nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse 16. Komplekteerimise allikad on ... Peamised: Kirjastused ja kirjastajad Vahendusettevõtted Raamatukauplused Antikvariaadid Muud: Organisatsioonid, institutsioonid, asutused Raamatuoksjonid Eraisikud Varukogud, reservkogud 17. Teavikute hankimise viisid on … Sundeksemplarid, säilituseksemplarid Ostud Kingitused, annetused Vahetused – mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus Reprodutseerimine - Erandkorras, autoriõigus Asendamine 18. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut. Eksemplar Nimetus, pealkiri Aastakomplekt Laudimeeter (lm) – UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik
Kaasajal ilmuvad väljaanded, mis kuuluvad seaduse järgi säilitamisele. Kus neid säilitatakse? Sundeksemplari objektid 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 3) Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 4) võrguväljaanded. Sundeksemplarid, mida peab loovutama Sundeksemplare loovutatakse alljärgnevatest üle 50 eksemplari valmistatud infokandjatest ja auvistest ning üle 25 eksemplari valmistatud elektroonilistest teavikutest: raamatud, brosüürid (ka nende kordustrükid); perioodikaväljaanded: ajakirjad, ajalehed, info ja reklaamlehed jm.; jätkväljaanded (aastaraamatud, toimetised, sarjad jm.); atlased jt. kaardiväljaanded; noodid; näituste kataloogid; ürituste kavad, plakatid, kutsekaardid jm.;
- Vahendusettevõtted- institutsioonid, asutused edasimüüjad, hulgimüüjad - Raamatuoktsjonid - Raamatkauplused - Eraisikud - Varukogud, reservkog jaekaubandus - Antikvariaadid vanaraamatu vahendaja 15. Teavikute hankimise viisid on ... o Sundeksemplarid o Ostud kirjastused, vahendajad, jaemüük o Kingitused, annetused o Vahetused mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus o Reprodutseerimine (s.t. põhil. kopeerides. Tulenevalt Autoriõiguse seadusest pole vabalt lubatud. Võib kohalkasutuseks, kui uut osta pole enam võimalik) o Asendamine 16. Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks
ning võrguväljaande koopia. Sundeksemplari objektiks on: 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 3) Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 4) võrguväljaanded. Sundeksemplarid tuleb loovutada: 1) trükistest ja auvistest, mida on Eestis või Eestisse sisse toodud üle 50 eksemplari; 2) elektroonilistest teavikutest, mida on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 25 eksemplari. Sundeksemplare loovutatakse: 1) kaheksa eksemplari Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükistest 2) neli eksemplari Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsetest või Eestit
· Raamatuoksjonid · Eraisikud · Varukogud, reservkogud Retrospektiivne kogude kujundus · Passiivne oodatakse, kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke · Aktiivne raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse Hankimise viisid · Sundeksemplarid · Ostud kirjastused, vahendajad, jaemüük · Kingitused, annetused · Vahetused mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus · Reprodutseerimine (s.t. põhil. kopeerides. Tulenevalt Autoriõiguse seadusest pole vabalt lubatud. Võib kohalkasutuseks, kui uut osta pole enam võimalik) · Asendamine Kogud muutuvad Kogud muutuvad ja peavadki muutuma oma koostiselt pidevalt täienevad, arenevad jne.
1923. aastaks oli koostatud sedelkataloog dublettidest, mis aktiviseeris ja tõhustas vahetust. Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada. Alus nõukogude kirjanduse komplekteerimisele pandi 1923. aastal, mil õnnestus taastada sidemed Nõukogude Venemaa raamatukogude ja teadusasutustega. Sellele eelnes pea kahe aasta pikkune visa töö. Eriti nõudlikuks muutus raamatukogu 1924
· loovutajad · arv/arvud (kui laaditi erinev) · loovutamise tähtaja ja saatmise kulud · saajad (saajad ka sundeksemplaride arvu vähendamisel) · saaja kohustused · nõuded sundeksemplaride üleandmisel · ja vastutus sundeksemplari seaduse nõuete rikkumisel · ning seaduse rakendumise aeg. Loovutamise tahtaeg ja kulud - Trukiste, auviste voi elektrooniliste teavikute sundeksemplarid loovutatakse hiljemalt 20 paeva jooksul parast esimese tiraaziosa valmimist voi Eestisse esmakordset sissetoomist. Sundeksemplaride saatmise kulud arvestatakse trukkimiskulude hulka. Nouded sundeksemplaridele - Sundeksemplarid peavad olema komplektsed, sisaldades koiki
keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale huvilisele kogu maailmas;
keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale huvilisele kogu maailmas;
annaabi.ee 
