Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrivool (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on elektrivool?
  • Mis on selle valem?
  • Mis on ohmi seadus?
  • Mis on selle valem?
  • Mis on jadaühendus?
  • Mis on rööpühendus ?
  • Mis on elektrivoolu töö?
  • Mis on elektrivoolu võimsus?

Lõik failist

Füüsika kontrolltöö: ELEKTRIVOOL  
1. Mis on  elektrivool ? Mis on selle valem? 
Elektrivooluks  nim. vabade laetud osakeste suunatud liikumist.  
• Vabad laetud osakesed on oma kohalt lahkunud osakesed (vabad elektronid, ioonid ). 
Elektrivoolu iseloomustatakse voolu tugevuse abil: 
I = Q/t 
q -  laeng (c) 
t - aeg (s) 
I - voolutugevus      1A=1 l/s    mA (jaga 1000ga!) elektronid - n 

2.   Mis on ohmi seadus? Mis on selle valem? 
Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist  elektrilist suurust - voolutugevust, pinget ja takistust.  
• Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega. 
I=U/R  U=I x R  R=U/I 
I - voolutugevus (A) 
U - pinge (V) 
R - takistus (oom) 

• Takistus sõltub materjalist, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. 
Seda väljendab valem: 
R= roo x l/s 
l -  juhi pikkus (m) 
roo - eritakistus   (oom x mm2/m) 
s - pindala (mm2) 
r - takistus (oom) 

• Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi
R= Ro(1+alfa t) 
t  - temperatuur 
alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) 
Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 

3. Mis on  jadaühendus
• Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. 
• Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 
• Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 
1) I = I1+I2+I3 
2) U=U1+U2+U3 
3) U=I x R (osapingete leidmiseks) 
Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 
4. Mis on  rööpühendus
Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. 
I=I1+I2+I3 
U=U1=U2=U3 
1/R=1/R1+1/R2+I/R3 
• Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge. 
Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste  summaga
• NB! Rööpühendusel on kogutakistus alati väikseim osatakistus. 
5. Mis on elektrivoolu töö? 
Elektrivoolu tööd saab leida  valemist : A=U x I x t 
A - töö (J) (MJ on 1 000 000) 
U - pinge (v) 
I - voolutugevus (A) 
t - aeg (s) 
Kui kogu voolu töö läheb soojuseks, siis on valem 
Q=I2 x R x t 
Lisa: I = A/Ut  U=A/It 
6. Mis on elektrivoolu võimsus? 
Võimsus näitab töö tegemisel kiirust ja võrdub tehtud töö ja aja suhtega.  
N= U x I 
N - võimsus (W) 
Elektrivool #1 Elektrivool #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lizzzzuh Õppematerjali autor
Kordamine füüsika kontrolltööks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Elektrivool

Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt

Füüsika
thumbnail
14
docx

Elekter metallides

Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool ­ elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid ­ laengukandjad. Juhtivuselektronid ­ valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom)

Füüsika
thumbnail
3
doc

Elekter

1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu metallitüki piires *valentselektron

Füüsika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C)

Elektrotehnika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C)

Füüsika
thumbnail
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C)

Füüsika
thumbnail
20
ppt

Alalisvooluahelad

ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A [J] - elektriahelas tehtav töö A=IUt I [A] - voolutugevus elektriahelas U [V] - pinge elektriahela otstel 1J = 1A1V1s t [s] - aeg, mille kestel elektriahelat läbib elektrivool = 1Ws Asendades töö valemisse Ohmi seadusest voolutugevuse või pinge, saame: A = I U t = I I R t = I 2R t U2 A= t R U2 Asendades võimsuse valemisse töö, saame: P=IU P = I2 R P=

Elektrotehnika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun