Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvoolu valemid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
I = q n S v
I = -e n S v
U
I =
R
I = G U
Q
I =
t
N = n V = n I S = n v t S
Q = q N = q n v t S
N
n=
V
U = U1 + U 2 + U 3
I = I1 = I 2 = I 3
R = R1 + R2 + R3
U1 U 2 U R
= 1 = 1
R1 R2 U 2 R2
U = U1 = U 2 = U 3
I = I1 + I 2 + I 3
1 1 1 1
= + +
R R1 R2 R3
R1 I
= 2
R2 I1
R=
S
= 0 (1 + t )
Q = I 2 Rt
A = IUt
A = Am + Q
IUt = Am + I 2 Rt
U2
A = qU = IUt = I 2 Rt = t = Nt = Q
R
= IR + Ir = U + Ir
I =
R+r
m = k I t m = k q
1 M
k=
e NA n
M
m0 =
NA
m
k= 0
qi
q = n e
Alalisvoolu valemid #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sheep1010 Õppematerjali autor
Alalisvool

Sarnased õppematerjalid

Füüsika eksam vene keel
33
doc

Füüsika eksam vene keel

FÜÜSIKA II EKSAM 1. Q1Q2 F: R2 ur Q Q uuur F = k 13 2 R12 R 12 1 k= 4 0 Í ì2 k 9 109 Êë 2 - . . , , : - -- . - . . 2. , - , . . , , , , . ­ . . , . 1 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM ur 1 Qq ur F= R 4 0 R 3 ur F 1 Q ur = R q 4 0 R 3 ur F ur =E q ur ur F = qE ur 1 Q ur E= R 4 0 R 3 - . : - , ; - , , , . 1 Q (r ) = 4 0 r 2 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 3. . uur ur ur R2 R2 ur ur 2 1 Rd R 1 dR A= Fd R = qQ 3 = qQ 2 = 1

Vene keel
Shpora
6
pdf

Shpora

1. . . ­ , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,

Elektroonika
Elektrivool
24
docx

Elektrivool

temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga )

Füüsika
Elektrivoolu spikker
4
docx

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

Füüsika
Alalisvooluahelad
20
ppt

Alalisvooluahelad

Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R

Elektrotehnika
Alalisvooluahelad
40
ppt

Alalisvooluahelad

Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R  - elektriahela osa takistus

Elektriahelad ja elektroonika alused
Füüsika valemid
2
pdf

Füüsika valemid

s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q

Füüsika
alalisvoolukonspekt
8
doc

alalisvoolukonspekt

ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga juht soojeneb) - magnetili

Füüsika




Kommentaarid (1)

DrouGluiN profiilipilt
DrouGluiN: Bump bump
23:34 04-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun