liikuv kettsõiduk on niisama suur kui A5 paber, kaalub vaid kaks kilogrammi ja emalaevaga seob teda meetri pikkune "nabanöör". Minisõiduki instrumendikapsel saab 180 kraadi

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
27
doc

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972

reeglite alusel kehtestatud muude tulede, märkide või signaalidega. d) Organisatsioon võib käesolevate reeglite kohaldamiseks kehtestada liikluseraldusskeemid. e) Kui asjaomane valitsus leiab, et eriehituse või -otstarbega laeval ei ole võimalik täielikult järgida kõiki käesolevate reeglite sätteid tulede ja märkide arvu, asukoha, nähtavusulatuse või -ala kohta ning helisignaalseadmete asukoha ja omaduste kohta, peab selline laev järgima muid tulede ja märkide arvu, asukohta, nähtavusulatust või -ala ning helisignaalseadmete asukohta ja omadusi käsitlevaid sätteid, mida selle riigi valitsus on sellise laeva puhul pidanud kõige rohkem käesolevatele reeglitele vastavaks. Reegel 2. Vastutus a) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva või selle reederit, kaptenit või laevaperet vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad käesolevate reeglite täitmata jätmisest või tavapärase

Merendus
18 allalaadimist
thumbnail
274
docx

Videvik(kogu raamat Inglise keeles)

Color-- -1- -2- -3- -4- -5- -6- -7- -8- -9- Text Size-- 10-- 11-- 12-- 13-- 14-- 15-- 16-- 17-- 18-- 19-- 20-- 21-- 22-- 23-- 24 TWILIGHT By Stephenie Meyer Contents PREFACE 1. FIRST SIGHT 2. OPEN BOOK 3. PHENOMENON 4. INVITATIONS 5. BLOOD TYPE 6. SCARY STORIES 7. NIGHTMARE 8. PORT ANGELES 9. THEORY 10. INTERROGATIONS 11. COMPLICATIONS 12. BALANCING 13. CONFESSIONS 14. MIND OVER MATTER 15. THE CULLENS 16. CARLISLE 17. THE GAME 18. THE HUNT 19. GOODBYES 20. IMPATIENCE 21. PHONE CALL 22. HIDE-AND-SEEK 23. THE ANGEL 24. AN IMPASSE EPILOGUE: AN OCCASION twilight STEPHENIE MEYER LITTLE, BROWN AND COMPANY New York Boston Text copyright © 2005 by Stephenie Meyer All rights reserved. Little, Brown and Company Time Warner Book Group 1271 Avenue of the Americas, New York, NY 10020 Visit our Web site at www.lb-teens.com First Edition: September 2005 The characters and events portrayed in this book are fictitious. Any similarity to real persons, living or dead, is coincidental and not intende

Kirjandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun