VÄIKE PRINTS Raamat on pühendatud täiskasvanule, kui kunagisele lapsele Leon Werthile. See täiskasvanu on ainukt sõber, kes tal elus olnud on, see täiskasvanud suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud raamatuid, see täiskasvanu elab Prantsusmaal, kus kannatab külma ja nälga. Teda on vaja lohutada. Autor ütleb, et kõik täiskasvanud on olnud lapsed. Täiskasvanutele on alati seletusi tarvis, sest nad ei mõista laste asju. Väike Prints elas väiksel planeedil, kus kasvasid ahveleivapuud. Planeedil kasvas ka hea rohi ja umbrohi. Planeet oli nii väike, et ühel päeval võib näha 43 korda kui päike loojub. Planeedil kasvas roos, kelle eest Väike Prints hoolitses. Planeedil oli ka kolm vulkaani. Seemned on nähtamatud. Nad magavad seni mullapõues, kuni mõnel neist tuleb tuju ülesärgata. Siis ta sirutab ennast ja ajab esialgu veel kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on
Väike prints Antoine de Saint-Exupery Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere.
Muinasjutu pealkiri on "Väike prints" sellepärast, et see on teose peategelane, kelle olemuses peitub raamatu põhiidee lapselikult avatud ellusuhtumine. "Väikese printsi" tegevusaega ei ole raamatus nimetatud, sest see ei ole sisu kontekstis oluline. Küll aga võib aimata, et tegu on sama ajaga, mil Saint-Exupery ise Saharas lennukiga alla kukkus, sest nimelt sellest sündmusest ongi raamat inspireeritud. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab.
boamadu, kes on elevandi alla neelanud vaid nad arvasid, et see on kübar. Kui ta joonistas neile lahtise boamao, siis öeldi talle, et ta pigem õpiks matemaatikat või geograafiat. 2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse printsi planeet oli väiksem kui maja. Autoril oli tõsine põhjus arvata ,et prints tuli asteroidilt B612
Autor Antoine de Saint Exupery oli kukkunud Sahaara kõrbesse, kus ta kohtus väikese printsiga. Print tahtis, et talle joonistatakse lammas. Aga talle ei meeldinud ükski, kes paistis liiga haige või vana või oli sokk. Lõppuks joonistas Antoine talle lamba kastis. "Mul on tõsine põhjus arvata, et väike prints tuli asteroidilt B 612. Keegi türgi täheteadlane on seda ainult üks kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud." Antoine sai printsi planeedist igapäev midagi teada. Seal kasvasid ahvileivapuud, mida ei tohtunud suureks lasta kasvada, sest planeet oli puu jaoks liiga väike. Printsi kodus kasvas lill, kellel olid okkad, et ennast kaitsta loomade eest. Väike prints oli ta eest hoolitsenud. Printsile meeldisid päikeseloojangud, ükskord oli ta näinud neljakümmend kolme päikese loojangut. Prints oli oma planeedilt põgenemiseks kasutanud rändlinde, ta külastas 325, 326, 327, 328, 329, 330 asteroidide piirkonda
Antoine de SaintExupéry sündis 29. juunil 1900, Lyonis, Prantsusmaal. Ta suri 31. juuli 1944. Antoine oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Tähtsamad neist: "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944). Tema teiste raamatute hulka kuuluvad mõtiskluste kogu "Liivade tarkus" (avaldatud postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest.
Autor: Antoine de Saint-Exupery Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge
joonista mulle lammas“. Alguses ei saanud ta üldse aru kes temaga räägib. Ta kargas kohe püsti ning hõõrus oma silmi ja siis ta märkas üpris iseäraliku mehikest kes kordas kogu aeg: „Ole nii hea, joonista mulle lammas.“ Lendur joonistaski lamba kuid kogu aeg oli midagi pildil valesti . Lõpuks aga joonistas ta kasti ja ütles: „See lammas on seal kasti sees.“. See, kellele ta selle pildi andis, oligi muinasjutu peategelane ehk siis väike prints. Väike prints elas asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuli välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Kuid väike prints tahtis leida midagi paremat ning ta läks reisima. Esimesel astroidil kohtus ta kuningaga, kes uskus et on kõige ainuvalitseja ning tahtis et prints jääks talle alamaks. Teisel asteroidil kohtus ta uhkeldajaga, kes arvas, et ta on kõige ilusam
Väike Prints Jutt algab esimese peatükiga kus jutustaja, noore poisina, kasutab enda loovust, et joonistada pilte. Aga kui ta näitab neid pilte täiskasvanutele, nad põlgavad neid. Siis ta otsustab joonistamise üldse maha jätta ja kasvada suureks. Peale seda, ta otsustab hakata piloodiks, mis viimaks viib teda kukkumisele Sahara kõrbe, kus ta kohtub Väikese Printsiga. Kohtumisel küsib prints jutustajal joonistada lammas. Teadmata kuidas joonistada lammast, joonistab ta pildi mille ta oli eelnevalt joonistanud: boa madu elevandiga kõhus (pilt mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees.
