sagedusest .Kuullukusteid ei tohiks lahti ühendada surveall .Keermesliiteid on võimalik ka surveall ühendada.Tänapäeva traktorid on varustatud spetsiaalse kraaniga , mille abil on võimalik vabastada süsteem survest enne voolikute ühendamist .Praegu kasutatakse nii veneaegseid voolikud ja ühendusmuhve kui ka euroopa standartitele vastavaid kiirühendusmuhve. Põllumasinate kahe või kolme punktilised riputus seadmed Erinevatest asjaoludest tingituna võivad erinevate maade traktorid olla varustatud 2 või 3 punktilise riputussüsteemidega .Kuid ka siin on allutatud süsteemid ühtsele standardile nii et on võimalik traktoriga haakida erinevate maade põllumasinaid .Põhinõueteks on : 1)Põllumasinat peab saama traktori suhtes pöörata 2)Põllumasin peab olema traktoriga jäigalt ühendatud nii et ta ei kaldu pikitelje sihist kõrvale
Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne
võrdelised kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni jõud-jõud,millega kõik kehad tõmbuvad teineteise poole. Gravitatsiooni seadus -kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud-Maa külgetõmbejõud,Maa gravitatsioonijõud, jõud millega Maa tõmbab enda poole lähedal olevaid kehi. Keha kaal-jõud millega keha mõjutab toetuspinda või riputus aasa[ P ](võrdne raskusjõuga,kui keha on paigal või liigub kiirendusta). Rõhumisjõud-jõud mis mõjub risti toetuspinnaga horisontaalsel pinnal on rõh.jõud võrdne raskusjõuga[tähis-N]. Hõõrdejõud-jõud mis tekib kehade pindade kokkupuutel ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes[tähis-Fh]. Elastsusjõud-jõud mis taastab elastse keha kuju[tähis-Fe]. Hook'e seadus-elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega.
toime arv märkused Lõdvestused Uppseis, ülakeha lõdvestus Rahulik Kägarpõlvitusiste, selg kumerdatud, pea langetatud 30 sek. hingamine Lamang turjal, põlved maas. Selgroo venitus 30 sek. Erinevate kehaosade pingutamine ja lõdvestamine 30 sek. Riputus varbseinal, jalgade raputamine 30 sek. Lihashooldus Jalalihaste venitused (säärelihased, reielihased, 30 sek Sooritada tuharalihased) rahulikus tempos Triitsepsi, biitsepsi, õlgade venitus. 30 sek. Sooritada
süsteemis valitsevad töörõhust ja voolikute ühendamise lahti võtmise sagedusest .Kuullukusteid ei tohiks lahti ühendada surveall .Keermesliiteid on võimalik ka surveall ühendada.Tänapäeva traktorid on varustatud spetsiaalse kraaniga , mille abil on võimalik vabastada süsteem survest enne voolikute ühendamist .Praegu kasutatakse nii veneaegseid voolikud ja ühendusmuhve kui ka euroopa standartitele vastavaid kiirühendusmuhve. Põllumasinate kahe või kolme punktilised riputus seadmed Erinevatest asjaoludest tingituna võivad erinevate maade traktorid olla varustatud 2 või 3 punktilise riputussüsteemidega .Kuid ka siin on allutatud süsteemid ühtsele standardile nii et on võimalik traktoriga haakida erinevate maade põllumasinaid .Põhinõueteks on : 1)Põllumasinat peab saama traktori suhtes pöörata 2)Põllumasin peab olema traktoriga jäigalt ühendatud nii et ta ei kaldu pikitelje sihist kõrvale Ripputus seade on keeruliste
korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. F=m( g+a) F=m(g-a) Raskuskiirendus maal 9,8 m/s(ruudus)
Toereak.nim kehale mõjuvat jõudu, mis on jooksul töö 1 J põhjustanud Kineetilineenergia nim energiat, mida keha aluse elastsus jõust.N=mgcosα omab liikumise tõttu K=1J Riputusvahendi pingeks nim. kehale mõjuvat Potentsialneenergia nim energiat, mida jõudu, mis on omavad vastastikus mõjus olevad kehad. π= 1J põhjustatud riputus vahendi elastsus Kin. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on jõust.T=mg T=mgcosα võrdne keha kineetilise energia muuduga 2punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, Pot. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on mis on võrdeline nende võrdne potentsiaalse energia muudu vastand masside korrutisega ning pöördvõrdeline nende väärtusega kauguse ruuduga. Meh. kogu energiat nim
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vet...
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, us...
Müra ja heliisolatsioon ehitistes Viimastel aastatel on Eestis nagu ka paljudes teistes riikides karmistatud nõudeid mürale ehitistes ja ehitiste heliisolatsioonile. Kui tahame muuta ehitiste akustilised tingimused inimestele vastuvõetavaks, tuleb müra- ja heliisolatsiooninõuete täitmisele pöörata senisest suuremat tähelepanu. Sissejuhatus Vastavalt ehitusregulatsiooni üldnõudele tuleb ehitis projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis ...
Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70…85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80…180mm 58 29 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Nurgasõlm Kahe paneeli liitekoht 59
1. Kes pani aluse dünaamikale? 2. Mida vaatleb Newton oma 1. seaduses ja milline on selle seaduse sõnastus? 3. Inerts - ? 4. Keha mass ja tema ühikud. 5. Jõud ja selle tähised + sõnastus. 6. Newtoni 2. seadus ja mida vaatleb? 7. Mida vaatleb Newton oma 3. seaduses sõnastus? Kehakaal. Raskus jõudu saab mõõta dünamomeetriga ja seda nimetatakse vedru kaaluks. Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe jõu mõjul mõjutab alust, millel ta asub või pingutab riputus vahendit, mille otsas ta ripub nimetatakse kehakaaluks P (N). Kui keha asub horisontaalsel pinnal, mis on Maa pinna suhtes liikumatu, siis on kehale mõjuv raskus jõud ja kaal võrdsed. Kiirendusega liikuva kehakaal. Kui keha liigub mingi kiirendusega vertikaalselt, siis tema kaal kas suureneb või väheneb. Kui keha liigub alla, siis P=m(g-a) aga kui üles, siis P=m(g+a). Kaaluta olek. Kui keha langeb vabalt, siis a=g seega sellisel juhul on kehakaal 0 ja tegemist on kaalutusega
mis koosneb raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel paiknevast soojustuskihist (mineraalvill, vahtplast). Erinevad kihid liidetakse 33 tervikelemendiks läbi soojustuskihi kulgevate roostevabast terasest sidemetega. Sidemete kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele, st väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude tarindite riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav (seina tüübid 1 ja 2). Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega (vt skeem 3.1): o betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm o betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Välisseinas võib kasutada ka soojustamata raudbetoonpaneele, mis hiljem ehituse käigus väljastpoolt soojustatakse ja vooderdatakse (seina tüüp 3).
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
screws. 11. Smear the piston rod with molybdenum disulphide, and then turn the crankshaft a couple of revolutions. Mount the cylinder cover. 12. Start the engine and keep it running very slowly for approx. 15 minutes. Then stop the engine and inspect the piston rod and stuffing box. VOCABULARY ensure veenduma , guide pin juhtvarras arrange monteerima gap lõtk guide ring juht rõngas suspension külge riputus distance tube distantspuks, distantstoru lock tõkesti smear määrima molybdenum disulphide (MoS2) molübdeendisulfiid ; Dismantling 1. Normally, overhaul is carried out in connection with dismantling of the pistons. 2. Mount two screws in the stuffing box flange and hook on two tackles. Lift the stuffing box a little up the piston rod, and mount the worktable round the piston rod
Tundliku elemendi põhiosaks on vurr. Kineetilise momendi suurendamiseks on vurri põhimass koondatud rõngasse, mis on vurri võlliga ühendatud elastse diafragmaga, tänu millele toimub automaatne tasakaalustamine vurri pöörlemisel. Vurr pannakse pöörlema lühistatud vahelduvvoolu mootoriga, mille staator on paigutatud rootorisse. Vurri pöörete arv jääb vahemikku 6 000...30 000 pööret minutis. Vurrid paigutatakse kerasse, mida nimetatakse vurri kambriks. Tundliku elemendi riputus Vurr või vurride süsteemil peab olema kolm vabadusastet s.t. võimalus pöörelda ümber kõigi kolme telje. Vaba pöörlemine peatelje ümber on tagatud vurri laagritega. Vabadus pöörelda ümber ülejäänud kahe telje tagatakse tundliku elemendi riputusega. Ühe vurriga kompassides kasutatakse põhiliselt torsioonriputust. Torsioonriputuse puhul vurri kamber riputatakse kardaanrõngastele. Torsioonriputuse puhul on võimalik kasutata kaht varianti vurrkambri kardaanriputust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
