18 V 3 J1 J2 8 1 A 1 A R3 12 R4 5 R5 1 0 11 Antud E1 = 18 V E2 = 36 V E3 = 12 V J1 = 1 A J2 = 1 A R1 = 1 R2 = 36 R3 = 12 R4 = 5 R5 = 11
mõõtepiirkonnas. Antud: piirkond 0..100 ºC E = 3,3 V R0 = 100 (0ºC) R1 Rt = +0,4 %/ºC U(0º) = 0 mV U U(100º) = 100 mV E = 3,3V t Rt = R0(1+T) R3 R4 0,4 Rt200 = 1001 + 100 = 140 100 R3 R4 Silla väljundpinge U t = E - R1 + R3 Rt + R4 R1 R4 = R3 100 R3 R1 = 100 1 100 = 100 R3 = R4 R4 R3 U t200 = E - R4 0,100 = 3,3 R3 -
I1 I I I1 I2 I3 R1 U R2 U I2 R1 R2 R3 R3 I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3
I1 I I I1 I2 I3 R1 U R2 U I2 R1 R2 R3 R3 I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3
Elektrotehnika I Kodutöö nr.1 variant 30 ,,Alalisvoolu hargahel" Andmed: R1= R2 =2 R3=R4= R5= R6=1 E1=2 V E5=1 V E6=11 V 1.Kirchhoffi seadus I11 - E1 = - I 1 R1 - I 2 R2 I22 - E 6 = I 6 R6 - I 2 R2 + I 3 R3 + I 4 R4 I33 - E 5 = -I 4 R4 - I 5 R5 2.Arvutame haruvoolud kontuurvoolumeetodil - E1 = I11 ( R1 + R2 ) + I 22 R2 - E6 = I 22 ( R6 + R2 + R3 + R4 ) - I 33 R4 + I11 R2 - E = I (R + R ) - I R 5 33 4 5 22 4 - 1 - I 22 - 2 = 4 I 11 + 2 I 22 = > I 11 = 2 - 11 = 5I 22 - I 33 + 2I11 I -1
Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond: Elektrotehnika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu ahel Õpilane: nimi xxx kood xxx Tallinn 2015 Algandmed: Skeem nr. 5 R1 = R2 = R5 = R6 = 1Ω; R3 = R4 = 0,5Ω E1 = 3V; E5 = 5,5V; E6 = 2V 1. Arvutada haruvoolud I1…I6 kontuurvoolude meetodil I11*(R1+R2) + I22*R2 = E1 I22*(R2+R3+R4+R6) + I11*R2 – I33*R4 = E6 I33*(R4+R5) – I22*R4 = E5 2I11 + I22 = 3 I11 + 3I22 – 0,5I33 = 2 – 0,5I22 + 1,5I33 = 5,5 2. Arvutada haruvoolud I1…I6 sõlmepingete meetodil U10*G11 – U20*G12 = J11 3*U10 – U24 = 5
111110 b.) 2B.FB6 Question 2 Perform the calculation of 58 – 42 by first converting each decimal value to binary and then using the twos complement method. Show all your calculations 5810=001110102 4210=001010102 Converse to twos complement 4210=001010102=110101012+1=110101102 Then 58+(42) 001110102 +110101102 = 000100002 =1610 Question 3 Given the following bridge circuit for a strain gauge, determine the value of the strain gauge resistance {RS}. Let: VIN = 5V R3 = 100 Ω R2 = 50 Ω R1 = 100 Ω 2 Midterm Exam - Solutions a) Under no strain (VOUT = 0 V) b) When VOUT = 0,5 V {under strain}. Solution: a) Under no strain: R1 R3 R1R4 R2 R3 VOUT IN V VIN 1 R R 2 R3 R4 1
Variant 1. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; m4 = 5m ; r2 = 2r ; r3 = r ; = 30 0 µ = 0,3 ; M = 2mgr ; r = 0.2 m; s = 0,8 m. M 2 1 s 3 4 3
Betoon 200 2 Vahtpolüstüreen 150 0,04 Krohv 15 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused .
Vahtpolüstüreen 200 0,04 Segakrohv 10 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] :
........................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeemi ning siis arvutan pinged, võimsused ja voolutugevused. 4 Põhiskeem ja arvutused ` Lihtsustan skeemi. Selleks liidan kokku takistid R3, R5 ja R6. Kuna nad on ühendatud jadamisi, saan valemi: R356 = R3 + R5 + R6 = 7 + 10 + 3 = 20 5 Kuna ükski takisti ei sõltu teistest, võin alustada voolutugevuse, pinge ning võimsuse arvutamisega. Kogupinge on U=E=15V Nüüd saan leida voolutugevuse takistil R1 kasutades Ohmi seadust. U I = R E 15 I1 = = = 2.5 A R1 6 Leian voolutugevuse takistil R2 kasutades Ohmi seadust. E 15
R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud. Joonis 3. Lihtustatud skeem Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 2 - 1 = 1 NKII = 3 - 1 = 2 Differenttsiaalkujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 1 di di C′1 ∫ i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2 dt dt Sümbolmeetodil komplekssuuruste kujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 i1(r′1 − jxC′1 + jxL1) + i3( jxL 3 + r3) = e1 i2(r2 − jxC2 + jxL 2 ) + i3( jxL 3 + r3) = e2 2. Voolude kompleks-effektiivväärtuste leidmine 1.1. Kontuurvoolumeetod Joonis 3
..2,5)1 T2 ( 1,1...1,2)Tst => 208 (1,1...1,2)173 T2* (1.1...1,2)Tst* => 1,02 (1,1...1,2)0,85 Tingimused on täidetud, võime ehitada loomuliku tunnusjoone ning T1* ,T2*,Tn*,Tst* vertikaalsirged ja käivitusdiagrammi. 8.Et hakkata arvutama käivitusastmete takistusi peame esiteks leidma R1 ja sellega takistuse mõõtkava teguri mR R1=Un/I1 => R1= Un/I1**In => R1=220/1,97*170=0,657 mR=R1/AJ => mR=0,657/100=6,57* /mm R2 = mR * CJ => R2 = 52*6,57* =0,342 R3 = mR * EJ => R3= 27*6,57* =0,177 Ra = mR * GJ => Ra = 14*6,57* =0,0920 (punktis 1 arvutatud Ra=0,0906 ) 9Nüüd saamegi leida astmete takistused Arvutame käivitustakisti esimese astme takistuse Rs1=R1-R2 => Rs1= 0,657-0,342=0,315 Arvutame käivitustakisti teise astme takistuse Rs2= R2- R3 => 0,342-0,177=0,165 Arvutame käivitustakisti kolmanda astme takistuse 3 Rs3= R3- Ra => 0,177-0,092=0,085
Integreeriv lüli R1 = 9,1 k R2 = 100 k C = 3,3 nF KdB = 20 log(100 k/9,1 k) = 20,8 dB = 1/R*C = 1/100*103*3,3*10-9 = 3030,3 1/s = /2 = 3030,3/2 = 482,3 Hz K [dB] 25 20 15 10 5 0 lg f [Hz] -5 0 1 2 3 4 5 -10 -15 -20 ÜE võimendusaste Sisend: nelinurkpinge 1 kHz R1, R2 10 k R3, R4 1 k R1 = 100 k R2 = 15 k R3 = 10 k R4 = 1 k Ku < R3/R4 Ku 10 Uex 2 V Ku < R3/R4 < 10000/1000 < 10 Uex max = 5 V Uin max = 2 V Väljundpinge amplituud on 4,5 V Sisendpinge amplituud on 0,4 V Ku = 4,5/0,4 =11,25 Järeldus Inertse lüli korral suurenes väljundsignaal takistuse suurenedes ja takistuse vähenedes vähenes ka väljundsignaal. Forsseeriva lüli korral kondensaatori mahtuvuse vähenedes vähenes ka väljundsignaal kuju muutus.
6. Neetide kontroll lõikele · Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades Q5 QM 5 QM 3 QM1 QF QF QF QF QF QF QM 2 QM 4 FL = 150 kN r1 r2 Q6 QM 6 r3 r4 e r5 r6 r1 , r2 , r3 , r4 , r5 , r6 - kaugused keskmest e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel 3d 3 18 9d 9 18 15d 15 18 r1 = = = 27 mm, r3 = = = 81 mm, r5 = = = 135 mm
Näiteülesanne Ahelal on kolm haru ja kaks sõlme (p=3 ja q=2) Kirchhoffi I seaduse järgi q1=1 võrrandit I1 vahede Kirchhoffi II seaduse (allikate ja tarbijate potentsiaalide I2 I 3. summa võrdub nulliga) järgi pq+1=2 võrrandit I kontuur siit U R1 U R 3 korrutades II kontuur siit U A1 0 miinus U A1 I1 R1 I 3 R3 ühega, saame U A 2 I 2 R2 I 3 R3 0 U A 2 I 2 R2 I 3 R3 Olgu UA1=4 V, UA2=5 V, R1=R2=R3=1 U A2 I 2 R2 I 3 R3 Kahe allikaga elektriahela arvutus paneme puuduva liikme asemele null-takistuse I1R1 + I2x0 + I3R3 = UA1 I1x0 + I2R2 + I3R3 = UA2 I1 + I 2 - I 3 = 0 Sisestame arvväärtused I II III IV
• Takistus (R) kõikides ahelates • Pinge (U) takistitel • Voolutugevus (I) kõikies ahelates • Võimsus (P) kõikides ahelates 2 Töö käik 1. Takistuse (R) arvutamine 1.1. Toon välja teada olevad andmed ja tutvun Skeem 1-el oleva ahelaga. Skeem 1 Teada olevad andmed: • Pinge Ua,b = 12V • Takisti R1 = 2Ω • Takisti R2 = 2,33Ω • Takisti R3 = 2Ω • Takisti R4 = 6Ω • Takisti R5 = 3Ω • Takisti R6 = 6Ω Skeem 1-el olev ahelas esinevad nii takistite jada- kui ka rööpühendused. Sellist kombinatsiooni nimetatakse takistite segaühenduseks. Segaühenduse arvutamiseks tuleb seda järk järgult lihtsustada, kasutades nii jada- kui rööpühenduse valemeid. 3 Jadaühenduste korral võrdub ahela kogutakistus takistite takistuste summaga ja valem on järgmine:
Punktid 6,00/7,00 Hinne 8,57, maksimaalne: 10,00 (86%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question U = 64 V, I = 2 A, R1 = 2 ja U2 = 12 V. Leida R3. Answer: 24 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question R1 = 40 ; R2 = 22 ; R3 = 33 ; R4 = 20 ; U2 = 44 V.
See the above graphic for the standard resistance: Exercises - Solutions 3 R60% 25°C =33 kΩ, R70% 25°C =12 kΩ R70% 30°C=( R60% 30°C * R70% 25°C =)/ R60% 25°C =9.2 kΩ Or RH = 9.2 kΩ, give RT = 50 kΩ VO = RH/(RT+RH)*2.5V = 0.388 V Question 3 Given the following bridge circuit for a strain gauge, determine the value of the strain gauge resistance {RS}. Let: VIN = 5V R3 = 200 Ω R2 = 50 Ω R1 = 100 Ω a) Under no strain. b) When VOUT = 0.5 V {under strain}. Solution: a) Under no strain: R1 R3 R1R4 R2 R3 VOUT IN V VIN R1 R2 R3 R 4 ( R1 R2 )( R3 R4 ) With zero output VOUT 0 , the balanced bridge will be:
Kõigi takistite takistused on 7 Ω. Arvutage vooluringi välistakistus. 2. Kui suur vool läbib korteri kaitset, kui korteris on sisse lülitatud laevalgusti, milles on neli 100 W võimsusega hõõglampi. Võrgu pinge on 220 V. Arvutage, kas 10 amprine kaitse peab vastu, kui lisaks valgustile lülitada sisse veel elektripliit, mille võimsus on 1 kW. Lahendused: 1. Ülesanne Takistite takistused: R1 = 7Ω R2 = 7 Ω R3 = 7 Ω R4 = 7 Ω Rööpühenduse kogutakistus: 1 1 1 1 = + + … R Kogu R1 R2 R3 1 1 1 1 3 = + + = R kogu 7Ω 7Ω 7Ω 7Ω 7Ω R= 3 = 2,3Ω Jadaühenduse kogutakistus RKogu = R1 + R2 + R3 + ... Rööpühenduse kogutakistusele liidan jadaühenduse takistuse R = 2,3Ω + 7 Ω = 9,3 Ω
b1 0,021 0,1758m 200mm 0,015 112 10 6 : : 75x75x10 : a=40mm, r>>3d => r=70mm ( ) : n=6 d=20mm, d0=21mm =15mm b=200mm 4. N F F = = = A A Neto ( b 1-d 0 ) 3 26010 = 97 MPa [ ] =112 MPa 0,015 (0,2-0,021) . 5. e - r1 r2 35mm, r3 r4 105mm, r5 r6 175mm e a z 0 40 22,1 17,9mm : QM 1r1 QM 2 r2 QM 3 r3 QM 4 r4 FL e 2(QM11r1 QM 3 r3 ) FL e M 0:Q r FL e Mi i QM1 r1 QM 2 r2 QM 3 r3 QM 4 r4 QM 5 r5 QM 6 r6 FL e 2(QM1 r1 QM 3 r3 QM 5 r5 ) FL e QM 5 r5 QM 5 r5 QM 3 r ; 3 ; QM1 r1 QM 3 r3
260 10 3 = = 80996884 Pa 81MPa [ ] = 81MPa 0,01(0,345 - 0,024) N F F = = = A ANeto (b1 - d0 ) 300 103 = == 137, 74 106 140 MPa [ ] 160 MPa 0, 012(0, 200 - 0, 0185) Tugevustingimus on täidetud! 7. Neetide kontroll lõikele · Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35mm, r3 = r4 = 105mm, r5 = r6 = 175mm e = a - z 0 = 50 - 26,1 = 23,9mm · Tasakaalutingimus QM 1r1 +QM 2 r2 +QM 3 r3 +QM 4 r4 = FL e 2(QM11r1 +QM 3 r3 ) = FL e M = 0 : Q r = FL e Mi i QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e
Mehhatroonikasüsteemide õppetool Dünaamika Kodutöö D-3 Üliõpilane: Matriklinumber: 3 Rühm: Kuupäev: 25.04.2013 Õppejõud: Gennadi Arjassov Variant 17. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2. Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra. Antud: 1) m1=5m ; µ=0.3 ; y=30o ; S=0.4m 2) m2=2m ; R2=4r ; r2=r ; i2=r 6 3) m3=m ; r3=r ; M=2mgr r = r2 = r3 Lahendus:
Teisiti öeldes: Iga suletud kontuuris on allikapingete algebraline summa võrdne takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E1 + E2 + ... + En = I1R1 + I2R2 + ... + InRn I U1 R1 + U R2 U2 _ R3 U3 Joonis 5.8. Takistuste järjestik- e. jadaühendus Elektromotoorjõu loeme positiivseks, kui selle suund ühtib antud kontuuri jaoks ringkäigu vabalt valitud suunaga, ja negatiivseks, kui selle suund on vastupidine meie valitud suunale. Pingelangu mistahes takistusel loeme positiivseks, kui voolu suund takistuses ühtib kontuuri ringkäigu suunaga ja negatiivseks kui selle suund on vastupidine.
Kodutöö nr. 1 (variant 10) Alalisvooluahela arvutamine Õpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 1. Arvutada haruvoolud I1....I6 a) kontuurvoolude meetodil {
Q5 QM 5 QM 3 QM1 QF QF QF QF FL = 195kN QF QM 2 R1 R2 Q6 QM 6 e R3 R4 R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august 5 e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = 75mm, r3 = 150mm e = a - z 0 = 45 - 22,6 = 22,4mm · Tasakaalutingimus M = 0 : QMi ri = FLe +Q QQMM11r1 + QMM2 2r2r2++QQ M 3Mr33 r +MQ4 rM4 4+r4Q= +3 Q
Mõõtmised pole täpsed ning muldade osatähtsuse arvutasin mõõdetud pindala kaudu. On välja toodud põllumassiivi joonis (joonis 1) ja asukoha joonis (joonis 2). Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla siffer Lõimis Huumushorison Kivisus Pindala Osatäht di tüsedus (cm) e aste (ha) sus (%) Kr r3 ls1 25/k 20 - 1,54295 12,82 r2 ls 30 - 0,31185 2,59 r2 ls1 20 0,20229 1,68 Kr pindala ja 2,05709 17,10 osatähtsus kokku: Kh'';K ls2 10-15/p 10-15 IV 0,24822 2,06
ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse: Ii2 Ri = I12 R1 + I22 R2 + I32 R3 + I42 R4 + I52 R5 + I62 R6 = ∑ ∑ Ptarbija = = 42 ∙ 8 + 5,852 ∙ 5 + 2,762 ∙ 4 + 8,612 ∙ 6 + 9,852 ∙ 6 + 3,242 ∙ 7 = 1429,99 W =30V Elektromotoorjõu allika poolt genereeritava võimuse saan arvutada järgnevalt: ∑ PEi = E1I1 + E2 I2 + E3 I3 + E4 I4 + E5 I5 + E6 I6 =
..................................... Töö eesmärk: Tutvumine lihtsamate praktikas kasutatavate transistorvõimendusastmete skeemide, nende arvutamise, sidestamise ning numbrilise modelleerimisega. Töö käik: 1. Koostasime kaheastmelise transistorvõimendi (vt joonis 1) põhimõtteskeemi arvutil programmiga LTspice IV'is Joonis 1. Kaheastmelise Transistorvõimendi põhimõtteskeem 2. Võimendi toitepingeks E valisime 8 V. 3. Võimendi kollektortakisti R3 ja R7 arvutasime alljärgnevalt: E - U C 0 8 - 5,34 R3 = R7 = = = 1330 Ic 0,002 4. Emittertakisti R4 ja R8 väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 R4 = R8 = E 0 = = 750 Ic 0,002 5. Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust 0,1h21E R4 E 0,1 200 750 8
I = q n S v I = -e n S v U I = R I = G U Q I = t N = n V = n I S = n v t S Q = q N = q n v t S N n= V U = U1 + U 2 + U 3 I = I1 = I 2 = I 3 R = R1 + R2 + R3 U1 U 2 U R = 1 = 1 R1 R2 U 2 R2 U = U1 = U 2 = U 3 I = I1 + I 2 + I 3 1 1 1 1 = + + R R1 R2 R3 R1 I = 2 R2 I1 R= S = 0 (1 + t ) Q = I 2 Rt A = IUt A = Am + Q IUt = Am + I 2 Rt U2 A = qU = IUt = I 2 Rt = t = Nt = Q R = IR + Ir = U + Ir I = R+r m = k I t m = k q 1 M k= e NA n M m0 = NA m k= 0 qi q = n e
Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7. Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna soojatakistus Rse= 0,04 Piirete üksikute kihtide soojataksitused R= R1= R2= R3= R4= Piirde soojatakistus Rt valemi järgi Rt= Rsi +R1 +R2 + Rse Rt= Rsi + Rse+ R1 + R2 + R3 + R4 = 0,13 + 0,04 + 0,06 + 2,50 + 0,06 + 1,50 = 4,29 2.2 Piirete soojajuhtivuse arvutus U= U= (W/m2C) U= 0,233 < 0,28 2.3 Soojainerts Leian soojainertsi D, et teada saada, mis on välistemperatuur valemi järgi D= R1*S1+R2*S2+..Rx*Sx Valemis R on soojatakistus ja S on soojasalvestus. Soojatakistused on varem arvutatud punktis 2.1 ja soojasalvestuse saan tabelist nimega
ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused .
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3
Kool osakond Sinu Nimi SKEEMI PARAMEETRID Iseseisev töö Õpetaja Tartu 2011 Algandmed: f= 50 Hz U= 600 V R1= 100 L1=63,4 mH R2=20 C2=33,9 µF R3=20 L3=68,9 mH R4=60 C4=399µF R5=10 L5=19,9mH R6=50 L6=0,02mH Ülemine haru X L1 = L1 2 f = 0,0634 2 50 = 19,9 X L 3 = 21,6 X L = X L1 + X L 2 = 19,9 + 21,6 = 41,5 1 1 XC = = = 79,78 2 f C 2 2 50 39,9 10 -6 r=100+20+20=140 Z I = r 2 + ( X L - X C ) 2 = 140 2 + (41,5 - 79,78) 2 = 145 Alumine haru X L 5 = L5 2 f = 2 50 = 6,25 X L 6 = 0,00628
Juhendaja:Viktor Dremljuga 21.09.2009 Sissejuhatus Eesmäriks on kasutada Ohmi seadust. Välja arvutada kogu takistus. Arvutada kogu võimsus ja osavõimsus. Arvutada kogupinge ja osapinged.Tuleb teha skeem kus näitad ära voolu allikas ja takistid.Arvutused tuleb teostada excelis. Peeter Kukumägi 2 Skeem Peeter Kukumägi 3 Ülesanne Peeter Kukumägi 4 R23 = R2 + R3 = 7 +5 =12Ohm R23 *R 4 12 * 4 R234 = = = 3Ohm R23 + R4 12 +4 R67 = R6 + R7 =11 +10 = 21Ohm R23467 = R234 + R67 = 21 +3 = 24Ohm R23467 * R5 24 * 12 R234567 = = =8Ohm R23467 + R5 24 +12 R AB = R234567 + R1 =8 +3 =13Ohm U 15 I = = 1.15 A R 13 I 1 = I =1.15 A U 1 = R1 * I 1 = 5 * 1.15 = 5.75V U 5 =U -U 1 =15 -5.75 =9.25V U5 9.25 I5 = = = 0.77 A
mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. U=U1=U2=U3 3. 1/R= 1/R1+1/R2+1/R3 15) Kõrvaljõududeks nim igasuguseid laetud osakestele mõj. Jõude, mis ei ole elektrilise olemusega. 16) Elektromotoorjõuks suletud vooluringis nim kõrvaljõudude poolt laengu
d = sooja- erijuhtivus D = Silikaattellise lamda FT = temperatuuri mõju arvestav tegur : FT = eft *(T2-T1) Standard EVS 908-1:2010 lk 20 T1= 10=> 283,15 K T2= 20 => 293,15 K FT = FT = e0,003*(293,15 283,15)=1,031 d = 0,9 * 1,031 = 0,9279 W/(m*K) ! ! b) U= !" = 5,995= 0,17 W/(m2*K) RT = Rsi + R1 + R2 + R3 + Rse RT =0,13 + 0,28 + 5,13 + 0,325 + 0,13 = 5,995 Rsi = 0,13 !,!" R1 = 0,039= 0,28 !,! R2 = 0,039= 5,13 !,!"# R3 = 0,04 = 0,325 Rse = 0,13 Standard EVS 908-1:2010 lk 21 c) c1) Õhupiludest tingitud parand Uc = U + U U = Ug Ug =U' *(R1/RT)2 Ug = 0,00 * (5,455/5,995)2 =
(m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W.
I3 I4 I=0 Kirchhoffi II seadus: Elektriahela suvalises kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. I1 E1 - + E1 - E2 = I1 R4 + I2 R2 - I3 R3 (2-13) E2 - R1 + I3 I2 R2 R3 I6 I4 12016299631367.doc 3/8 © H. Eljas Takistuste järjestikühendus R1 R2 R3 I 1 = I 2 = I 3 = I3
Voolutugevus juhis on võrdeline otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. 5. Juhi takistus, millest ja kuidas see sõltub? Juhi takistus on füs. suurus, millega iseloomustatakse juhi mõju teda läbiva voolutugevusele. See sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest, aga ka temperatuurist. Kui juhi temp. Hoida konstantsena, siis määravad juhi takistuse ainult selle materjal ja mõõtmed.. 6. Jadaühendus: U= U1+U2+U3, R=R1+R2+R3 I=const, voolutugevus on kõigis juhtides samasugune. Kui jadamisi on ühendatud n ühesugust takistus R, siis R=n*R1 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt .....................
mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5 (R1) (R2) (R3) (R4) (R5) C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 1 päev Kivistamise aeg 3 päeva normaaltingimuste 7 päeva l 28 päeva Iga kivistamisaja (1, 3, 7, 28 päeva) jaoks normaaltingimustel valmistatakse 1 vorm
Päike mõjutab Maad suurema gravitatsioonijõuga kui Maa Päikest. Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringorbiidil. Asteroidid kujutavad endast põhiliselt Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelisel alal Päikese x ümber tiirlevaid väikeplaneete. Kõige suurem planeet Päikesesüsteemis on Maa 7. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged? (2 p.) Jada : I=I1=I2=I3 U=U1+U2+U3… R=R1+R2+R3 Juhtide jadaühendusel… võrdub kogupinge üksikutel pingete summaga. x ühe juhi läbipõlemisel vooluring ei katke. on voolutugevus jada otstel võrdne üksikutel juhtidel tekkivate voolutugevuste summaga. on kõikides jadamisi ühendatud juhtides voolutugevus sama väärtusega. x on juhtide kogutakistus võrdne üksikute juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.
Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge.
· teiseduse jakobiaan Kui funktsioon f on pidev piirkonnas Rn ja teisendus t x on regulaarne piirkonnas ' Rn ning teisendub piirknna ' piirkonnaks , siis Üleminek polaarkoordinaatidele, kui teisendus on kujul ja , kui Saame Kui piirkond D on polaarkooordinaatides piiratud kiirtega ning kõveratega ja , siis saab valemi esitada kujul 4.Kolmekordne integraal ja selle arvutamine rist-, silinder- ja sfäärkoordinaatides Kolmekordne integraal: c R3 Piirkond ruumis piirkond kinnine, mõõtuv, tõkestatud hulk Definitsoon: Kui eksisteerib Mis ei sõltu osapiirkondadeks j jaotamise viisist ega punktide Pj j valikust, siis seda piirväärtust nimetatakse funktsioonid f(x, y, z) kolmekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse Lühidalt St Kus f(Pj)=f(xj, yj, zj). Kui eksisteerib , siis öeldakse, et funktsioon on integreeruv piirkonnas ja tähistatakse f I() Ristkoordinaadis: Piirkonda R3 nim
tunnelid; muinsuskaitsenõuded; maa-alune linnaehitus; pargid-rohealad. Tänavaliik/min R: põhitn/10-12; jaotustn/8-10; juurdepääs/6. (Buss min R = 2B). Pikiprofiilide projekt.: 1=i1-i2; 2=i2-i3; T=R/2; B=T²/2R; K=2T. Kumer: 1)nähtavus; 2)trampliin. Nõgus: 1)tsentrifugaal jõu minimiseerimine; 2)sõidumugavus. Tänava liik/max i, % - põhi-jaotus tn / H4, R4-5, E5-6; juurdepääsud / H5, R5-6, E6-8; jalg ja kõnniteed / H3, R3-5, E5-6; ristmikud / H2,5, R2,5-3, E3-4; min kalle / H1,0, R0,7-1, E0,5-0,7. Ristmike proj.: t; y; 70°-110°; 90°; 7; parema käe reegel; stop; peatee; foor; ringliiklus. Foorid: I takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek. Kanaliseerimine: eraldi vp rajad; eraldi pp rajad. Ristmikud: D / c(m): 4-8/10 ülesõidetav; 9-12/9,5 2,5; 13-20/8,5 2,0. Teede katendid: Nim ühe või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare.
J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarvitites, mõõteriistadest. Elektrijuhtide ühendused Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on igal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus Voolutugevus hargnemata otsete osas on võrde hargnike voolutugevuse summaga. J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 +
70 0 ∅1 R85 R10 8x R5 54 10 0 R3 ∅25 ∅80 98 R7 ∅30 3x∅ 32 2 0 3x∅
, - : 1. - : , . , , , 2. : , , . () . . , 3. : , , 1 , .. - , . ( 1 2), ( 7 8) ( 3 - 6) : , , , : . . - « »: « » (: , , ). «» , , . : 1. (R1) , , , - 2. (R2) , , 3. (R3) , , 4. (R4) - ( ): 1. (S1) (R1); , , ; 2. (S2) (R2); , , 3. (S3) (R3); ( ) 4. (S4) - (R4); : : , , , . , , , . . . , : , . . : 1. , :
Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala 4. Voolutugevus, pinge ja takistus jada ja rööpühendusel Jadaühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...Un R=R1=R2=R3=...Rn Rööpühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...=Un 1/R=1/R1+1/R2+1/R3+...=1/Rn 5. Mida teeb ampermeeter, kuidas ühendatakse ja selle ehitus Ampermeeter ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus. Ampermeetri takistus peab olema väike. Ampermeetri
. () . . , 3. : , , 1 , .. - , . ( 1 2), ( 7 8) ( 3 - 6) : , , , : · . . - « »: « » (: , , ). «» , , . : 1. (R1) , , , - 2. (R2) , , 3. (R3) , , 4. (R4) - ( ): 1. (S1) (R1); , , ; 2. (S2) (R2); , , 3. (S3) (R3); ( ) 4. (S4) - (R4); : 26. : , , , . , , , . . . , : ,
annaabi.ee 