"Väike prints" A.De Saint-Exupery Minategelasel juhtus kõrbes õnnetus, tema lennumasin purunes ning ta pidi seda parandama hakkama. Seda tehes kohtas ta väikest inimest, keda kutsuti väikeseks printsiks. Väike prints oli tulnud kaugelt teiselt planeedilt. Väike prints jutustas minategelasele oma planeedist, kus oli kolm vulkaani. Esimesed kaks olid kustunud vulkaanid, aga kolmas oli tegutsev, mille peal ta tegi hommikusööki. Igal hommikul pühkis prints kõik kolm vulkaani puhtaks, et need purskama ei hakkaks. Väikese printsi planeedil olid ka ahvileivapuud, mis olid üsna salapärased. Nimelt pidi neid iga päev kitkuma, sest muidu kasvasid nad hirmsa kiirusega ning planeet millel ta elas, võis puruneda.
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Antoine de Saint-Exupéry Kaili Kilk Tep07 Tartu 2009 1 Sisukord Antoine de Saint-Exupéry.......................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming................................................................................
Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: „Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida.“ – olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. „Väike prints“ –1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik. a) täiskasvanulik – talle on oluline lennuki parandamine, ei pööra Printsile selle ajal tähelepanu. Rääkis numbritest
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
1980 - ,,Telefonilood" . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde'i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i "Õnnelik Prints" Õnneliku printsi on kaunis kuldehetega kuju, inimesed imetlesid, mõõgal särasid rubiinid & silmadeks safiirid. Prints nuttis, pääsuke haakas aitama, jagas printsi ehted abivajajatele Pääsuke armastab printsi, Talv, pääsuke sureb ning printsi süda kildudeks. MJ fantaasia, tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid
kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja
kuid oli juba hilja. Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe. Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis Lykurgose ja karistas kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose pimedaks ja too suri varsti pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose
minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast. Lope propageeris ,,uut kunsti" esteetiline mõiste, mis tähistas täiesti ebareeglipäraselt kirjutatud teost, põhi-ideeks oli just zanrite segamine. Traktaat ,,Komöödiate kirjutamise uus kunst" 1609. aastal. Need vabalt kirjutatud komöödiad köitsid publikut rohkem kui reegleid järgides kirjutatud teosed
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon
Nüüd pikkamisi tunneb Nehljudov Katjusa ära, algab tema uuestisünd. Katjusa ka. Mis pattu salata, temagi on langenud, Nehljudov on siin Tolstoi alter ego, ta ju ülteb oma keskkonnast, oma seltskonnast lahti ja kui Katjusa saadetakse vangi, siis Nehljudov läheb temaga kaasa. Esialgne jutustus kujuneb juba romaaniks selletõttu, et Tolstoi saab kasutada oma mälestusi ja teadmisi vanglast. Kui Katjusa vangis, sisi Nehljudov külastab teda. Kui Tolstoi arvas, et suudab Vene elu muuta, külastab koole ja vanglaid, siis saab ta siin kirjutada, missugused need Venemaa vanglad on, ja kirjutada sellest, kuidas sunnitöölisi Siberisse saadetakse. Katjusa lugu arutab ka kõige kõrgema astme kohus, selleks on senat, Tolstoil on võimalus näidata Vene ühiskonda alt üles lõpuni välja. Müstiline ühiskonna jagamine. Kõik need, kes on aadlikud, on valelikud, jõhkrad, halvad. Need, kes ühiskonnaredeli
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas
Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi
sageli ekslikult arvatakse. Tõenoliselt ei tee siil nastiku ja rästiku vahel vahet ja kasutab mõlemaid oma toiduks! Rästik hammustab okkaid ja kulutab oma mürgi ära ning siil saab tast kergelt jagu. Samas kui rästik saab hammustada siili kärsast võib siil siiski surra. Väidetakse ka, et halvalõhnalist nastikut siil ei teha??! Kui palju peaks siil sööma, et ta kõht täis saaks? Keegi zooloog arvas, et üks kuuekümne sentimeetri pikkune rästik, kaks kärnkonna, kolm ninasarvikpõrnikat ning kolm rohutirtsu. Väikese looma kohta on seda päris palju! Siil sööb ka hiiri. Mardikad ja muud putukas vajutab algul siil jala alla ning alles siis hammaste vahele. Siilil on nina on hea nagu koeral kuid pisikesed silmad ei näe ninaotsast kaugemale. 2003 alguses valisid Tokio kineastid maailma kõigi aegade parimat multifilmi.
pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning sügavaid tsiseleerin-guid, mis meie juures iseloomustavad gooti ajajärgu lõppu ning jätkuvad kuni kuueteistkümnenda sajandi keskpaigani renessansi muinasjutuliste arhitektuuri-fantaasiatena. Väike läbipaistev rosett portaali kohal oli eriti peene filigraani
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
Ei kuulu ühtegi valdkonda. Shakespeare on tüüpiline humanistliku elukäsitlusega autor, tunde- ja mõttevabadus inimese elus. Negatiivne omadus on kasuahnus. b) Hamleti probleemide igihaljus. Süzee põhikude pärineb XII saj Taani kroonikast, mis jutustab kuninga mõrvamisest venna käe läbi. Kurja teoga troonile pääsenud vennatapjale peab kätte maksma prints Amleth. Shakespeare mõtestab laenatud ainet lähtuvalt Inglismaa oludest. Juba I vaatuses ilmub Taanimaa printsile Hamletile tema isa vaim, kes ütleb, et Claudius on mõrvanud oma venna, et abielluda kuninganna Gertrudiga (Hamleti emaga) ja tõusnud troonile roima teel. Isa nõuab Hamletilt kättemaksu, mida too ka vannub. Tegelane "teisest ilmast" surnute riigist hakkab määrama maapealsete sündmuste arengut. Juba avavaatuses
PALL KORVI Viskamise harjutamiseks on sobivaimad pesukorvid või suured plastkastid. · Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. · Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. · Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. MÄNGUD ALATES 3-4aastastele LAS MA TANTSIN SU JALGADEL Seda mängu mängisin ma oma vanaisaga ja see on mul siiani meeles! See on mäng, mis paneb naerma ja teeb hea tuju, samuti õpetab lapsele järgima teise inimese liigutusi, hädavajalikku eeldust tantsimiseks. mida teha Pange mängima aeglane lugu. Laps võtab kingad jalast ja paneb oma jalad teie labajalgadele. Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise õppimine ilmselt veidi aega. Alustage edasi-tagasi kõndimisest, seejärel harjutage samme kõrvale. Kui see tundub liiga raske, võite lapse alati sülle võtta ja niimoodi tantsida.
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Wilde'I kohta on liikvel palju legende ja anekdoote. Põhjust nendeks andis kirjanik teadlikult.: tahtis ta ju vapustada oma kaasaegsete kujutlusvõimet, tuletada neile meelde, et nad on minetanud ilutunde. Kirjanik oli veendunud, et ,,kunstnik on ilusate asjade looja,,. Oma esteetikas ei saanud ta siiski täielikult välistada üldlevinud seisukohta, et kunst peab ka midagi õpetama, samuti polnud võimalik mööda minna arutlustest kunsti kasulikkuse üle. ,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.)
» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma
maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani. Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat. Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel korral eksis d'Artagnan ainult osaliselt: jutt ei olnud temast, vaid tema hobusest. Aadlik näis loetlevat kuulajaile hobuse häid omadusi ja kuna kuulajad näisid jutustaja ees aukartust tundvat, pahvatasid nad iga hetk naerma. Et aga juba poolnaeratus meie noormehe marru ajas, siis võib arvata, missugust mõju pidi avaldama nii lärmakas lõbusus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
